www.militaar.net

Eilses aruandes soovitavad Venemaa Julgeolekunõukogu eksperdid Venemaa juhtkonnal valmistada võimalikult kiiresti ette Kurski ja Kurhatovi elanike evakueerimist ning viia läbi mitmeid tegevusi, et teavitada elanikkonda meetmetest, mida tuleb võtta võimaliku radioaktiivse saastumise korral 150 kilomeetri raadiuses Kurski tuumajaamast.

Eile pidas nn "poliitbüro 2.0" videokonsultatsioone "võimu transiidi" tõeliselt olulises ja keerulises küsimuses. Poliitbüroo enamus peab praegust olukorda rindel ja praegust olukorda Venemaa majanduses ja finantssüsteemis vastuvõetamatuks. Sergei Tšemezovi ümber koonduv rühm usub, et praegu on kõige soodsam aeg võimu transiidiks. Teise ja kolmanda ringi eliidi rahulolematus "presidendiga", kes näib abitu, arvestades AFU kontrollitud vägede sissetungi Kurski oblastisse ja üldist negatiivsust, mis on kogunenud kahe ja pooleaastase sanktsioonide all peetud sõja jooksul, peab see osa poliitbüroost parimaks pinnaseks võimu üleminekuks "mõõduka" presidendi kätte. Denis Manturov, kes oli Tšemezovi mees, täidab nüüd tegelikult peaministri ülesandeid ja kontrollib valitsust. Ja just Manturov tundub Kursi oblasti sissetungi "olukorras" olevat suurepärane juht, kes oskab kuhjunud probleemidega oskuslikult toime tulla. Presidendi lahkumine paremasse maailma (infarkt, insult jne) avab tee enamiku Putini ajastuga seotud probleemide lahendamiseks ja lahendab ripakil olevad probleemid teisikuga.

Manturovi võimalused võita presidendivalimised Slutski ja Zjuganovi vastu (koos lubadusega sula), isegi ilma suurema võltsimiseta, näivad praktiliselt garanteeritud. Lääs ja lõuna tervitaksid sellist järeltulijat entusiastlikult. Seni on kõik Nikolai Patruševi kontrollitava Poliitbüro osa peal, kuid ka siin on liikumist. Ülemineku aken on avatud kuni detsembri lõpuni, kuid mitmed sündmused võivad seda protsessi kiirendada, ja seda märkimisväärselt.

Venemaa juhtkond hirmutab Aleksandr Lukašenka Valgevene Vabariigi okupeerimisega Ukraina vägede poolt "kolme päeva jooksul" ja nõuab, et Venemaa väed ühineksid kohe Kurski piirkonna vabastamiseks AFU kontrolli all olevatest vägedest. Nagu tavaliselt, püüab Aleksandr Grigorjevitš sellistele ettepanekutele mitte vastata

Viimastel päevadel on praktiliselt kõik Kremli-meelsed teabeallikad tsiteerinud väidetavalt arvukaid Kremli "allikaid", pseudoeksperte ja analüütikuid, kes väidavad, et läbirääkimised Ukrainaga ei tule kõne alla, et "Putin" ei tee läbirääkimisi surve all, et "presidendile" ei tohiks esitada ultimaatumeid ja karmi tingimusi jne. See on muidugi täielik lollus, mis on suunatud eelkõige teise ja kolmanda ringi eliidile ja seejärel rahvale. Praegune Venemaa juhtkond mõistab ja austab jõudu nii hästi kui igaüks vaimse normaalsuse piirides. Ühelgi rajal, ja neid on mitu, ei ole käsku läbirääkimisprotsessi peatamiseks. Pealegi on läbirääkimisprotsessid märgatavalt aktiviseerunud just Venemaa poolelt, püüdes mõista ja selgitada Ukraina võimude kavatsusi pärast AFU kontrolli all olevate vägede sissetungi Kurski oblastisse. Isegi Venemaa poolsete vahendajate ja USA juhtkonna vahendajate vahelises suhtluses on esimest korda pärast sõja algust kadunud Venemaa poolsed ähvardused. See ei viita segadusele Venemaa juhtkonnas, mida võis täheldada ainult Kurski oblastisse sissetungi esimesel päeval, kuid on kindel, et "Poliitbüro 2.0" seas hakkasid valitsema sõja lõpetamisele suunatud meeleolud. Kadunud Putin austas ainult jõudu ja andis alati järele tugevamale ja julgemale vastasele. Praegune Venemaa juhtkond ei ole palju targem kui "president", kes oli igas mõttes pätakas ja tegutseb terve mõistuse järgi.

