www.militaar.net

Täna tuli teade, et Norra Gripenit ei osta.

http://www.star-telegram.com/190/story/1049585.html

Hmmm.... Nende hindadega maksaks 12 F-35-t 8 miljardit krooni? Muidugi total cost of ownership tuleks 12 lennukil ka huvitav - 2,3 miljardit krooni aastas. Seda siis 30 aasta lõikes.

Valusam on hoopis tütarlapse tõdemus

Defense Minister Anne-Grete Stroem-Erichsen said, "The Joint Strike Fighter is considered to be the better of the two candidates regarding intelligence and surveillance, counter air, air interdict and anti-surface warfare."

Kujutad ette, kuidas kõrtsis istub bemmimeeste lauda modellimõõtu lummav tissakas blond ja ütleb poistele, et poisid, teie M5-tega võrreldes on minu Lambo parem nii kiirenduse, väändemomendi, hobujõudude, juhitavuse kui ka ägeduse osas

No siin polnud ka midagi võrrelda. Kuigi F-35 on kallim ja kulukam, on ta siiski järgmine põlvkond, mida Gripen mistahes tuuninguga ei ole.

Kes oleks nõus minema vabatahtlikult MiG-29-ga F-22 vastu või T-55ga Leopard 2 vastu? Tõstke käsi!

Nüüd saabub saalis piinlik vaikus.

Maanteedel ei toimeta üksnes Gripenid
http://www.youtube.com/watch?v=hSfIpvLC ... re=related

Kapten Trumm kirjutas:Maanteedel ei toimeta üksnes Gripenid
http://www.youtube.com/watch?v=hSfIpvLC ... re=related

Pmst. paneb 747 kah maantee peale maha. Küsimus on millise maantee peale. Gripen istub ikka üsna kitsa ja lühikese sirge lõigu peale. Selles suhtes on raske rootslastele vastu saada.

Ise küsimus on see, et maanteele maandumise oskused pole peamine kriteerium mille järgi hävitajat valida.

Reaalses elus ei ole nt F-16 või F-18 jaoks vaja märgatavalt laiemat ega pikemat maanteed. Kordan veelkord eelpool öeldut, et Gripeni väidetav maanteemonopol on rohkem SAABi marketingiosakonna müügivaht. Ei ole teiste sama klassi lennukite tiivaulatus nii metsikult suurem, et tee peale ära ei mahu ja pole mul ka usku, et F110 mootoriga F-16 hoojooks samasuguse koormaga (Gripeni lahingukoorem pole isegi poolt F-16 lahingukoormast) on nii palju pikem, et välistada maanteede kasutamist. Raja pikkuse määrab eelkõige pidurdusjooks - Gripeni piltidel ei leia ma miskipärast kahte olulist asja 1.piduriduslangevarju 2. trosspidurduse konksu. Ja startimisel on alati JATO kasutamise võimalus.

Külma sõja ajal peetud NATO lennuväeõppuste standardne osa oli opereerimine maanteedelt (selleks kasutati Saksa kiirteid, õppuse nimi oli Highway xy - nt Highway '84) ja sellega said hakkama KÕIK lennukid (ka transpordilennukid), kaasa arvatud F-104, F-4 ja F-16 (kuna nende omadused tekitavad alati küsimärke.

http://de.wikipedia.org/wiki/Autobahn-Behelfsflugplatz

http://www.youtube.com/watch?v=pNk-ljy-diA
(3 eri lennukitüüpi)

Muide, Gripenid ei stardi ega maandu, kuhu juhtub, vaid tegemist on ikkagi tee-ehitusel spetsiaalselt selleks rajatud kohtadega põhibaasi läheduses. Rootsis on tüüpiline kiirtee kolmerajaline (kaks rada vaheldumisi ühes ja teise suunavööndis) ka keskel on metallbarjäär - sellisele teele ei maandu küll ükski Gripen.

Kapten Trumm kirjutas:Reaalses elus ei ole nt F-16 või F-18 jaoks vaja märgatavalt laiemat ega pikemat maanteed. Kordan veelkord eelpool öeldut, et Gripeni väidetav maanteemonopol on rohkem SAABi marketingiosakonna müügivaht. Ei ole teiste sama klassi lennukite tiivaulatus nii metsikult suurem, et tee peale ära ei mahu ja pole mul ka usku, et F110 mootoriga F-16 hoojooks samasuguse koormaga (Gripeni lahingukoorem pole isegi poolt F-16 lahingukoormast) on nii palju pikem, et välistada maanteede kasutamist. Raja pikkuse määrab eelkõige pidurdusjooks - Gripeni piltidel ei leia ma miskipärast kahte olulist asja 1.piduriduslangevarju 2. trosspidurduse konksu. Ja startimisel on alati JATO kasutamise võimalus.

Külma sõja ajal peetud NATO lennuväeõppuste standardne osa oli opereerimine maanteedelt (selleks kasutati Saksa kiirteid, õppuse nimi oli Highway xy - nt Highway '84) ja sellega said hakkama KÕIK lennukid (ka transpordilennukid), kaasa arvatud F-104, F-4 ja F-16 (kuna nende omadused tekitavad alati küsimärke.

http://de.wikipedia.org/wiki/Autobahn-Behelfsflugplatz

http://www.youtube.com/watch?v=pNk-ljy-diA
(3 eri lennukitüüpi)

Muide, Gripenid ei stardi ega maandu, kuhu juhtub, vaid tegemist on ikkagi tee-ehitusel spetsiaalselt selleks rajatud kohtadega põhibaasi läheduses. Rootsis on tüüpiline kiirtee kolmerajaline (kaks rada vaheldumisi ühes ja teise suunavööndis) ka keskel on metallbarjäär - sellisele teele ei maandu küll ükski Gripen.

