www.militaar.net

Saunik kirjutas:Selge, et inimene pidi kiiresti otsuse langetama, aga minu meelest langetas vale otsuse. Lihtsam oleks olnud relv põrandamati alla lükata ja auto uksed lukustada ning autovõtmed politseile anda. Kui kodanikul puudus relvaluba, siis ei olnud ju üldse kindel, kas ta veendus relva ohutuses enne sellega avalikku kohta minekut. Natuke sarnane juhtumitega, kus viiakse leitud mürsk autoga politseimaja ette parklasse.

Ma olen jätkuvalt arvamusel, et antud olukorras oli kõige ohutum relva kaasavõtmine. Põhjendan:

Suht-koht keeruline skeem stiilis "lükkan relva põrandamati alla, võtan autovõtmed (aga võib-olla on peremehel taskus hoopis käed-vaba pult), lukustan võõra auto uksed (kuidas? - võtmega, puldist?), lähen telefoni juurde, kutsun politsei... - nõuab oluliselt rohkem läbimõtlemist, aega tegutsemiseks ning ei taga 100% kindlusega seda, et auto juurde naasenud omanikud siiski autosse sisse saavad (kasvõi klaasi või luku lõhkumise teel) ning auto (või relvaga) lahkuvad.

Relv ei ole maa seest välja tulnud mürsk, mis võib puudutamisel plahvatada. Üldiselt peaks ka kõige relvakaugemad inimesed filmidest ja raamatutest teadma, et pauk tuleb relvast siis, kui päästikut vajutada.

"Relva ohutuses veendumine" on muidugi oluline, aga kui inimene ei tea täpselt, mida antud relvamudeli puhul teha, siis on parem, kui ta ei ürita seda oma tarkusest ohutustada. Võhiklik näppimine võib olla ohtlikum kui (ka laetud) relva ettevaatlik liigutamine. Antud juhul oli prioriteetsem saada relv juhuslike möödujate käeulatusest minema, et hoida ära võimalik suurem kahju.

Relv juba OLI avalikus kohas (ehk vedeles kõigile nähtavalt pärani ustega autos - kuidas muidu meie möödakäija seda märkas). Kaasavõtmisega viidi see järelvalve all pigem vähem avalikku ehk ohutumasse kohta asutuse tööruumidesse.
/See, et tegu oli lasteaiaga, ei tee olukorda ohtlikumaks. Ega keegi seda lastele mängida ei andnud, relv oli politsei saabumiseni (loodetavasti) ametiruumides täiskasvanute vahetu järelvalve all/

Nagu Kriku juba väga õigesti mainis, ei ole leitud relva oma valdusesse võtmine kuidagi võrreldav tundmatu mürsu liigutamisega.
Ja nagu AKF Dr.Sci kirjutas, siinne arutelu põhineb kergelt kollaka varjundiga ajakirjanduses olnud infol ning tegelikke asjaolusid, motiive ja seoseid me hetkel ei tea.

Kui kõiki fakte ei tea, siis on keeruline hinnangut anda. Ausalt öeldes pole vahet, kas ohutustamata relva näpib lasteaiakasvataja või mõni muu tegelane. Sama moodi pole vahet, kas autost võtab relva lasteaiakasvataja või mõni muu tegelane. Samuti pole vahet, kas relvaga jalutab avalikult (lasteaeda) kasvataja või mõni kolmas isik. Ühesõnaga arusaamatuste vältimiseks tark inimene sellises olukorras kutsuks lihtsalt politsei kohale ja ei näpiks.

trs kirjutas:...Ausalt öeldes pole vahet, kas ohutustamata relva näpib lasteaiakasvataja või mõni muu tegelane. Sama moodi pole vahet, kas autost võtab relva lasteaiakasvataja või mõni muu tegelane. Samuti pole vahet, kas relvaga jalutab avalikult (lasteaeda) kasvataja või mõni kolmas isik...

Ei ole vahet? Vahe (SUUR VAHE!) on eesmärgis - kas relva korjab avalikust/nähtavast kohast ära vastutustundlik isik, sooviga see ASAP politseile loovutada või relva märkab uudishimulik (või isegi pahatahtlike kalduvustega) isik, kelle edasine tegevus ja motiivid on teadmata.