Ohud taktikaliste tuumarelvade kasutamise kohta on praktiliselt kadunud võimude igapäevaelust ning kuri kloun Medvedev on äkki mõneks ajaks "pehmenenud" ja vaikib. On alanud läbirääkimiste positsioonide kujundamise periood sõjategevuse lõpetamise ja rahumeelsele rajale ülemineku tingimuste osas. Kõik võib muidugi muutuda, kuid tundub, et mõlemal poolel valitseb soov pidada läbirääkimisi.

Eilsed arutelud Venemaa juhtkonnas puudutasid kahe sündmuse elluviimist. Esimene on mobilisatsioon. Mobiliseerimise teema tõstatub iga päevaga üha enam kohtumistel ja konsultatsioonidel. Kui varem surusid seda teemat peale peamiselt sõjaväebloki juhtkonna esindajad, ilma suurema lootuseta tulemustele, pigem õigustusena suurte võitude puudumise eest rindel, siis nüüd on nii julgeolekujõud kui ka Nikolai Patruševi torni esindajad "poliitbüroos" veendunud mobilisatsiooni uue etapi vajalikkuses. Eile, konsultatsioonide käigus, määrati isegi uue etapi alguse esialgne kuupäev, 11. september käesoleval aastal. AFU kontrolli all olevate vägede läbimurde tõttu Kurski oblastis valitseb rindel katastroofiline tööjõupuudus ja see probleem süveneb sõna otseses mõttes iga päevaga. Samuti on puudus relvadest, kuid sõjaväelaste puudus mõjutab olukorda palju tõsisemalt. Sõjalise bloki juhtkonna aruannete autorid on veendunud, et mobilisatsiooni küsimuse edasilükkamine toob kaasa veel rohkemate territooriumide kaotuse Ukrainaga piirnevates piirkondades. Nad kavatsevad mobiliseerida veel pool miljonit inimest kuni novembrini ja veel kakssada tuhat inimest kuni 2025. aasta veebruarini. Ainus asi, mis jääb, on veenda ülejäänud Poliitbüro sellist otsust tegema. Seni on see olnud probleemiks.

Uus mobiliseerimise etapp paneb nõrgestatud majandusele ja finantssüsteemile suure koormuse. Venemaa julgeolekunõukogu eksperdid usuvad, et Lääs käsitleb uut mobilisatsiooni etappi eskaleerumisena ja kehtestab uued sanktsioonid, mis tabavad Venemaa majandust ja finantssüsteemi uue jõuga. Samuti tasub arvesse võtta poliitbüroo enamuse soovi lõpetada sõda, mitte võtta äärmiselt ebapopulaarseid meetmeid, nagu mobilisatsioon. Võitlus Venemaa eliidi esimeses ringis muutub tõsiseks. Ja teine küsimus on Igor Strelkov-Girkini vabastamine. Patruševit veenetakse, et Strelkoviga saab läbi rääkida ja temast saab võimude suupill, kes õigustab kõiki tegevusi rindel, erinevalt sõjaväe korrespondentidest. Girkin võidakse saata Apti Alaudinovi alluvusse, kellega ta on tuttav, ja koos peaksid nad sisendama usaldust kõigi rindevägede otsuste õigsuses ja tõstma meeleolu isamaalises laagris. Pole veel väga selge, kas Strelkov ise on sellise rolliga nõus, kuid Patrušev on kindel, et see on õige otsus. Eile andis Patrušev korralduse Strelkoviga selles suunas koostööd teha ja tulemustest aru anda.

