40. leht 109-st

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 8:45
Postitas siilike

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 10:51
Postitas kaugeltuuriv
Nägin tuubis videot,kus poolakad demonstreerisid oma varianti modneriseerimisele minevast T-72-est.Mootorid vahetatakse lääne oma vastu välja,torn oli sellise kujuga nagu Lääne tankidel ehk siis eraldi vist laskemoona jaoks sektsioon,mille detoneerimine on sarnaselt lahendatud nagu Lääne tankidel+mingit sorti uus aktiivsoomus.Oli sellise nurga all nagu Leopardidel,koonusena.Läänest pidi tulema ka täielikult uus elektroonika.Korpus olevat ka mingi lisakaitsega lahendatud.Poolakad ise rõhutasid,et kasutati ukrainlaste infot kogemuste kohta lahingutegevusest Vene tankide vastu,torni tooriku muudatused muideks pidi koostöö olema nendega.Peale oma T-72 modemist ollakse valmis ka tüüp tootmisse panna aga kahjuks jäi uue mudeli mark meelde jätmata.
Kahur pidavat viidama NATO standardi alla ehk siis 125mm. vahetatakse 120mm. vastu välja.

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 11:41
Postitas Gideonic
kaugeltuuriv kirjutas:Nägin tuubis videot,kus poolakad demonstreerisid oma varianti modneriseerimisele minevast T-72-est.Mootorid vahetatakse lääne oma vastu välja,torn oli sellise kujuga nagu Lääne tankidel ehk siis eraldi vist laskemoona jaoks sektsioon,mille detoneerimine on sarnaselt lahendatud nagu Lääne tankidel+mingit sorti uus aktiivsoomus.Oli sellise nurga all nagu Leopardidel,koonusena.Läänest pidi tulema ka täielikult uus elektroonika.Korpus olevat ka mingi lisakaitsega lahendatud.Poolakad ise rõhutasid,et kasutati ukrainlaste infot kogemuste kohta lahingutegevusest Vene tankide vastu,torni tooriku muudatused muideks pidi koostöö olema nendega.Peale oma T-72 modemist ollakse valmis ka tüüp tootmisse panna aga kahjuks jäi uue mudeli mark meelde jätmata.
Kahur pidavat viidama NATO standardi alla ehk siis 125mm. vahetatakse 120mm. vastu välja.
Antud masina nimetus peaks olema PT-16. Sellest juttu ka siin postituses lõpupoole. Minumeelest sai seda Poola kaitsevõime teemas ka mingi päev tsiteeritud. Üleminek 120mm ja unitaarmoona peale on vajalik, et oleks võimalik moona hoida torni tagaosas. Kogu see tornisüsteem (k.a. automaatlaadur ning 120mm NATO kahurile üleminek) on ukrainlastel juba leiutatud, algselt vist T-84-120 Yatagan projekti raames, kuid väidetavalt tehtud ära ka T-72ele. Poolakad üritavad siin teha lihtsalt koostööd, mitte jalgratast uuesti leiutada.

Pilt
As claimed in the first video footage on the PT-16, the PT-16 is utilizing a PT-91 hull fitted with 60 mm thick tiles of applique composite armor (presumably ceramic armor) on the upper hull front (UFP) and hull sides. Given the slope of the glacis, this leads to an increase in effective armor thickness of about 160 mm on the hull front. The new turret armor modules are claimed to increase effective protection to an equivalent of about 1,000 mm steel, albeit it is not stated whether this is for protection against kinetic energy or only against shaped charges.

The sensor unit previously identified on the PT-16 facotry photographs belongs to the SSP-1 OBRA-3 laser warning system, which is made by PCO S.A.. This system is capable of automatically trigger the smoke grenade dischargers, when being triggered by a laser source. It can be used to identify the direction of the laser source.
The newer photographs of the PT-16 also show the vehicle fitted with a new three tone digital camouflage pattern and new optics. The commander is provided with an independent, fully traverseable sight for hunter-killer operations. The gunner also has a new main optic located on the turret roof. The exact types and specifications of the sights are unkown, but it is possible that the PT-16 uses the GOD-1 Iris independent commander's sight and the GOC-1 Nike stabilized sight system for the gunner. At least the commander's optics appear to be very similar to the GOD-1 Iris fitted to the ZSSW-30 turret.

According to Polish sources, the industry is offering two different options for the PT-16: upgrading existing turrets to the new configuration, which includes the adaption of applique armor modules and a new welded roof section; or buying completely new welded turrets, which then would have either a higher level of protection or a lower weight. The composite armor for the PT-16 is supposedly delivered by IBD Deisenroth, while the gun and autoloader are most likely made by Ukranian companies, which already have developed a 120 mm smoothbore gun and autoloader for the T-72-120 upgrade. Ukranian companies are also offering electric turret and weapon drives for the T-72 tank, which have generated interest in Poland. These might be fitted to the PT-16 main battle tank.

