www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Üles seadmine, positsioonilt lahkumise kiirus ja parem positsiooni valik on antud juhul eelised.
D-30 vajab üles seadmiseks laias laastus oma haarade ulatuse gabariitide suurust suhteliselt tasast platsi ja sinna tuleb mõistagi relv ka veoki taga paika manööverdada. Lisaks on haarade otsas sellised kiilud, mis tuleb kuvaldaga maasse taguda (ka talvel). Antud veokil on vaja põhimõtteliselt kohta, kuhu veok sõita saab ning seejärel tugikäpad maha lasta. Tasasus pole väga oluiline, sest hüdrauliliste tugijalgadega saab ebatasasust mingile maale leevendada. Praktikas tähendabki, et kõikidel õppustel seisavad meil haubitsad lagendikel või lausa kesk põldu.

Põhimõtteliselt saab selle D-30 probleemi lahendada sellega, et järgmisi positsioone välja luurav meeskond on suurem ning neil on nt sahaga MTLB, mis lükkab platsid valmis, kuid pole näha, et meil selle teemaga tegeletaks, PzH-2000-st visioneerida on ju palju huvitavam. Samuti on D-30 paika mõõtmine tänase GPS tehnikaga võimalik ikka hulka kiiremaks teha.

Õppustel seisavad meil haubitsad lagendikel või lausa kesk põldu sellepärast, et reeglina me ei saa metsadesse sisse raiuda positsioone, langetada laskesektorist metsa jne. Samuti ei ole kevadtormidel reeglina väga palju neid maaomanikke kes laseks kümnetonnise (FH-70) või kolmetonnise (D-30) haubitsaga oma tagahoovi positsioonile sõita.

Positsiooni asukoha määramine ei ole üldiselt probleem, probleem on täpne suunamine, ehksiis direktsiooninurga määramine maastikul täpsusega alla 1 tuhandik. Magnetkompassiga seda just ei tee, eksole. Antud protsess võtab reeglina aega, kui see ei ole lahendatud masina enda sisese positsioneerimise ja suunamääramis seadmetega (reeglina GPS+güroskoop+inertsiaalpositsioneerimis seade). Lisaks on D-30 puhul tore detail, et peale iga suuremat liigutamist on vaja sihikud uuesti kalibreerida, mis on omakorda aeganõudev protsess.

Paneme haubitsa lihtsalt tugijalgadega masinale, siis ainus mis me võidame on positsioonilt lahkumise kiirus. Muidugi, see on juba väga oluline võit ja seda tuleks tõsiselt kaaluda. Miinus on muidugi ilmselgelt see, et erinevalt järelveetavast haubitsast on masinale paigutatud haubits laulatatud selle masina külge, ja kui masin muutub ühel või teisel põhjusel liikumisvõimetuks ei saa lihtsalt haubitsat järgmise masina taha haakida. D-30 veab hädakorral isegi unimog'iga ju ära.

Lemet kirjutas:

Noh neid kes on ise "kuvaldaga löönud". 

Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna... alates 5.15. Huvitav, kuidas külmunud pinnasesse sellise uhmerdamise ajaga ka on?

https://youtu.be/u87zaYZvKTs

Eks kui all on künd, siis läheb enam-vähem ma arvan, aga kui kinni sõidetud külmunud pinnas kusagil heinamaal, siis annab uhmerdada.

Sellel D-30-nel oli vist mäletamist mööda lisaks kuvaldale ka mingi kang komplektis ja kui maa on totaalselt läbi külmunud, siis kangutati enne kangidega mingid augud ette

Riistapuuga saab muidu häda korral lasta ka ilma neid kiile maasse tagumata, aga siis kipub ringi kargama
Pehmel pinnasel koos kiiludega samamoodi.

Ei ole spetsialist aga olen kunagi kõrvalt näinud.

Poola võtab kõik oma 2S1 Gozdzikud maha, asemele tulevad ligi 50% lühema tegevusraadiusega RAK-id ehk nende uus äge miinipilduja teeb oma kiiruse, täpsuse ja tulejõuga haubitsale ära ning distantsid alates (10+ kmi) jäätakse juba 155mm haubitsatele Kryl/Krab.

Kui ka Eesti valiks oma soomusmanöövri jaoks samuti HSW RAKid annaksid poolakad need Gozdzikud (samuti HSW toode) meile tõenäoliselt pealekauba (kui huvi on?).

2S1 Gozdzikuid Poolal umbes 300. RAK esialgu plaanis 80 Rosomakile panna st. roomikuid nad vaevalt kiirelt maha kannavad ning võimalik,et panevad RAK samuti MTLB veermikule,sest neil palju toetusmasinaid sellel. Treeningmasinad samuti MTLB peal, me võiks ka harjutamiseks sarnase odava masina võtta.
Themessis poolakas arvas,et Gozdzikud jäävad edasi teenistusse...

