Lennuõnnetused

[Lemet]

Kui kellelegi peaks hivi pakkuma. Mulle pakkus.

https://youtu.be/cOEAhBqFr4s

[huvitun]

Heh olen lugenud Superjeti kohta, et lennuki koostamisel ja teenindamisel on madal töökultuur ja -kvaliteet. Lennuki põhiline pluss olnud - vähemasti joonestuslaual - kütusesäästlikkus 20%. Koostekvaliteet aga panevat lennuki lendama vildakalt ja stabiliseerimiseks kuluvat kütust.

Tavalised on varuosade puudus ja väga pikk tarneaeg. Kriitikud peavad võimalikuks kolme pardakompuutri korraga rikki minemist just lohaka koostamise tõttu.

[Kriku]

Reisijate tunnistused viitavad sellele, et õhkutõusul oli Suhhoi lennanud otse äikesepilve aktiivsesse keskmesse – asi mida, piloodid üldjuhul ja eriti vahetult pärast õhku tõusmist väldivad. See juures on tormi kese näha lennuki juhikabiini ilmaradaril.

Väidetavalt lülitas õnnetuslennukit tormipilves tabanud välk välja raadioside ja muud seadmed – viimane võib tähendada kõike alates juhtimisarvutist kuni hüdraulikaseadmeteni. Samas on Suhhoi reisilennukil olemas tagavarasüsteemid.

Välgutabamuse järel teavitas lennuki meeskond sellest lennujuhte ning ütles, et pöördub lennuväljale tagasi, lisaks mainiti ka probleeme raadiosidega. Kapten kinnitas ühtlasi, et lennuk on piisavalt juhitav selleks, et alustada maandumist lennujaama ning sooritada 360-kraadine pööre, et vähendada kõrgust ja aeglustada kiirust enne maandumisraja kohale laskumist.

Seni on arusaamatuks jäänud seegi, miks muutis lennukimeeskond viimasel hetkel häiresignaali. Nimelt seadis meeskond lennuki transponderile koodi 7600, mis annab lennujuhtidele teada, et õhusõidukil on raadiosideprobleemid, kuid vaid kaks minutit enne kui telik puudutas maad, vahetati koodi ning selleks märgiti 7700, mis viitab täiemahulisele hädaolukorrale.

Just see muudatus võib selgitada, miks ei olnud päästemasinad otsekohe lennuki juures – kriitilise hädamaandumise puhul oleks sõidukid pidanud juba ootama maandumisraja ääres ja olema lennuki kõrval samal hetkel, kui see peatub. Samas videote kohaselt jõudsid tuletõrjemasinad kohale alles 90 sekundit hiljem.

https://www.postimees.ee/6677201/miks-t ... liiga-teha

[Würger 190G]

Oleks võinud ju lihtsalt osa kütust välja lasta, nii palju oli ta vist ju ikka kontrollitav, et oleks ühe lisatiiru võinud teha?

Seda saavad teha militaarlennukid (ja kas kõik?!), tsivilistid peavad tiirutama ja kütust põletama, et saavutada lubatud maandumiskaal, aga kui kui kiire , siis pole see ju võimalik,

[Lemet]

Tegelikult saavad ka tsiviilid lennul kütust välja lasta...

http://avia.pro/blog/sbros-topliva-otve ... sh-airways

Pole ju reaslne, et näiteks ülemere lennuks tangitud 747 hakkaks avariiolukorras tunde lennuvälja kohal tiirutama ning maandumiskaalu saavutamiseks kütust kulutama.

[davidsoniharald]

Tegelikult saavad ka tsiviilid lennul kütust välja lasta...

http://avia.pro/blog/sbros-topliva-otve ... sh-airways

Pole ju reaslne, et näiteks ülemere lennuks tangitud 747 hakkaks avariiolukorras tunde lennuvälja kohal tiirutama ning maandumiskaalu saavutamiseks kütust kulutama.