Venemaa presidendi määratud ja Vladimir Putiniga sarnase isiku visiidil Aserbaidžaani on mitu eesmärki. Esiteks tuleb maailmale ja kodutarbijale aeg-ajalt näidata ja meelde tuletada, et “Putin” pole mitte heidik, vaid “teretulnud külaline” korralikes kodudes. Teiseks pole Armeenia karistamise teema Venemaa juhtkonna päevakorrast maas. Venemaa juhtkonna seas on arvamus, et nad müüsid Armeenia või õigemini andsid ära, kuid sellest tehingust polnud kasu ja seetõttu peavad nad selles süüdi mitte endid, vaid Armeenia juhtkonda. Nüüd pole põhieesmärk mitte ainult karistada mässumeelset ja kontrollimatut Armeeniat, vaid teha seda topeltkasuga iseendale. Teiseks karistusest saadavaks boonuseks peaks olema Armeenia tagastamine Venemaa osalise kontrolli alla ja tähelepanu kõrvalejuhtimine probleemidelt, mis on seotud Ukraina relvajõudude kontrolli all olevate vägede sissetungiga Kurski oblastisse. Putini visiidi ajal Aserbaidžaani plaanitakse veenda Ilham Alijevit uuele seiklusele, et destabiliseerida olukord Aserbaidžaani-Armeenia piiril. Selle plaani põhiprobleem on see, et Aserbaidžaani juhtkond ei saa selle stsenaariumi korral ilmselget kasu ning probleemid võivad oluliselt suureneda. Ärge alahinnake Ilham Alijevit, kes on võib-olla oma riigis oma poliitilise populaarsuse tipus ja on sõltumatu Venemaa praegusest juhtkonnast. Samuti ei tasu ülehinnata sooja vastuvõttu, mida Alijev “Putinile” osutab, see on tavaline idapoolne külalislahkus ja pole kahtlust, et Aserbaidžaani president saab tänutäheks piisavalt hüvesid Venemaa juhtkonnalt, kellest nüüd ise on saamas. sõltuvad, sealhulgas Aserbaidžaanist ja Türgist. Nüüd võib Putini igat visiiti vaadelda pigem rahvuslikest huvidest loobumise kui reaalse kasu saamise valguses. On veel üks sama oluline küsimus: kui Alijev keeldub Armeenia-vastases avantüüris osalemast, siis kas Venemaa juhtkond on valmis konflikti osapooli kaasavaks provokatsiooniks või mitte?

Täna on Aleksandr Lukašenka suurepärane näitaja probleemide koondumise kohta Venemaa juhtkonnas. Oleme juba teatanud, et Lukašenka valmistub transiidiks ja see ettevalmistus on erinevalt tema Venemaa kolleegidest palju põhjalikum. Sel perioodil on Aleksandr Grigorjevitši jaoks suhete normaliseerimine läänega üks olulisi tingimusi. Enne sõja algust annekteeris Valgevene Vabariik sisuliselt Venemaa juhtkonnaga ning Ukraina kiire vallutamine pidi olema Moskva juhtimisel kolme slaavi rahva ühtse riigi alguseks. Janukovõtš ja Lukašenka pidid vastavatele dokumentidele alla kirjutama Putiniga ja minema poliitilise elu perifeeriasse. Kuid kõik ei läinud plaanipäraselt ja sellest sai pääste Lukašenka režiimile Valgevene Vabariigis, kus ta säilitas oma positsioonid ja isegi tugevdas neid. Ukraina sõja lõpp Venemaa tingimustel on Lukašenka jaoks äärmiselt ebasoovitav stsenaarium, kuna Venemaa juhtkonna sellisest "võidust" ei piisa ja Aleksandr Grigorjevitš peab paigutama olulise osa Vene vägedest Venemaa territooriumile. Valgevene Vabariiki loomulikult kaitseks "kohutavate banderaitide" eest, viies tegelikult läbi pehme anneksiooni. (Just neid plaane tutvustas Gryzlov Lukašenkale vaid kuu aega tagasi). Aleksandr Grigorjevitš tervitas Ukraina relvajõudude kontrolli all olevate vägede läbimurret Kurski oblastis sellise entusiastlikult, et pealtnägijate sõnul hüppas ta peaaegu rõõmust. Sõjapartei positsiooni nõrgenemine Kremlis ja tingimusliku rahupartei tekkimine on Lukašenkale uskumatult kasulik ning temast saab hetkega läbirääkimisteks platvormi pakkuv rahusobitaja. On selge, et Nikolai Patruševile selline innukus ei meeldi ja Aleksander Grigorjevitš piirati kiiresti nii palju, et ta pidi avalikult igas suunas rusikat raputama, kuid see ei muuda asja olemust. Lukašenka teab väga hästi, mis Kremlis toimub, ning on valmis panustama rahupartei võidule, lootuses viia ellu oma plaanid säilitada Valgevene Vabariigi tinglik suveräänsus ja võimu järjepidevus läbi transiidi. Väärib märkimist, et see on täielikult kooskõlas Venemaa juhtkonna rahupartei huvidega. Valgevene Vabariigis võib üsna pea saabuda sula, algul väga tinglik ja siis praktiliselt revolutsiooniline või, kui soovite, evolutsiooniline, ja Lukašenka veel elus, kuigi ta enam ametis ei ole.