Meie võiks varustust osta Poolast,sest sealt peaks saama tehnikat meile jõukohaste hindadega ning nii toetaksime samuti meie liitlassuhteid. Olen väljamaal koos poolakaga töötanud kes lubas sõja orral kohe Poola sõita venelaste vastu sõdima ning tema suhtumine oli venelastesse palju hullem kui keskmisel eestlasel.

http://www.armyrecognition.com/february ... 02161.html

Aussid valimas omale uut IFV/APC-d. Kogus saab olema päris suur, sh pakuvad soomlased AMV-d meie CV90 35mm torniga.
Seega võib tulevikus see 35mm leida olulisemalt rohkem rakendust.
Lisaks oli varasema antud soomukipargi uuendusega seoses uudis, et aussid vahetavad välja oma LAV ja M113 soomukid. LAV25 oleks päris asine ratassoomuk kui saaks neid rappeid komplektidena. Aussidel neid üle 250 peaks olema erinevas konfiguratsioonis. Rahvasoomuk missugune Iseasi, et mis neist masinatest saab ja kas antakse ära. Sellise kogusega annaks varustada korralik hulk meite mehi.

Huvitav, kuidas külmunud pinnasesse sellise uhmerdamise ajaga ka on?

- sealsamas videos ütleb: ... dve-tri minutõ ...
Veel kord, ma ei ole õige mees targutama D-30 taktikalis-tehniliste iseärasuste üle. Hummel näiteks teeks mu lihtsalt naljaviluks lolliks
Mida ma aga tean, on relvaliikide koostöö. Eespool on juba mainitud, et KT ajal ei saa me neid asju piirangute tõttu hästi teha. See oli ka põhjus, miks ma kunagi alustasime õppusega Kirdekonn ja hiljem jätkasime nn. konnakullestega. Nende eesmärk oli panna kompanii taseme õppes koostööd tegema erinevad relvaliigid. Kulleste puhul tegelikult juba rühma tasemel.
Minnes nüüd nõrgale jääle ... STV-l on JV toetamiseks mitu positsiooni. KT-l on neid muidugi raske kasutada ja seepärast toimub vahel positsioonide vahetus põhimõttel: minema ja 3km ringi pärast sama positsioon. Samas ei ole see väga hull, sest igal juhul peaks STV positsioon enne relvade sinna jõudmist olema mõõdistatud ja ette valmistatud. Lihtsamalt öeldes, on märgid maas ja suunad määratud, pinnas vajadusel lükatud, võsa lõigatud. Ja kui ettevalmistusteks veel rohkem ressurssi on (asjad, inimesed, aeg, oskused), siis tehakse ka kindlustustööd. Kokkuvõtteks kasutab üks relvameeskond päeva jooksul ühte positsiooni mitu korda, lahkudes iga tuleülesande järel järgmistele positsioonidele. Kui seda ei tehta ... on STV varsti otsas.
Nüüd meie tasemest nende relvadega. Vene atashee (suurtükiväelane) vaatas ükskord pealt ja ... andis rühmaülemale käepigistuse ja vist mingi vimpli, lisades: Nu molodets! Teine kord kui vaatas üks teine vend, siis jälgis ta kella ja ... igal juhul ei naeratanud kahjurõõmsalt.
2011 (vist) saavutasid 5 või enam aastat tagasi ajateenistuses olnud reservväelased 8 päevaga ajateenijatega võrreldava kiiruse või isegi parema. Päris laskmistega.
Nii et ühest küljest võiks neid torusid jagada kõgile (sh KLile), sest see on ju käkitegu, aga ... ilma arvutus-, mõõdistus- ja juhtimisvahenditeta ei ole sellest suurt kasu. Transport juurde. Pioneerivahendeid kas või lumelükkamiseks ja võsa(metsa)lõikamiseks. ... ühesõnaga kogu süsteemi elushoidmine on palju väljakutsuvam, kui ainult tuletoetuse andmine.
Ma ei oska hinnata, kas veokitele paigaldatud D-30 neid väljakutseid palju vähendavad. Tundub küll ahvatlev, kuid STV mehed vangutavad pead.

Huvitav oleks siinkohal näha kalkulatsiooni, mis näitab, et Austraaliast nende siia transportimine on kuluefektiivsem kui Euroopast kallima süsteemi soetamine.