Rumors say that the industry is trying to push the Polish Army into purchasing the PT-16 upgrade for their remaining PT-91 and T-72 tanks. While Poland currently operates eleven tank battalions, only four of them are equipped with the modern Leopard 2 tank (about half of which have the 2A5 model, while the other half will be equipped with the Leopard 2 PL). This leaves four battalions with the PT-91 and three with the T-72M1. These tanks need to be replaced or upgraded, as they are outdated and provide relatively low combat value. By upgrading all T-72/PT-91 tanks to the PT-16 configuration, the logistics will be reduced (specifically Poland won't need to have two different calibres of tank gun ammunition; 120 mm unitary and 125 mm two-piece ammo).

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 11:45
Postitas kaugeltuuriv
Tänud artikli eest,just sedasama ma mõtlesingi.

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 12:14
Postitas Gideonic
Jäin asja uurima ja tundub, et selle aasta näituselt on Poola tööstusel mitu uut mudelit veel väljas.

See mis kaamera ees oli võis olla ka selle sama PT-16 prototüübi veits ratsitum versioon, PT-17, mille põhiline erinevus on, et PT-16'e täiesti uus torn on ära jäetud ning modifitseeritud on olemasolevat T-72 torni. Endiselt minnakse üle 120mm peale, automaatlaadur, optroonika kõik suures osas sama, aga kaitse kannatab, võrreldes PT-16ega:

Pilt

Lisaks pakutakse ka vähemambitsioonikat (pigem ekspordiks mõledud) projekti: PT-91M2, mis uuendab samuti optroonikat ja kahurit ning kaitset, kuid jätab radikaalsemad muudatused keres ära, ehk kasutatakse vana moona- ja kahurisüsteemile (125mm, kuigi uuendatud kahur):
Pilt

Soovitan üldse viidatud postituse läbi lugeda, seal mainitakse ka esmakordselt näidatud poola IFVd "Borsuk" (arvatavasti mäger? :D) mis hakkab BMP-1e asendama. Tegu on selles suhtes omapärase valikuga, et see on minuteada ainus ujuv moodne IFV, mistõttu on tehtud suur kogus kompromisse (väike kaal, kummiroomikud suhteliselt kõrge ja suure ruumalaga).
Pilt

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 12:41
Postitas asiootus
Poola probleem ongi ikkagi selles, et plaanid on suured aga enamikel juhtudel pole nad seni mõne näidiseksemplari tootmisest veel kaugemale jõudnud...BWP-2000, PL-01, Anders. Ärme unusta, et Poolal endal on veel senimaani relvastuses BWP-1 ja Leopard-2A4 on moderniseerimata.

Poola PT-16/17 peamine eesmärk ongi Varssavi pakti aegadest pärit T-72M massist mõistlikul viisil vabaneda.

PT-16/17 oma max. väidetava 1000 mm. torni esiosa kaitsega on ikkagi Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, Aasia, Aafrika kolmanda maailma riikide arengumaade teema ja konkureerib soomuskaitse osas arvatavasti samas klassis T-90, Abramsi eksportversioonidega.

Borsuki puhul räägitakse STANAG 4569 level 3,4 tasemel kaitsest see on 7.62AP ja 14.5AP, mis on ühe kaasaegse jalaväe lahingumasina kohta ikka väga nõrk näitaja sisuliselt seesama BMP-1 tase.

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 14:11
Postitas Gideonic
asiootus kirjutas:Poola probleem ongi ikkagi selles, et plaanid on suured aga enamikel juhtudel pole nad seni mõne näidiseksemplari tootmisest veel kaugemale jõudnud...BWP-2000, PL-01, Anders. Ärme unusta, et Poolal endal on veel senimaani relvastuses BWP-1 ja Leopard-2A4 on moderniseerimata.
Mõningaid asju siiski on suudetud toota nagu Krab suurtükid (omatehtud torniga K9) ning KTO Rosomak (Patria AMV), tõsi mitte nullist masinaid.
asiootus kirjutas: PT-16/17 oma max. väidetava 1000 mm. torni esiosa kaitsega on ikkagi Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, Aasia, Aafrika kolmanda maailma riikide arengumaade teema ja konkureerib soomuskaitse osas arvatavasti samas klassis T-90, Abramsi eksportversioonidega.
No selge on see, et T-72 platvorm seab suuri piirangud, aga minumeelest pingutad sa sellise lihtsustamisega natukene üle. Põllul mängivad kasvõi sihtimisseadmed ikka ka väga suurt rolli, eriti kui kasutada näiteks hämaramates tingimustes. Kas lihtsustame jalaväe võrdluse ka ainult kuulide soomuseläbistavuse ning vestide vastupidavuse tasemele?