Hakkab jälle vana vaidlus peale.

Kordan siis veelkord. Gripen ei vaja pidurdusvarju ega -konksu, sest:
1. tegu on suhteliselt kerge lennukiga
2. tegu on partskeemiga lennukiga, mille kõrgustüüride pindala on suhteliselt suur. Need keeratakse maandumisel kohe surveasendisse, mis tekitab tugeva survejõu ratastele (võimaldades tõhusamalt kasutada rattapidureid) ja mõjudes ise aerodünaamiliste piduritena. Selline järsk survejõu suurendamine on tavalise skeemiga lennukil võimatu. Grippeni pidurdusmaa on seetõttu üsna lühike.

Vaata seda enda lingitud videot - nii F-16 kui F-18 veerevad pikalt seal maanteel tagaratastel. Seevastu Gripen saab kohe nina maha, kõrgustüürid pööratakse maandumisasendisse. Samuti eleronid. Lennuk pidurdub silmnähtavalt ja saab üsna kiirelt seisma.

Pealegi on F-16 ja F-18 õhukogurid suhteliselt madalal erinevalt Gripenist, mille õhukogurid on maast üsna kõrgel. Lisaks on F-18 õhukogurid esitelikust oluliselt tagapool, mistõttu suvaline ca. 30 kraadise nurga all üles paiskuv sodi lendab neist sisse. Praktiliselt tähendab see seda, et nii F-16 kui F-18 jaoks peab maantee vähemalt tõusuks spetsiaalselt ette valmistama. Gripeni puhul sellist vajadust ei ole.

Need teelõigud on üldkasutatavad maanteelõigud, mis on alles hiljem kohaldatud hävitajate vastu võtmiseks. Midagi erilist seal muudetud ei ole, rahatud on hoolduseks vajalik parkimisplats ja tee siledamaks tehtud.


Selles mõttes on sul õigus, et praktiliselt suvalise lennukiga saab maanteele maanduda. Eriti siis kui trossid on paigaldatud ja selle jaoks vajalik haakekonks olemas. Milles sa eksid on see, et Gripen ei ületa maanteele maandumise võimekuse osas moodsaid UsA hävitajaid. Ületab küll, sest selle lennuki loomisel on maanteedelt kasutamist silmas peetud. Pealegi on Gripeni turnaround aeg oluliselt lühem ja maanteel hooldamine oluliselt lihtsam.

Face-it. Gripen on võimekas lennuk. Samas ei ole see kaugeltki kogu vastus küsimusele "millne lennuk sobib kõige paremini EKV-le."

Vast saab varsti gripenit ka Eesti õhuruumis näha: http://www.postimees.ee/?id=51947 . Võidupüha tulemas, võiksid nato hävitajad kah kutsuda. Tõusmist ja maandumist vaataks huviga ja paljut muudki.
Jään põnevusega ootama. http://www.youtube.com/watch?v=NXmX1UtFzE0

mehaanik kirjutas:Vast saab varsti gripenit ka Eesti õhuruumis näha: http://www.postimees.ee/?id=51947 . Võidupüha tulemas, võiksid nato hävitajad kah kutsuda. Tõusmist ja maandumist vaataks huviga ja paljut muudki.
Jään põnevusega ootama. http://www.youtube.com/watch?v=NXmX1UtFzE0

Järgmisel Vabariigi aastapäeval hävitajate ülelendu ei toimu, kuna paraad toimub Narvas ning piir olevat liiga lähedal

Kas on mingid reeglid, kui kaugel piirist võivad hävitajad lennata? Narvas jääksid nad hea tahtmise juures siiski EV õhuruumi (ruumi on küll veidi napilt). Vene sõjaväe transpordilennukid sõidavad Vaindloo juures pidevalt nurka sirgeks ja kõik on parimas korras nende arvates. Annaks eelnevalt teada, et meil paraad, ärge ehmatage, ja probleemi ei tohiks nagu olla eriti. Või hirmus provokatsioon siiski?

Meie laseme esimese Kremli köhatuse peale püksid maja ja kummargile.

Kapten Trumm kirjutas:Meie laseme esimese Kremli köhatuse peale püksid maja ja kummargile.

Trumm?

Mis sinuga juhtunud on, et sa selliseid hüüatusi pritsid?

Ega sa ometi ei usu, et meil jätkub julgust lasta teha nelja sõjalennuki demolend kilomeetri kaugusel piirist?

Qtec kirjutas: Järgmisel Vabariigi aastapäeval hävitajate ülelendu ei toimu, kuna paraad toimub Narvas ning piir olevat liiga lähedal

See on küll huvitav põhjus. Kas mingi ametlik teadaanne kohe? Kas oma lennukitega oleks kah nii? Kui selles suunas edasi mõelda - võib olla selle pärast hävitajaid kah ei hangita, et piir liiga lähedal .