See kütuse väljalaskmise teema on selline: Lennukil on olemas MTOW ehk maksimaalne õhkutõusu kaal ja MLW ehk maksimaalne maandumiskaal. MTOW on tavaliselt suurem kui MLW. Kui lennuk pärast õhkutõusu ja "tavalise" nelja pöördega lennujaama ringi sooritamist (suurtel reisikatel võtab selline ring oma 15 minutit aega) on kaotanud piisavalt kaalu läbi kütuse ärapõlemise, et saavutada MLW, siis kütuse üle parda heitmise süsteem nõutud ei ole. Kui ühe lennujaama ringiga aga MLW ei saavutata, siis on see süsteem nõutud. Boeing 737 ja Airbus 320 perekonna lennukitel seda näiteks ei ole, Boeing 747 lennukitel jälle on. SuperJeti kohta mul täpsed andmed puuduvad, kuid julgen arvata, et ei ole. Seega võib see süsteem olla nii tsiviil kui militaar lennukitel, kuid ei pruugi.

Mina arvan, et selle katastroofi põhjust tuleb otsida korruptsioonist. Mismoodi? Arendati seda lennukit pikalt, raha kulus ropult. Suurem osa varastati muidugi ära. Kuidagi saadi ka lennuk valmis. Arendustegevus oli tagasihoidlik, sest raha oli ju otsa saanud. Kuidagi viisi ikkagi midagi tehti, kuidagi saadi sertifikaadid, raha loobiti paremale ja vasakule, et ikka paberid korda saaks. Lennuk ju lendas. Mis tal ikka viga? Eksole. Aga piisas, et joonestuslaual oli mõningad vead tehtud, elektroonika maandused puudulikud, veetud valesse kohta, arvestused veidi mööda. Toimib, jah. Aga millistes tingimustes? Igapäevaselt opereerides polnud viga. Katsed ju läbis. Puuduliku raha pärast aga jäid paljud asjad tegemata, süsteemide arhidektuur töökindlaks lihvimata, ekstreemsed katsetused, milliseid moodsad lennukid vajaksid ja suured lennukitootjad oma raha eest läbi viivad, tegemata. Piisas ühest välgulöögist, et juhtsüsteem saaks fataalse rikke, ühest valesti projekteeritud süsteemist, ühest Vasjast, kes maandusjuhtme alt jättis värvi puhastamata, sest tal oli räme pohmakas. Piisas kõigist nendest väikestest kokkusattumustest, et ehitada katastroofi altis lennumasin. Põhjuseid tuleb otsida aga ikkagi vene bardakkist ja ennekõike korruptsioonist, mis on kõige võti.

Ootaks nüüd Kaptenihärrat siia rääkima teemal Vene võitmatu ja analooge mitte omav lennumasin, mis on nii hea, et meie oma vaimupimeduses ei oska sellest veel aru saada.

[huvitun]

Veel on jäänud kõrvu miski inseneri jutt, et superjeti remonti tehti valdavalt lnnukõlblikkuse saavutamisek. Rohkem ei punnitatud tavaliselt.

[andrus]

Предварительные данные о катастрофе «Суперджета» в аэропорту Шереметьево говорят о том, что она могла произойти в результате череды ошибочных (если говорить мягко) действий экипажа воздушного судна, когда летчики перевели управление в ручной режим «direct mode», а затем не справились с достаточно рутинной посадкой в этом режиме. [...] Собственно, и в отношении последней катастрофы SSJ-100 в Шереметьево мы уже успели прослушать осанны «героическим летчикам, спасшим людей» (до того, как выяснилось, что большая часть пассажиров как раз погибла). Зато виноватыми были объявлены «пассажиры с чемоданами».

https://vz.ru/opinions/2019/5/13/977298.html

[Kriku]

Lolle ei künta ega külvata... https://forte.delfi.ee/news/tehnika/moo ... d=86212313

[onu juulius]

Juhtub ka paremates peredes. Möödunud nädalal läks California kandis üks F-16 lennu ajal rikki ja potsatas mingisse laohoonesse. Piloot pääses ja ka hoones ei saanud keegi tõsisemalt viga. Õnneks ei tekkinud ka mingit tulevärki (osalt ehk tänu laohoone sprinklerisüsteemile), kuigi lennuk kandis lahingmoona.

https://www.youtube.com/watch?v=C9kb7_2GoWA

[Kapten Trumm]

Tegelikult saavad ka tsiviilid lennul kütust välja lasta...
http://avia.pro/blog/sbros-topliva-otve ... sh-airways
Pole ju reaslne, et näiteks ülemere lennuks tangitud 747 hakkaks avariiolukorras tunde lennuvälja kohal tiirutama ning maandumiskaalu saavutamiseks kütust kulutama.

