www.militaar.net

Soomlased kasutavad ja aegunud varustust ja relvastust ka väga kaua, kaugelt kauem kui varustuse kasulik eluiga.
Tehnika all mingis õhutõrje teemas kirjutasin - soome õhutõrje "alustala" oli WWII aegne saksa 8,8 cm Flak kuni 1970ndate lõpuni.
Rannakaitses figureeris see 1990ndani. Soomes polnudki kuni 1970ndate lõpu NSVL raketitarneteni mingit tõsiseltvõetavat rakettõhutõrjet - aiva kahurid.
Kõik ItO-d on neil kõige varasema aastaga 1978.

Märkimist väärib ka 1960ndate esimesel poolel soetatud MiG-21F-12 tüüpi hävitajate (millel puudus igailmavõimekus radari puudumise tõttu).
Viimased masinad võeti käigust maha 1986 (!!), kuigi jah, esimesed 21bis mudelid tulid 1986).

Igaüks, kes asja jagab, saab hästi aru, kui palju on tegelikult tõsi see "tulitera" S-125 1979. aastal ja MiG-21F-12 1970ndate lõpus.
Rohkem pooltõde on see.

Kui palju näiteks 1 Skautpataljoni pööritamine maksab kodumaal ja missioonil? Soomlased näiteks ei pea moistlikuks eraldi kaadripataljonide pidamist ainult missioonide tarbeks. Rahuvalvajad värvatakse peamiselt reservist ja ainult koige suuremad pealikud on kaadrist.

Ma ei ole 100% kindel ja võin vabalt eksida, kuid kusagilt on silma või kõrva jäänud, et NATO nõuab teatud hulgal siirmisvõimelisi jõude - a la 2 kompaniid või midagi sellist. Ma muidugi kindla peale ei julge hetkel öelda kas on nii. Igatahes, soomlastega me ennast võrrelda ei saa, juba puhtalt rahvaarvu vahe tõttu. Meil on keeruline seda ühtegi pataljoni mehitada, kui me loodaksime x päeval värvata y hulga mehi, et täita oma liitlaskohustusi, siis see kukuks ilmselt läbi. Ajateenijaid me loomulikult kasutada ei saa. Lisaks peame suutma ka missioonide täitmise ajal korraldama väljaõpet. Kui me hakkaksime oma minimaalsest struktuurist (st. ilma prof pataljonita) veel eraldi mehi välja noppima, siis tõenäoliselt kannataks terve Kaitsevägi.

SKJ ja EKJ ja poliitikute oluline motteviisi vahe on see, et soomlased ostavad tihtipeale piisavalt head kasutatud kraami, kuid eestlastel kipub ikka sealt koige korgemalt ja kallimalt riiulilt hankeid sylle kukkuvat, mida muidugi ei saa olla palju.

Sellega ma küll nõus pole. Mul on üks riigikaitse rahastust kirjeldav dokument, kus on juhuslikult kirjas meie suuremad hanked alates 2000. aastast (uuena hangitud kraam paksus kirjas):