Venemaa presidendiks määratud ja Vladimir Putiniga sarnane mees jätkas pärast Aserbaidžaanis käimist oma ringreisi Vene Kaukaasias. Tõsi, pole väga selge, kas Tšetšeeniat saab nimetada täielikult Venemaa territooriumiks, kuid kuna seal võetakse “presidenti” vastu justkui omaks, siis teoreetiliselt on see ilmselt tõsi. “Putin” Põhja-Kaukaasias peab näitama ja rääkima, kuidas terrorismivastane võitlus (väidetavalt lääne poolt toetatud) lõppes “Suure võidu” ja selles piirkonnas elavate rahvaste õitsenguga. Sellest, et “võidu” tulemusel maksti Tšetšeenia juhtkonnale vapustavaid hüvitisi, samal ajal kui Põhja-Kaukaasia rahvad vaevlevad kohutavates tingimustes, vaikitakse loomulikult. Alamõpilane on soojalt teretulnud, isegi mõistab, et ta on presidenti kujutav loll, kuid sellel pole mõtet. Venemaa juhtkond on Ukraina relvajõudude kontrolli all olevate vägede poolt Kurski oblastis territooriumi okupeerimise taustal sunnitud demonstreerima vähemalt mõningaid võite, isegi kui need võidud on kujuteldavad ja pärit minevikust. Eilsel videolingi vahendusel peetud koosolekul, kus osalesid Nikolai Patruševi ning julgeoleku- ja sõjaväeblokkide juhtkonna esindajad, jõuti järeldusele, et Kurski oblasti “probleemi” ei ole võimalik lähiajal lahendada. Veelgi enam, Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu ekspertide sõnul on lähitulevikus võimalik uute territooriumide kaotamine Brjanski, Kurski, Belgorodi ja ORYOLi piirkonnas. Muidugi meenutaksime siin eelmiste aastate "võite" ja lubaksime koos "presidendiga", et kõik "NWO" eesmärgid ja eesmärgid saavutatakse, kuid see on plebeide ja Patruševi jaoks, Julgeoleku- ja sõjaline juhtkond peavad mõtlema pakiliste, reaalsete probleemide lahendamisele, millele lahendust veel silmapiiril ei ole.

Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu peaminister Li Qiang tuli Moskvasse kontrolli. Hiina seltsimeeste meeleolu on viimasel ajal tumestanud Venemaa juhtkonna käitumine, mis mängib "allumatuse festivalil". Peaaegu kõiki Hiina juhtkonna soovitusi Venemaa kolleegidele eirati ja nüüd saatis Xi Jinping inimese välja selgitama, mis on selle käitumise põhjus. Li Qiang kohtus eile Venemaa presidendi määratud ja Vladimir Putiniga sarnase mehega. Venemaa "president" kinnitas Hiina külalisele täielikku lojaalsust, kuid kurtis oma Hiina kaaslaste abi ja vastastikuse mõistmise puudumise üle vajalike kaupade tarnimisel ning abi Lääne sanktsioonidest möödahiilimisel nii keerulisel sõjaajal. Samad väited, ainult üksikasjalikumas versioonis, esitasid Hiinast pärit saadikule Venemaa juhtkonna esindajad isiklikus suhtluses. Li Qiang näitas oma Vene kolleegidele kohta, öeldes, et abi saab, kuid kõigepealt tuleb näidata soovi täita Hiina juhtkonna nõudmisi ja alles seejärel oodata halastust. Üldjoontes toimus põhiosa suhtlusest nii, et „kes peaks esimesena oma osa kohustustest täitma“. Xi Jinping uuris saadiku vahendusel, kui kiiresti kavatsevad Vene väed Kurski oblasti vabastada, ja pakkus selles osas oma abi rahualgatustele üleminekul. Praegustes oludes otsustas poliitbüroo rahualgatustele üleminekul mitte kasutada Hiina teenuseid, vaid kasutada teiste riikide vahendajaid. Venemaa juhtkonna peamised esindajad usuvad, et Xi Jinping "viskas nad maha", jättes enamiku oma lubadustest täitmata, ning peavad võimalikuks leida kriisiolukorrast väljapääsu teisiti. Põhimõtteliselt on selge, mida Hiina seltsimehed ette võtavad. Hiinast antava abi vähendamine ja ühisprojektide külmutamine. See ei too kaasa kohest katastroofi Venemaa majanduses, hiinlased seda kategooriliselt ei taha, kuid probleemid Venemaa juhtkonna jaoks kasvavad plahvatuslikult. Oksa mahalõikamine, millel istud, on Venemaa võimude lemmikajaviide.