Nõuka ajal oli üks lennuõnnetus, kus mingil Tu-l (kas vist 124?) ei tulnud telik välja ja peale kütusega taeva kastmist maandus aeroplaan õnnelikult Neeva jõkke Leningradis. Legend räägib, et lennuki kaukaaslasest (vist armeenlane?) komandör, keda lennu eel mäletasid kõik süsimusta peaga, oli peale Neevast välja õngitsemist olnud peast täiesti hall

Olen nõuka aja lõpus (vist 1990) näinud, kuidas Tu-16 lasi mingit kollakat ollust tagant välja ja tiirutas seda tehes. Kuna siis liikusid metsikud vandenõuteooriad nõuka pahategudest, siis kahtlustati keemiat, mis tekistas vihma (oli 23. juuni). Ja tõesti - selle aasta jaanipäev minu kodukandis paistis silma jõhkra äiksetormiga. Hiljem muidugi sain aru, et lennuk tahtis teha hädamaandumist lähedal olevale hävitajate lennuväljale (rada 2300 m) ja sellepärast lasi lihtsalt petrooli välja.

[Kapten Trumm]

Juhtub ka paremates peredes. Möödunud nädalal läks California kandis üks F-16 lennu ajal rikki ja potsatas mingisse laohoonesse. Piloot pääses ja ka hoones ei saanud keegi tõsisemalt viga. Õnneks ei tekkinud ka mingit tulevärki (osalt ehk tänu laohoone sprinklerisüsteemile), kuigi lennuk kandis lahingmoona.

https://www.youtube.com/watch?v=C9kb7_2GoWA

F-16 on ainus aeroplaan, mille kohta peetakse tema sünnist saati õnnetuste registrit.
http://www.f-16.net/f-16-news-about-Mishap.html
Samas on F-16 saanud töökindluse auhindasid, lihtsalt tegemist on täna arvukaima lääne hävitajaga (peale F-4 pensioneerumist enamikes riikides) ja nende summaarne lennutundide arv on kolossaalne.

Aga 2019. a on olnud õnnelik, nimetatud California lugu oli esimene pauk sellel aastal.
Eelmine aastal oli 4 suurt pauku ja kaks väiksemat. USAs, kel on neid kirjas üle tuhande, sõideti 2018 sodiks vaid 2 masinat, mis teeb ühe paugu 100 000 tunni kohta. Nendest üks oli ka vigurlennugrupi masin, millega võidi "üle tõmmata". Näiteks Haapsalus baseerunud MiG-23 polgu analoogne avariilisus oli üks pauk 25 000 tunni kohta ehk 4 korda suurem. Mõlemad on ühemootorilised lennukid, kus mootori rike tähendab üldiselt sangade tõmbamist. Sangasid tõmmati seal 4 korda 16 aasta ja 40 lennuki kohta (eeldame sama 160 tundi aastas).

[mart2]

Juhtub ka paremates peredes. Möödunud nädalal läks California kandis üks F-16 lennu ajal rikki ja potsatas mingisse laohoonesse. Piloot pääses ja ka hoones ei saanud keegi tõsisemalt viga. Õnneks ei tekkinud ka mingit tulevärki (osalt ehk tänu laohoone sprinklerisüsteemile), kuigi lennuk kandis lahingmoona.
https://www.youtube.com/watch?v=C9kb7_2GoWA

OT spordimaailmast.
Lennuk tegi USA rattasportlaste seas suure pahanduse, sest kukkus SIDI lattu. Selle premium-firma toodetud rattakingadest tuleb turul pikem paus...
OT lõpp.

[Lemet]

Video kah sest laoäästamisest

https://youtu.be/sQ6tv_14beQ

[nimetu]

Omamoodi ime, et keegi tõsisemalt viga ei saanud.