www.militaar.net

http://uudised.err.ee/v/valismaa/4d2824 ... ngumasinad

Prantsusmaa kaitseminister Yves Le Drian kinnitas laupäeval Kanadas Eesti kaitseministrile Hannes Hansole, et Prantsusmaa toob järgmisel aastal Eestisse viis Leclerc tanki, 13 jalaväe lahingumasinat ja 300 sõdurit.

Venamaa reaktsiooni kartes võib Inglismaa eelmise nädala teemaks olnud raketiheitjad Eestisse saatmata jätta...

Suurbritannia teatas eelmisel nädalavahetusel, et kavatseb Eestisse saata mitu mitmelasulist raketiheitjat. Täna aga kirjutas ajaleht The Sunday Times, et peagi pärast selle otsuse avalikuks tulekut hakati raketiheitjate saatmises kõhklema ja hirm Venemaa reaktsiooni ees ähvardab viia sootuks plaanist loobumiseni

Ajaleht The Mail On Sunday kirjutas nädala eest, et süsteeme, millel on kaugmaarakettide väljalaskmise võimekus, on oodata Eestisse juba järgmise aasta kevadel.

Vastavasisulisest otsusest teatati ka ametliku pressiteate vahendusel, millest aga juba mõni päev hiljem eemaldati igasugune jutt mitmelasulistest raketiheitjatest, kirjutab The Sunday Times.

Kaitseministeerium selgitas ajalehele sel nädalavahetusel, et otsus raketiheitjate saatmisest „ootab alles kinnitamist“. Ühe ministeeriumi allika sõnul oli ümbermõtlemise taga aga „poliitika“..

http://m.delfi.ee/article.php?id=76324565

Tsahkna saigi kaitseministriks, hea, et Mihkelson ei saanud. Loodetavasti on tal erakonna esimehena nüüd piisavalt kaalu, et võimelünkade täitmiseks piisavalt pappi eelarvetest ja võimalikest riigilaenudest "välja lüüa". IRL vist on aru saanud, et see on nende viimane šanss.

Inglaste kartus venelaste reageeringu ees on ikka väga kummaline, milliseid boonuseid siis venelased pakkusid vastutasuks?

Mage lugu, kui nii juhtubki- mulle meenuvad siinkohal rohkearvulised kinnitused NATO aluslepingu viienda punkti osas ja väited, mille põhjal isegi õrn kahtlus selle rakendamise osas olla saatanast...loodame siiski, et tegu on meedia liialdustega.

Eks nad sellega panid ennast jah viimase võimaluse kaardile aga ei pea olema eriline selgeltnägija,et ega eelarvest vist Eestis ju pappi ikkagi juurde ei tule.See ca.2,19 prossa on lagi ja lähiaastatel on suuremaks probleemiks eelarvele juba see,kuidas välja maksta need palgatõusud,mida uues lepingus lubatud.
Hea,kui kaitse seisukohalt suudetakse vanad arved tasuda ja see liikursuurtükkide kava ellu viia ja kuidagi see sõelana mõjuv piir lõppude lõpuks metsast puhastatud saaks,korralikult ära märgistada ja kasvõi mingi aed ehitada koos tehnilise valvega.
Peab ju Eesti arvestama ka nende kuludega,mis kaasnevad liitlaste kohaloluga,mitte midagi pole ju tasuta.
Väga võimalik,et britid kalkuleerivad kainelt.Miks venelasi rohkem ärritada,kui ees kumavad sanktsioonide lõppemised ja avaneda võib Vene turg.Riigina,kes ei ole EL-is on rohkem huvi kaubanduses,sest hetkel on neile iga võimalik turg võimalus.

Lemet kirjutas:Mage lugu, kui nii juhtubki- mulle meenuvad siinkohal rohkearvulised kinnitused NATO aluslepingu viienda punkti osas ja väited, mille põhjal isegi õrn kahtlus selle rakendamise osas olla saatanast...loodame siiski, et tegu on meedia liialdustega.