---

Teemajätkuks.
Tegelikult ma ei saa aru sellest hüsteeriast, mis tekib mõnede inimeste peas, kui ühte lausesse mahuvad korraga "relv" ja "lasteaed".
Mis pagana pühakoda see lasteaed on, et sinna relvaga siseneda ei tohi? Eeldusel muidugi, et relv püsib kindlalt kandja valduses ja järelvalve all, on varjatud ning valdajal ei ole destruktiivseid eesmärke.

Kas lasteasutusse sattuv relv (või selle valdaja) hakkab kuidagi teistmoodi käituma, kui mujal tänaval ja/või muutub relv seal ohtlikumaks?
Kas lasteaed ise on niivõrd ohtlik koht, kus relva valdaja võidakse masside poolt maha joosta ja relv laste valdusesse üle võtta?
Kas nt. teenistusrelva kandev politseinik (või ka lapsevanem) peaks lasteasutusse sisenedes relva maha jätma? Kuhu ta selle panema peaks - ukse taha jätma?
Seda loetelu võiks jätkata.

Antud info puhul on kõik väga ilus ja enam paremaks minna ei saa. Isik nägi vedelemas relva. Kuna telefoni ei olnud, siis võttis kaasa ja helistas politseisse. Ütleme nii, et pahalane (ebaseaduslik relva käitleja) sai karistada. Nagu ideaalne muinasjutt. Aga ikka mingid pehmod ja õpitud abituse käes vaevlejad kukuvad kiunuma.

Lasteaed, ehk õigemini selle koristaja paneb ainult tausta paika(välja arvatud juhul kui ta ei ole näiteks naiskodukaitsja). Kui relva võtab ja topib tasku või kotti täiesti esmakordselt relva kohtav inimene, siis mina väidan, et ohutum teiste jaoks oleks olnud see jätta autosse luku taha, mitte minna kuskile asutusse(lasteaed ei ole omaette teema). Ma lihtsalt olen instruktorina näinud tõesti selliseid inimesi, kes ei tea mis otsast püstolist midagi välja lendab või mida see imelik kõver vidin seal päästikukaitse sees teeb. Täiesti nõus kui relv vedelenuks maas, siis ainuõige käitumine. Aga jah, me ei tea detaile , seega pole vist rohkem mõtet vaielda.

Ma ütleks, et töötava mootoriga ja lahtiste ustega auto sellises kohas annaks alust arvata, et tegu on millegi ebatavalisega. Reeglina normaalses olukorras autot nii ei jäeta omaniku poolt. Peaks tekkima küsimus, et kas on sõitjatega midagi juhtunud. Mis? Aerofotolt vaadates on sündmuskoha ümber põõsaid. Äkki on sõitjad mingis abitus olukorras seal.
Täna me ei tea vist mis relvast on juttu? Äkki lihtsalt mingi kaheraudne jahikaloks. Sellise üsna loomulik transpordiasend ongi auto põrandal. Oli see laetud või tühi? Lahtisel või mingis püssikotis, kabuuris. Huvitav, kas auto põrandal lebanud rahakott oleks kah tulnud kaasa võtta? Või kirves?
Minu meelest kogu selle loo rõhk on täiesti valel kohal. Esmatähtsusega peaks olema, et mis nende sõitjatega ikkagi juhtus. Midagi tõsist või olid lihtsalt pilditult täis. See, et mingi tädi püssi varastas(võttis ilma loato oma valdusesse), sellega lasteaeda, kohvikusse või kuhu iganes läks on juba selle loo jätk, mitte põhjus. Politseisse helistamine on muidugi mõistlik tegu selle juures.

Varastas. Ja siis helistas politseisse. Kas südametunnistus hakkas tal piinama?

Väino kirjutas:Varastas. Ja siis helistas politseisse. Kas südametunnistus hakkas tal piinama?

Võttis ilma loata oma valdusesse kõlab paremini? Tegin oma eelise postituses kah sobivama muudatuse.

Pidi ikka ebaõnne olema.

Politsei kiirreageerija sai juhulasust raskelt vigastada. Teda tulistas kolleeg.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85919567

MP-5? Padrun padrunipesas?

Väga kurb õnnetus! Loodetavasti ajakirjandus eksib ja olukord ei ole nii tõsine.

Tulirelvast MP5 toimunud juhulask läbis seina ning tabas 24aastast kiirreageerijat ülakehasse.

Sellel teemal on ka varem juttu olnud, miks USA-s paljud politseiüksused on .223 peale läinud. K komando vist ka.