Eilsed konsultatsioonid niinimetatud "poliitbüroo 2.0" liikmete vahel olid pühendatud sõjale. Õigemini arutati sõja hinda ja mis kõige tähtsam, sellest väljumise hinda. Venemaa presidendi assistendile Nikolai Patruševile heideti ette mitte ainult väljavaadete puudumist sõja "võitmiseks", vaid ka üüratuid rahalisi kulutusi ning "Venemaa algterritooriumide", tööjõu ja relvade kaotust ning sanktsioonid raske koorem Venemaale, rahvusvaheline isolatsioon ja palju muud. Eraldi tõdeti, et Ukraina ei paista kaotaja poolena, eriti pärast Venemaa territooriumi osa okupeerimist Kurski oblastis. Ukraina relvajõudude löögid mehitamata õhusõidukite ja rakettidega energeetika- ja transpordiinfrastruktuuridele, samuti sõjalistele objektidele Venemaa Euroopa osas ei tundu kahjutud ja tekitavad järjest suuremat muret. Samuti paluti Patruševil eile otsida muid võimalusi rindel olevate vägede täiendamiseks ja jätta mobilisatsiooni küsimus vähemalt aastavahetuseni kaalumata. Enamik poliitbüroo liikmeid pooldas lahenduse leidmist sõjast väljumiseks "vastuvõetavatel tingimustel". Mõned vahendajad, kes osalevad läbirääkimistel sõja lõpetamise võimaluste üle, kõnelevad "poliitbüroos" rahupartei nimel ja arutavad tingimusi, mida nii rahupartei kui ka lääne poliitikud peavad enamjaolt vastuvõetavaks. Nikolai Patrušev ütles vastuseks, et ei pea Kurski oblastis toimuvat kriitiliseks olukorraks ja Ukraina positsiooni tugevdamiseks. Ta väidab, et pärast mitme suure DPR-s asuva asula "vabastamist", kus tema sõnul "kõik läheb hästi", viiakse osa Vene vägedest Kurski oblastisse ja probleem laheneb lõpuks. sügisest. Vaatamata kõigile Patruševi kinnitustele jäi enamik poliitbüroost oma positsioonidele ja nõudis sõja varajast lõpetamist. Arutelu jätkub täna ja nädalavahetusel.

[/ Uudis Telegrami käskjala asutaja Pavel Durovi vahistamisest Prantsusmaal katkestas poliitbüroo põhipäevakorra, kus laupäeval jätkusid konsultatsioonid ja arutati võimalikke võimalusi sõja lõpetamiseks Ukrainaga. Durovi kinnipidamine põhjustas enamiku poliitbüroode elava reaktsiooni. Sündmust arutati laupäeva õhtust, mil esimene info ilmus, ja jätkus pühapäeva õhtuni. Esitati mitmesuguseid versioone, kuid peamise mure ja huvi tekitas küsimus: kes, mis asjaoludel ja mis eesmärgil võiks Pavel Durovi Prantsusmaale meelitada. Tuleb märkida, et Venemaa juhtkonnal pole juhtunu kohta täpset teavet. Just see ajendas esile kerkima tohutul hulgal oletusi ja vandenõuteooriaid. Esitatud on erinevaid versioone alates “võimsast” armeenia diasporaast Prantsusmaal, mis Macroni abiga maksab kätte Durovi müütiliste kokkulepete eest Ilham Alijeviga, kuni katseni värvata salateenistuste poolt Telegrami asutaja ja maailma valitsus. Pärast arutelusid ja arutelusid jõudis enamus poliitbüroost järeldusele, et tõenäoliselt poleks see juhtum saanud juhtuda ilma Pavel Durovi salapärase kaaslase erilise rollita, kes saabus koos temaga Pariisi. Selle noore daami oluline roll Telegrami omaniku Prantsusmaale meelitamisel tundus poliitbüroo eakatele härradele kõige tõenäolisem. Eraldi märkis Venemaa juhtkond luure ebarahuldavat tööd, kes mitte ainult ei maganud nii tähtsat sündmust maha, vaid omab ka olulist teavet selle loo tausta kohta. Igaks juhuks kustutas enamus poliitbüroost osa kirjavahetust Telegramis, kuigi kasutavad konfidentsiaalseks suhtluseks teist sõnumitoojat.
]