• tänapäevased soomustransportöörid SISU XA-180EST Soomest
Scoutspataljoni võitlusvõime ja kaitstuse parandamiseks (2004);
• vähekasutatud veokid ja maasturid Saksamaalt ja Hollandist Kaitseväe ja
Kaitseliidu üksuste varustamiseks ajakohaste liiklusvahenditega (alates 2004.
aastast);
• uued keskmaaradarid USA-st (2003) ning Prantsusmaalt (2009) Eesti
õhuseirevõime arendamiseks;
• tänapäevased ja vähekasutatud tankitõrjeraketisüsteemid Milan
Saksamaalt Kaitseväe tankitõrjevõime tugevdamiseks (2002-2003);
• tänapäevased ja vähekasutatud haubitsad Saksamaalt (2003) ja
Soomest (2009) Kaitseväe kaudtulevõime parandamiseks;
• tänapäevased miinijahtijad Ühendkuningriigist (2006) mereväe
amortiseerunud laevade väljavahetamiseks ja miinijahtimisvõime
arendamiseks;
• õhutõrjeraketisüsteem Mistral (2007) maaväe üksuste õhutõrjevõime
tugevdamiseks;
• tänapäevased soomustransportöörid SISU XA-188 Hollandist (2010)
ajateenijatest formeeritava jalaväepataljoni soomustamiseks lisaks
elukutselisele Scoutspataljonile;
• uued püstolid Heckler&Koch USP Saksamaalt (2006);
• uued täpsuspüssid Soomest ja Prantsusmaalt (2007);
• tänapäevaste ja kodumaiste lahingurakmete, seljakottide jm isikliku
varustuse hanked ajateenijatele, reservväelastele ja kaitseliitlastele (suures
mahus alates 2000. aastate algusest).

Hiljuti lisandusid sinna nimekirja Javelin ja CV90.
Milline neist ostudest on olnud "kõige kõrgemalt ja kallimalt riiulilt"? CV90 puhul võiksime veel vaielda (kuigi põhimõtteliselt saime hea tehingu), kuid muu kraamiga...

Kõik ItO-d on neil kõige varasema aastaga 1978.

Kas sa sinna hulka arvestasid ka ITO 12, ITO 05, ITO 90M ja ITO 15?

Kas sa sinna hulka arvestasid ka ITO 12, ITO 05, ITO 90M ja ITO 15?

Jutt oli kõige varasemast, 2005 või 1990 on ikka peale 1978. aastat.
Soomlaste esimene ÕT rakett oli aastaga 1978 minu arvestust mööda, muu maailm kasutas neid juba 15 aastat varem.
Soomlaste tollased ItO-d osteti tõesti tuttuuena, kuid moraalselt vanenenuna, mis muudab selle "uue ja läikiva" mõtte kahtlaseks.
Lisaks tasub ka vaadata Soomes kasutatud varasema relvastuse kasutusaega - näiteks maailmasõja aegsed T-34 tankid võeti relvastusest maha 1962.
Seega jutt Soome uuest ja tulitera relvastusest on suht vildakas asja näitamine.

nimetu kirjutas:Ma ei ole 100% kindel ja võin vabalt eksida, kuid kusagilt on silma või kõrva jäänud, et NATO nõuab teatud hulgal siirmisvõimelisi jõude - a la 2 kompaniid või midagi sellist.

Tegemist oli vist kaheksa protsendiga, mis Eesti puhul teeb 2 kompaniid, mille rolli võivad täita ka laevad.

Ja natuke positiivsemaid uudiseid ka:
http://www.postimees.ee/3911255/kaitsev ... -akkoppusi

Eks saame näha kuidas see tegelikult toimuma hakkab.

Igati hea uudis.

Selle LÕK skeemiga saab ilusasti ärevatel aegadel "pidevat-RÕK"'i korraldada

Et siis hoiad formeeritud üksust koos, roteerides regulaarselt (portsude kaupa) isikkoosseisu.

Paha poleks siia juurde veel "Tasustatud RÕK/LÕK puhkus"

Mercurius kirjutas:
Ma olen mitu korda mõelnud, et miks meil ei võiks olla lisaks tavalistele "Kevadtormi" laadsetele RÕK-idele olla sisse seatud pidev aasta-ringne (minupärast "kiirreageeriv") RÕK.
...

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 5&start=60

Väga hea igatahes. Endal on igaks juhuks juba varustus pakitud ja pere kohta plaan tehtud ning kommunikeeritud.

http://www.postimees.ee/3911915/jueri-l ... -soja-ajal

"Radari" saatelõik(ja Postimehe kirjalik kokkuvõte) kaitse-ja julgeolekupoliitikast.