Kui Poola peaks olemasolevad T-72ed ja PT-91'ed PT-16 standartile viima (nagu tööstus üritab lobistada), oleks see ikka tiba parem kui "3. maailma riikide tase". Armata vastu jääb väheks, kuid uuendatud T72-B3 kärab hästi.
asiootus kirjutas: Borsuki puhul räägitakse STANAG 4569 level 3,4 tasemel kaitsest see on 7.62AP ja 14.5AP, mis on ühe kaasaegse jalaväe lahingumasina kohta ikka väga nõrk näitaja sisuliselt seesama BMP-1 tase.
Ujuvus nõuab ohvreid, kuigi tõesti üsna arusaamatu kompromiss. Samas nagu ka artikkel ütleb, on viimasel ajal hakatud rohkem nõudma soomust ning lisapaketid arenduses:
he Polish Army recently decided to shift the focus of new vehicles more towards armor protection, affecting the Borsuk development. Therefore an additonal armor package making use of materials such as resin and ceramic can be installed on the vehicle, boosting the weight to 30 metric tons.
Esialgne CV-90 kere ilma täiendava soomuseta kaitseb ju samuti ainult 14.5 mm vastu :dont_know:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 14:50
Postitas nimetu
Mõningaid asju siiski on suudetud toota nagu Krab suurtükid (omatehtud torniga K9)
K9 on tegelikult järjekordne halb näide. Algselt plaaniti mingit omamaist imet, siis tuli välja, et ei saada hakkama ja hangiti suuremad asjad mujalt. Kokkuvõttes tehti häda sunnil mingi pooleldi frankestein, mis alles nüüd hakkab reaalselt tootmisest tulema.
Esialgne CV-90 kere ilma täiendava soomuseta kaitseb ju samuti ainult 14.5 mm vastu :dont_know:
Oleneb mis nurga alt. Kõikidest külgedest ühtlast kaitset tagada on keeruline, sest kaal läheb suureks. Ma pakun, et eest oli ikka vähe parem kaitse. Aga põhimõtteliselt on ka tankidel nõrgad kohad, mille mõõdukalt suure kaliibriga annab läbistada.

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 14:53
Postitas asiootus
Gideonic kirjutas:Kui Poola peaks olemasolevad T-72ed ja PT-91'ed PT-16 standartile viima (nagu tööstus üritab lobistada), oleks see ikka tiba parem kui "3. maailma riikide tase".
Ma ei tea kui palju PT-16 soomus T-90MS või Abramsi M1A1M/SA versioonide omast parem või halvem on võibolla mõni targem siiski teab aga kui me võrdleme PT-16, mis baseerub tavalistest homogeensest terasplaatidest kokkukeevitatud tankil T-72M ja komposiitplaatidest T-72B, millele lisandub veel Kontakt-5 või Relikt siis T-72B3Mi soomuskaitse on siiski arvatavasti märgatavalt parem. PT-16 puhul räägitakse Leopard 2A5 tasemel kaitsest, arvatavasti on see siht kuhu täna vaid valdavalt kolmanda maailma riigid jõuda üritavad?

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 18:39
Postitas Viiskümmend
Siin on lugu tšehhide probleemidest: https://below-the-turret-ring.blogspot. ... -t-72.html

..., et CV90 uusim V generatsioon on vilets ning, et nende T-72M4Cz-d on raske asendada, sest näiteks Leopard 2A4 oleks tagasiminek. :D

Mõlemaid oste (IFV-d ja tankid) tahetakse kaasrahastada EU Defense Fund-ist ja selleks peavad need olema Euroopa päritolu relvasüsteemid.

..... ja ka Poola on Euroopa :D

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 27 Sept, 2017 21:50
Postitas nimetu
Mitte et CV90 oleks otseselt vilets, kuid pole ka ilmselgelt kõige parem. Puma on väidetavalt võimekam. Nojah, kui sul on 10 tonni kaalu rohkem, oluliselt võimsam motor, imeline (ja üsna kallis) soomus, siis mingisugune muu tulemus oleks sakslaste seisukohalt naeruväärne. Muidugi kõik see kajastub täiesti selgelt tehnika hinnas, mis ongi kokkuvõttes üks otsustav factor. Sama hästi võiks "avastada", et parim pereauto on Porsche Panamera.
Jutust tuleb muidugi hästi välja, et tšehhidel pole Pumade jaoks raha ja veel vähem jätkub seda tankide jaoks. Ehk siis kokkuvõttes peaksid tšehhid oma ambitsioone kärpima hakkama, sest nende unistused ei vasta rahakoti sisule.