If an operator misses the intended target, the .223 will generally have less wounding potential than some pistol rounds after passing through a wall or similar structure. The close range penetration tests conducted indicated that high velocity .223 rounds were initially unstable and may, depending on their construction, disintegrate when they strike an object that offers some resistance. When concrete, brick or macadam are struck at an angle at close range, .223 rounds tent to fragment or break up, and ricochets are generally less hazardous. The .223 could consequently be considered safer for urban street engagements, because of its inherent frangibility within the cross-compartments created by street environments. In other words, in most shootings, the round would probably strike something, hopefully a hard object, break up and quickly end its potentially lethal odyssey.

http://www.olyarms.com/index.php?option ... &Itemid=26

kaur3 kirjutas:Väga kurb õnnetus! Loodetavasti ajakirjandus eksib ja olukord ei ole nii tõsine.

Tulirelvast MP5 toimunud juhulask läbis seina ning tabas 24aastast kiirreageerijat ülakehasse.

Ja kusjuures tegelikult ainus asi, mis taolist õnnestust pea täielikult välistada saaks, on see, et kontoriruumide seinad laotakse tellistest, mitte ei minda gyproci-teed. Aga mis sa ikka teed, kokkuhoid on siiski peamiselt riigiasutuste teema.

mongol kirjutas:Ja kusjuures tegelikult ainus asi, mis taolist õnnestust pea täielikult välistada saaks, on see, et kontoriruumide seinad laotakse tellistest, mitte ei minda gyproci-teed.

Taolist õnnetust aitab eelkõige ära hoida ohutu relvakäsitsemine. Piisab neljast punktist. Õpetatakse isegi ajateenijatele.

1. Kõik relvad on alati laetud – enamus traagilisi õnnetusi toimub seetõttu, et relva käsitseja ei veendu relva ohutuses või ei oska seda teha.
2. Ära kunagi suuna relva rauda kellegi ega millegi suunas mida sa ei soovi hävitada.
3. Ära aseta sõrme päästikule ennem kui oled suunanud relva sihtmärgile ning otsustanud tulistada.
4. Ole kindel oma sihtmärgis.

Kui sein oleks laotud tellistest, siis endiselt jääb rikošeti oht. Või kolleeg ei ole mitte teisel pool seina, vaid siinpool seina...

Ole nii kogenud kui tahes, kuid relva ohutuskontrolli peab alati tegema põhjalikkusega.

Inimfaktor vedas alt, edasi on seinad, mis oleks aidanud. Selles oli mu mõte, elementaarne peaks olema siiski esmane ohutu relvakäsitsemine. Seda ei olnud ilmselgelt.
Ma vihjasin eeskätt vähimpakkujate kipsmajadele.

Peab ikka eriti huvitav "sein" olema - mille PARA padruni kuul (a) läbistab ja siis (b) veel kedagi raskesti haavab

Ehk ongi reporteritearmaada lihtsalt jälle segast pand ja tegelt läks too kuul läbi miski seinaimiteeriva misiganes õhukese plaadi - minu arust neil on seal Kase tn Sisekaitseakadeemias ju miski sisetiir, kus nad (ehk) selliste plaatidega ruume kujundavad // taktikalisi (laske)olukordi loovad

Vähemalt siis tunduks see praegune info valiidne - hetkel küll ei tundu..

mongol kirjutas:

kaur3 kirjutas:Väga kurb õnnetus! Loodetavasti ajakirjandus eksib ja olukord ei ole nii tõsine.

Tulirelvast MP5 toimunud juhulask läbis seina ning tabas 24aastast kiirreageerijat ülakehasse.

Ja kusjuures tegelikult ainus asi, mis taolist õnnestust pea täielikult välistada saaks, on see, et kontoriruumide seinad laotakse tellistest, mitte ei minda gyproci-teed. Aga mis sa ikka teed, kokkuhoid on siiski peamiselt riigiasutuste teema.

Aga kui järgmisel korral läheb kuul rändama läbi ukse või akna? Või on teine inimene samas ruumis? Või toimub kõik õues? Jne jne? Ohutul relvakäsitlusel on ju teada mitu etappi, mis igaüks peaks õnnetuse ära hoidma. Kui neist ei aita, siis mis paneks uskuma, et “tellistest vaheseintega ruumi” lisamine veel senistele lisaks peaks kuidagi midagi muutma?