Mulle tundub positiivse joonena, et RE varupingile saatmise järel hakatakse vähe hulgemalt, sh professionaalide tasemel, rääkima ohtudest ja asjade tegelikust seisust.
Asjad, mida peeti enne tabudeks.

tommy kirjutas:http://www.postimees.ee/3911915/jueri-l ... -soja-ajal

"Radari" saatelõik(ja Postimehe kirjalik kokkuvõte) kaitse-ja julgeolekupoliitikast.

Ainus, kes Radaris väga viletsa mulje jättis, oli Mihkelson, kes hämab päris teadlikult. Tegelikult on välispoliitika USA-s väga presidendi otsustada. Tal on võrreldes sisepoliitikaga välispoliitikas tunduvalt vabamad käed, eriti millegi mittetegemiseks. Kongress, Ülemkohus ja Senat oma tasakaalustava mõjuga on eelkõige USA kodanike põhiõiguste kaitseks, operatiivne juhtimine on ikka presidendi teha.
Teine pidur kaitseväe kiiremale arendamisele tundub IRL olevat. Missugune tagasilangus võrreldes Mart Laari ajaga.

Terves Euroopas on mingi Trumpi-kompleks, sh ka Eestis. Paraku tuleb sellega leppida, presidendi valis ikka USA valija, mitte poliitilise eliidi õukonnamängud.
See, et poliitika on ühekülgne ega pole arvestatud võimalusega, et suures lootuses liitlaste rollile võib tekkida olulisi võnkumisi, on ju tegelikult poliitika ajajate probleem, kes peavad ka valede otsuste eest vastutama.

Selline Trumpi-teemaline grimassitamine kindlasti Eestile kasuks ei tule, ega ometi te ei arva, et USA saatkonnas Eesti meediat ei jälgita ning USA-sse sellest ettekandeid ei saadeta? Sellised põlguseavaldused võivad väga valusalt kätte maksta-jõuavad need ühel hetkel ka Trumpi kõrvu ja oh seda häda siis - ah, Eesti ongi see Peterburi eeslinn, kes peab mind klouniks....

pagan kirjutas:http://www.dailymail.co.uk/news/article ... z4PyPJ2RGY

Et siis, kas ma saan õigesti aru, et kui siia saabub MLRS (või GMLRS), siis ainuke suur auk on veel keskmaa õhutõrje?
Päris pat. ei ole aga päris püksata ju ka ei ole: MLRS+FH70+D30+120+81

Et kas siis peaks kogu fookuse nüüd keskmaa õhutõrjele panema?

Müts kätte, suur laen selga ja Trumpi juurde äkki müüb Eestile kasutatud Patrioti mille siis algul mehitaks USA poolt ning samm-sammult viiks eestlastele üle.

Patrioti väljaõpe kestab USA-s (sh sõduri SBK) mõned kuud, relvasüsteem nagu iga teinegi, tal puudub üleloomulik dimensioon.

Martin Peeter kirjutas: Ainus, kes Radaris väga viletsa mulje jättis, oli Mihkelson, kes hämab päris teadlikult. Tegelikult on välispoliitika USA-s väga presidendi otsustada. Tal on võrreldes sisepoliitikaga välispoliitikas tunduvalt vabamad käed, eriti millegi mittetegemiseks. Kongress, Ülemkohus ja Senat oma tasakaalustava mõjuga on eelkõige USA kodanike põhiõiguste kaitseks, operatiivne juhtimine on ikka presidendi teha.
Teine pidur kaitseväe kiiremale arendamisele tundub IRL olevat. Missugune tagasilangus võrreldes Mart Laari ajaga.

Mulle jättis viletsa mulje Hanso, kes suure suuga rääkis,kuidas Venemaa on ennast täiesti nurka mänginud ja on kõik oma sõbrad kaotanud. Tegelikult on Euroopas Venemaasse soosivalt suhtuvaid poliitikuid küll. Näiteks Itaalia peaminister või Bulgaaria uus president.