Minu oletus ausside ASLAVide kohta on küll teoreetiline, kuid millist võrreldavat 6x6 või 8x8 (toodetud peale 1990.a) APC-d sellises kompleksuses (medevac, side, luure, MP jm) ja ratassoomukina on võimalik Euroopast saada?! Peale lintidega M113 ei ole vist midagi? See vastus oleks veel huvitavam...

D-30

Austatud kamraadid on siin avaldanud huvitavaid arvamusi ja osad isegi on üsna pädevad. Enda arvates olulisi (surematuid) märkusi siis juurde.

1) D-30 põhiliseks miinuseks meie üldvägede ehk näiteks jalaväebrigaadi lahingu kontekstis on lihtsalt ebapiisav laskekaugus -15 km (normaalne nö taktikaline tuleulatus 5-10 km). Seda viga ei paranda ühelgi vähegi mõistlikul moel mitte kuidagi.
Pataljoni tasemel on aga normaalsem kasutada orgaanilisena 3x lihtsamaid 120 mm miinipildujaid (mis on omakorda 3x keerukamad, kui 81mm).
2) Nagu juba üks kaasfoorumlane mainis, tahab ajalooline 1-skaalaline PG-1 tüüpi sihik rihtimist igasuguse relva kohalt liigutamise peale. Miks nii kehv, ei oska ma ise ka öelda. Rihtimine võtab mitmeid pikki minuteid. Olen ise teinud (nagu ka kiilusid maasse ramminud, aga meil ei tehta seda kuvaldaga, vaid liugvasaraga).
3) Poolakate 2S1 ver oleks meile täna väga sobilik ja isegi kasulik õppe-treeningrelvadeks (lasketabelid meil olemas ja moon ka - palju jääks leiutamata) ja võib-olla tõesti saaks neid äraveo hinnaga, kuid tüüpiliselt... "pole kavas kirjas", "pole piisavalt seksikad" jm 100 häda.

Millise eelise 2S1 oma olematu laskekaugusega D-30 ees annab, D-30 puhul on laskekaugus ebapiisav aga 2S1 puhul ei ole?

Ma ei oska hinnata, kas veokitele paigaldatud D-30 neid väljakutseid palju vähendavad.

Niipalju, kui postitustest aru võib saada, oleks põhiline võit vajaliku positsiooni mõõtude vähenemises(positsioonile manööverdamine vajab vedukil vähem ruumi kui vedukil ja haakel) ja positsioonilt lahkumise kiiruses? Ülesseadmise aeg eriti vist ei muutu, mõõtmised on vaja teha nii ehk naa...

madiss kirjutas:Millise eelise 2S1 oma olematu laskekaugusega D-30 ees annab, D-30 puhul on laskekaugus ebapiisav aga 2S1 puhul ei ole?

Eks ta annab üksusele soomuskaitse, maastikuläbivuse ning võimaluse kiirelt minekut teha peale laskmist, kiirema sihtimise jne. Lisaks võimaluse arendada soomusvõimekust, tekitada juurde üksustele nn. tanki mängija loodusesse. Jalavägi ju ei ole enamuses peale liitlaste tankide näinud midagi. Vajadusel saaks ka sellega harjutada tanki asendamist. Kaob ära eraldi auto, meeskonna jaoks, kes peab süsteemi püsti panema-uuesti ja uuesti arvestama jne... Kui õhus hakkab lendama metalli, siis ronitakse sinna masinasse kiirelt sisse, isegi siis kui see mürske täis on.

Kirjutas üks kaasfoorumlane:

Millise eelise 2S1 oma olematu laskekaugusega D-30 ees annab, D-30 puhul on laskekaugus ebapiisav aga 2S1 puhul ei ole?

Kirjutasin mina:

3) Poolakate 2S1 ver oleks meile täna väga sobilik ja isegi kasulik õppe-treeningrelvadeks (lasketabelid meil olemas ja moon ka - palju jääks leiutamata)

Lahinguline väärtus seega teisejärguline, kuigi ka mitte päris välistatud.
Milleks õppe-treeningrelvad oleks kasulikud, eriti, kui need veel niisama saaks... nii keerukat temaatikat vist pole siin mõtet seletada. Kel juba mõtestatud lugemisega raskusi, vaevalt mõistab. Aga kes mõistab, mõistaks vist ka ilma minupoolse täiendava kriblamiseta


Sinu viidet "kaasfoorumlane" läks just trollimise pärast nädalaks ajaks puhkama ka..
(by Borja)

Seda D-30 puudulikku laskeulatust on siin ka varem mainitud. Selle peale olen alati mõelnud et kas jänkid keelduvad meile soodushinnaga M198 pakkumast või me ise lihtsalt ei küsi kuna "pole arengukavas".