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 28 Sept, 2017 8:19
Postitas Viiskümmend
Artiklis tuuakse ära ka tšehhide plaan, kuidas seda kalli toote ostmise rahaprobleemi lahendada: küsida sakslastelt tehnoloogiasiiret ja valmistada need kodus (tšehhide ja sakslaste keskmine palgavahe on 3.5 x, lisaks jääksid ka paljud maksud Tšehhi riiki) sest allhange Saksa autotööstusele ongi juba Tšehhi majanduse orgaaniline osa ning kaasata uus ELi kaitsefond IFVde/tankide kaasfinantseerijaks. Poolakad surusid ju ka Patriat oma AMVsid Poolas tootma ja need "Rosomakideks" poloniseeritud AMVd muutusid koheselt poolakatele taskukohaseks ja andsid korraliku boosti kogu kaitsetööstussektorile.
Kuna tervel Ida-Euroopal on tanki ja näiteks ka keskmaa ÕT probleem siis muutuvad need varem või hiljem ELi kaitsefondi ühisrahastamise objektideks, baltlased võiksid seda "suurt initsiatiivi" juba praegu koos lükata, annaks 3B-le mingi agenda ja pakuks väikest vaheldust ka!? Liidaks Vana ja Uut Euroopat ning oleks pommikindel kaubanduslik ja kaitsepoliitiline edulugu!

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 28 Sept, 2017 10:22
Postitas Kapten Trumm
mis baseerub tavalistest homogeensest terasplaatidest kokkukeevitatud tankil T-72M ja komposiitplaatidest T-72B,
Tornid on T-72, T-64 ja T-80 kõik (surve)valatud, esimene keevismenetlusega koostatud torniga tank oli alles T-90.
Nendest osa on keevitatud (sellise vähe nurgelise) torniga. Selle üks põhjuseid oli vastava metallitehase (mis torne tootis) jäämine Ukrainasse.
Komposiitsed materjalid on T-72 tornis paigutatud soomusesse selleks jäetud tühimikkudesse.

Läänes on üldiselt viimase põlve tankid alates Leo2-st olnud keevitatud sandwichist torniga.
Keevismenetlus annab parema võimaluse koostada eri materjalidest "võileibu", kuid on samas kallim ja aeglasem.
Sellest ka tornide kandiline konstruktsioon - ümara profiili tegemine ajab töömahu taevasse (palju keevitamist).
Komposiitse (mis tavaliselt on madala sulamistemperatuuriga) materjali kaustamine torni valamisel on probleemne (ei saa neid ju sulametalli pista).

T72 kere peaks olema tõesti aga keevitatud ja lihtsalt soomusplaatidest - "täidis" on torni teema.

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 28 Sept, 2017 10:25
Postitas asiootus
Only about a hundred tanks in a decent condition are left on the market, but aside of the Czech Republic, the militaries of Bulgaria, Croatia and Poland are interested in buying them.This could result in a bidding war, driving prices higher.
Lisaks tšehhidele noolivad Hispaania kasutatud Leoparde veel Bulgaaria, Horvaatia ja Poola. Huvitav, mida Soome oma vanemate Leopardidega teha kavatseb?
...the Abrams consumes too much fuel and spare parts.
Lisaks hinnale ei näi Abrams oma gaasiturbiiniga suure küttekulu ja varuosade vajaduse tõttu neile kohe mitte sobivat.

Ei näe kusagil ka britte ega prantslasi neile oma ülearuseid Challenger 2, Leclerc tanke pakkumas, küllap oli see siiski vaid ksf. tommy järjekordne soovunelm.

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitatud: 28 Sept, 2017 13:13
Postitas carrierlost
Kapten Trumm kirjutas:
mis baseerub tavalistest homogeensest terasplaatidest kokkukeevitatud tankil T-72M ja komposiitplaatidest T-72B,
Tornid on T-72, T-64 ja T-80 kõik (surve)valatud, esimene keevismenetlusega koostatud torniga tank oli alles T-90.
Nendest osa on keevitatud (sellise vähe nurgelise) torniga.
Nimetatud tankidest esime seeriatootmises keevitusega torni sai siiski Ukrainas toodetud T80UD. Seda küll mitte toodangu alguses vaid u. 1997, seoses Pakistani müüdud partiidega.
T-90 said keevitatud torni 2002 Indiale müüdud T-90Sga. Venemaa ise võttis keevitatud torni kasutusele 2005 (T-90A).
Kapten Trumm kirjutas:T72 kere peaks olema tõesti aga keevitatud ja lihtsalt soomusplaatidest - "täidis" on torni teema.
T-72 kere sisaldab siiski samuti komposiitmaterjale, nii nagu ka varem arendatud T-64. Skeemid e. mitu kihti ja kuidas paiknesid aja jooksul muutusid.