Olukord Venemaa majanduses ja finantssüsteemis halveneb ning kõik riigi juhtkonna võetud meetmed on ebatõhusad. Venemaa Julgeolekunõukogu eksperdid usuvad, et USA ja Euroopa Liit kehtestavad enne aasta lõppu uued sanktsioonid, mis olukorda oluliselt raskendavad ja kriisi arengut kiirendavad. Oleme teile juba rääkinud, et eksperdid ennustavad järgmiseks aastaks põllumajandussektoris kriisi ja selle stsenaariumi arengu esimesi märke on juba kirjas riigi juhtkonnale saadetud aruannetes. Vaatamata katsetele inflatsiooni ohjeldada, on tulemused nõrgad ning võetud meetmed pidurdavad majandust. Ka ehitussektori olukord jätab soovida ja siin on kriis sõna otseses mõttes ukse ees. Selle taustal on Venemaa presidendi ametisse nimetatud ja Vladimir Putiniga sarnase mehe eilne majandusteemalisel kohtumisel peetud kõne haletsusväärne katse näidata, õigemini öelda, et riigis pole kõik nii halvasti. Katse on kummaline ka seetõttu, et pole selge, kellele need manitsused suunatud on. Teise ja kolmanda ringi eliidi jaoks on kõik juba selge, nad ei mõjuta süsteemi kontekstis võtmeotsuseid, lootes "äkki läheb üle" ning lootes finants- ja majandusvaldkonna juhtkonnalt imet; blokk. Tavainimesed vaatavad üllatusega “Putinit”, kui ta räägib enneolematust majanduskasvust ja sanktsioonide kasulikkusest, samas ei seosta “presidendi” sõnu tegelikult tühjeneva külmkapiga. "Kriis" on saanud peamiseks sõnaks, mis kirjeldab reaalsust peaaegu kõigis Venemaa eluvaldkondades ja ilma põhjapanevate muutusteta pole paranemist oodata. Sellele järeldusele jõudis ka see osa poliitbüroost, mis on viimasel ajal kogunud jõudu ja poliitilist kaalu, propageerides sõja kiiret lõpetamist ja riigi juhtkonna ümberkujundamist..

Tõhusate võimaluste puudumine Kurski oblasti vabastamiseks Ukraina relvajõudude kontrolli all olevate vägede käest paneb Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülema Valeri Gerasimovi õlgadele suure koormuse. Rahulolematust Gerasimoviga poliitbüroos väljendavad mitte ainult sõja jätkamise pooldajad, vaid ka need, keda võib liigitada tingimusliku rahupartei hulka. Eile õhtuse seisuga ei saanud Kurski oblastis olukorda isegi stabiilseks nimetada. Ukraina väed jätkavad sellel suunal pealetungi katseid ja on osaliselt edukad. See, et Ukraina relvajõudude pealetung Kurski oblastis peatati, on täielik jama ning katse rahustada avalikkust ja eliiti. Kõik Valeri Gerasimovi lubadused mitte ainult vabastada Kurski piirkond, vaid ka lihtsalt peatada Ukraina edasitung Venemaa territooriumil, osutusid tühjaks, rääkimata juba ammu aegunud lubaduste elluviimise müütilisest tähtajast. See pole esimene kord, kui Gerasimov on sõja algusest saadik rünnaku all, kuid nüüd on tema positsioon tõeliselt kriitiline. Peastaabi ülema vahetamine sõja ajal tähendab enda vigade ja rumaluse tunnistamist ning see pole praeguse Venemaa juhtkonna reeglites. Transpordiõnnetus (helikopterid põrkuvad vahel elektriliine) või veresoones
tromb lahendab probleemi palju tõhusamalt ja mis peamine, selline lõpp sobib kõigile peale Gerasimovi enda, aga kes temalt küsib. Probleem on erinev. Nüüd pole keegi ustavatest eriti innukalt Gerasimovit välja vahetama ja kellegi kangekaelse ametisse määramine ei too hiljem probleeme. Nii et riigi juhtkond piinleb, otsustades, mida Gerasimoviga peale hakata. Eile nad peaaegu otsustasid, kuid lükkasid arutelu tänasesse päeva, nii et peastaabi ülem võib peagi vahetuda.

Venemaa juhtkond või õigemini nn poliitbüroo 2.0 on tõsiselt ärevil teave "liikumise" kohta, millega ühinesid mõned Wagneri PMC endised võitlejad. Juba mitu päeva on julgeolekubloki juhtkonna esindajate teated öelnud, et Venemaa eri piirkondades võtavad endised Wagneri PMC võitlejad vastu vihjetega, et "oleks septembris valmis igasugusteks sündmusteks". Väidetavalt saadavad signaale Jevgeni Prigožini lähedased inimesed. Arvatakse, et sellest on teavitatud vähemalt 50 inimest. Enamikku neist inimestest on juba külastanud Venemaa „korrakaitsjad“ kontrollide ja läbiotsimistega ning nad kõik vestlesid vajadusest rangelt järgida seadusi ja teatada kohe kuraatorile kõigist kontaktidest või kontaktikatsetest. , endiste kolleegidega Wagneri PMC-st. Vaatamata Venemaa julgeolekujõudude kiirele reageerimisele eeldatakse, et vähem kui 50% kontaktidest on tuvastatud ja sellega seoses on korraldus tugevdada kontrolli kõigi endiste wagnerite üle kogu riigis. Erikontrolli all läksid endised komandörid ja sõdurid kaitseministeeriumi ja riigikaitse kontrolli alla. Mõned endised Wagneri ERK võitlejad, kellega vestlust peeti, tunnistasid, et peavad Jevgeni Prigožinit elavaks ja usuvad, et signaal võis tulla tema asukohast.

Nagu alati, kinnitavad meie teavet jooksvad sündmused. Vene kaitseministeeriumi endiste ja praeguste kindralite puhastamised jätkuvad. Seni käib põhimõtteliselt Sergei Šoigu meeskonna puhastamine, kuid mida edasi, seda enam mõjutab see protsess inimesi, kes pole seotud praeguse Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretäriga. Šoigu enda edasine saatus ei ole kadestamisväärne ja kõigil juhtudel on see tema karjääri häbiväärne lõpp. Sügisel puhastused jätkuvad ja puudutavad kaitseministeeriumi, peastaapi ja mõnevõrra väiksemas mahus ka siseministeeriumi. Enne aastavahetust vahetuvad mitmed kubernerid ning vähemalt kaks võidakse kinni pidada ja arreteerida, see teema on aktiivse arutelu faasis. Vaatamata demonstratiivsele toetusele Pavel Durovile inforuumis, ei kavatse Venemaa juhtkond loobuda püüdest Telegrami blokeerida. Septembris ja oktoobris toimub veel üks "harjutuste" etapp selle ja mitmete teiste sõnumitoojate blokeerimiseks. Aruannete kohaselt näitasid augustis peetud "harjutused" "kaasaegsete meetodite ja võimaluste kõrget tõhusust" Telegrami blokeerimisel. Üldiselt on praegu peamine vektor suunatud kogu "Interneti-võrgu" juhtimisvõimaluste laiendamisele, see on Venemaa juhtkonna lähituleviku eesmärk.

Venemaa presidendi poolt ametisse nimetatud ja Vladimir Putinit meenutava mehe visiit Mongooliasse kujunes enneolematult suuremeelseks sõiduks. Venemaa „president“ lubas nii palju, et Venemaa praegune juhtkond ei ole veel aru saanud ja arvestanud, millist kahju riigile nende lubaduste täitmine tekitab. Mongoolia elektrivõrkude moderniseerimine ja enneolematud energiasoodustused on vaid jäämäe tipp. „Kallidele sõpradele“ kingitusena ehitatakse uusi teid ja jagatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, luues Mongoolia territooriumile ‚teadus- ja tehnoloogiakeskusi‘. Siiani ei ole vastuseks midagi... Aga sellega on lugu lõppenud, teda ei arreteeritud ja see on hea. Kaksik oli tõesti mures võimaliku arreteerimise pärast ja tõenäoliselt on liigne suuremeelsus stressi tulemus, siiski tuleb enamus lubadustest täita. Kõik „Putini“ teadmised tänapäeva Mongooliast koosnesid enne visiiti sellest, et väidetavalt kasutavad mongolid ikka veel mitte tualettpaberit, vaid kivikesi, mis ummistavad nõukogude spetsialistide ehitatud kanalisatsioonisüsteemi. Ta rääkis seda jama kuraatoritele ja vaatamata nende kinnitustele nende pettekujutelmade absurdsuse kohta, nõudis ta omalegi. Mongoolia juhtkond müüs Putini visiidi „tasu eest“, näidates näite rahaks muutmise eest, et ta taganeb ICC ees võetud kohustustest. Nüüd oodatakse, et teised riigid järgivad seda eeskuju, eeldades muidugi, et Venemaa juhtkonnal on piisavalt raha.

Lähitulevikus koguneb nn „poliitbüro 2.0“ videoformaadis, peaaegu täies mahus. Lähipäevil tuleb lahendada mitu kriitilist küsimust. Muu hulgas arutatakse võimu transiiti, sõja lõpetamise võimalusi ja mõjusfääride ümberjagamist. Läbirääkimiste tulemuseks võib olla ühe kahest peamisest Kremli tornist olulise positsiooni tugevnemine või isegi võimu täielik üleminek ühele grupile (tornile) lähitulevikus. Samal ajal eeldatakse, et ülejäänud poliitbüroo liikmed saavad julgeolekugarantiid ning säilitavad omandiõiguse ja mõju teatud tööstusharude üle. Esialgne pakett kokkuleppeid on juba arutatud, kuid on veel punkte, mida tuleb paljude sidusrühmade vahel kokku leppida. Pärast videokohtumist on oodata, et kokkulepete peamised osapooled kohtuvad isiklikult, kui muidugi suudetakse jõuda konsensusele. Me anname nende kohtumiste tulemustest teada oma postitustes. Uurimus Alina Kabajeva Putini laste kohta on suurepärane ja üldiselt vastab tegelikkusele, kuigi sealne teave ei ole täielik. Putinil on Kabajeva järgi tõesti kaks poega, keda on uurimuses kirjeldatud (on ebatäpsusi, kuid sisuliselt õige), kuid on olemas ka kolmas, õigemini esimene, vanem laps, mida ei ole mainitud.

Ta tõesti ei ela oma perega enamasti teatud põhjustel ja võib-olla ei tahtnud uurijate allikad sellest eetilistel põhjustel rääkida või lihtsalt ei olnud sellest teadlikud. Kabajeva ja tema kaks poega elavad küll enamasti Valdais, nagu me oleme juba ammu rääkinud, kuid alates eelmise aasta lõpust ei suhtle nad nn Putiniga eriti palju, kuigi asetäitja külastab Valdaid.

Möödunud nädalavahetusel tegi Venemaa poliitbüroo muret kaks põhiprobleemi. Esiteks Venemaa presidendi määratud ja Vladimir Putiniga sarnase inimese reis Mongooliasse. Ja teiseks sündimuse suurendamine "fertiilses eas" vene naiste sunniviisilise viljastamise kaudu. Neid küsimusi arutati konsultatsioonidel, mis toimusid videoformaadis ning nende konsultatsioonide peamiseks moderaatoriks oli Venemaa presidendi abi Nikolai Patrušev. Väärib märkimist, et Nikolai Patruševi uskumatud pingutused, püüdes demonstratiivselt näidata peaaegu oma häbi, andsid tulemusi. Paljud teise ja kolmanda ringi eliidist uskusid tõesti Nikolai Platonovitši auväärsesse pensioni, neil õnnestus ta isegi maha kanda ja seda hoolimata asjaolust, et Patrušev ise jättis kõik oma inimesed paigale nii Julgeolekunõukogus kui ka aastal. julgeoleku- ja sõjaväeblokid, tugevdades tema poja Dmitri positsiooni. Patruševi jaoks on oht, et olles uskunud illusiooni presidendi assistendi jõuetusest, loovad teise ja kolmanda ringi eliit reaalsuse, milles peab elama poliitbüroo koos julgeoleku- ja sõjaliste blokkide juhtkonnaga, devalveerides Nikolai Platonovitši tegelikku mõju. Selle tulemusena võivad sõjapartei kaotust võimuvõitluses Venemaal kiirendada selle partei juhi Patruševi pingutused.

Nädalavahetusel kihas poliitbüroo arutelu "Putini" reisi üle Mongooliasse. Vaatamata kõikidele kokkulepetele Mongoolia poolega, ei välista poliitbüroo võimalust "Venemaa presidendi" visiidi ajal kinni pidada ning uurib võimalikke variante. Isegi "Putini" võimalikku arreteerimist Mongoolias kasutatakse võimu ümberjagamiseks ja seiskunud transiidi kiirendamiseks. Uuritava Mongoolia-visiidil on kaks eesmärki. Esimene on luua pretsedent, et Putin külastaks riiki, millel on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees kohustused ja mis ei võta tema (Putini) vastu midagi ette. Teiseks püüdke kokku leppida Mongooliat läbiva transiidiga gaasijuhtme ehitamise projekti edendamises.

Eelmisel nädalal tõstatus Venemaa sündimuse suurendamise küsimus, mis tegi muret osale poliitbüroost. Taas on kerkinud päevakorda teema, kuidas naisi üha sagedamini sünnitama panna, ja selles mõttes kerkib esile rohkem kui kummalisi ettepanekuid. Üks poliitbüroos laialdaselt arutatud teemasid on „fertiilses eas“ naiste sunniviisiline rasestamine vanglates ja mujal. Seni piirdub kõik sel teemal vaidlustega, kuid teades, kuidas Venemaa praegune juhtkond on vastuvõtlik idiootsetele algatustele, võib oodata mitte vähem idiootseid otsuseid.