...ja lisaks pole/polnud tegu ju lihtsalt "ägeda, venkudele muskli näitamiseks mõeldud relvasüsteemiga", vaid olulise tuletoetusega nende endi pataljonile.

http://rusjev.net/2016/11/21/kak-delayu ... more-27142
pildikesi sellest,kuidas poolakad soomusmasinaid toodavad.
Huvitav,mis need liikursuurtükid ka poolakatel maksavad?

Reformierakonna juhitav eelmine valitsus tuli võimule reklaamides pidevalt kuidas nende all riigikaitsesse palju raha panustatakse, tegelikult ei muutunud midagi täideti 2% nõuet mis miinimum ning lisaks panustati liitlaste kohalollu. Seoses kehvema majanduskasvuga kui loodeti ei saanud liitlastesse panustamist jätta 2% sisse,sest see oleks võinud juba hakanud mõjutama planeerituid hankeid.
Nüüd uus valitsus lubas samuti kaitsekulud käsile võtta ning luua spetsiaalse fondi kust siis rahastatakse riigikaitset,siseturvalisust ja ka elamuehitust!
Midagi konkreetselt rahaliselt lubatud ei ole on jäänud kõrva,et lahendatakse juba olemasolevate üksuste puudujäägid. Mis peaks tähendama lisaraha põhiliselt moona jaoks kui palju see on ei tea keegi...
Tänases Poliitikaguru saates arvati,et vaba Eesti laenumaht mis vastab euro reeglitele on 100 milj. aastas see tähendab kui raha läheks võrdselt kolme valdkonda umbes 30 milj.lisaraha aastas.

Samas hetkel võimalus öelda,et seoses liitlaste tulekuga peame me kindlasti hankima XXX võime ning sinna näiteks panna erandkorras sadu miljoneid.

Tsahkna suust ei ole seoses kaitsega midagi konkreetselt kuulnud peale poliitretoorika.
Peab ikka rohkem kerjakotiga USA vahet käima näiteks Liibanon sai see aasta 221 milj.eest toetust meie osa on numbrina läbi jooksnud 50 milj. saime JAvelini moona. Järgmine aasta peaks USA Euroopa toetusteks jagama 3,5 miljard USD loodetavasti jagub sealt meilegi.

Jätkuks veeuputusaegsete ÕT süsteemide ostmisele- näikse, et S-125 on veel sellel dekaadil kaubaks läinud....

http://bmpd.livejournal.com/1687965.html

Midagi on muutumas ka EL otsustusprotsessides, seda ilmselt seoses Trumpi ootamatu eduga USA-s. Täna hääletatakse Euroopa kaitseliidu raporti üle Euroopa Parlamendi täiskogul: http://uudised.err.ee/v/valismaa/f2004d ... amini-luua

"See raport pakub ühe variandina välja kaitseschengeni loomise, mis tähendab, et kui ühest liikmesriigist teise on vaja kasvava kriisi korral liigutada sõjaväelasi ja tehnikat, siis see peaks toimuma kiirelt ja sujuvalt. Täna on palju bürokraatlikke takistusi. Ühe Euroopa riigi sõjaväelaste liikumine teise võib võtta päevi või nädalaid," rääkis Paet.

Tema sõnul on kriisid Euroopa sees ja ümber sedavõrd tõsised, et EL-i välispoliitika esindaja Federica Mogherini kõrvale oleks vaja eraldi kaitseküsimustega tegelevat volinikku.

"Ma arvan, et see on igati mõistlik, et kaitse- ja julgeolekuteemadega tegeleks keegi eraldi. Ma väga loodan, et kahe ja poole aasta pärast, kui järgmine Komisjon kokku tuleb, saavad kõik aru, et see on vajalik," sõnas Paet.

Kahjuks seda mitte päris meie huve silmas pidades. Tundub, et järgmine lahing tuleb meil pidada Euroopa sees, et ellu jääda:

Vastates küsimusele, kuidas leevendada Balti riikide mure selle pärast, mida Trump kampaania ajal nende kaitsmise kohta rääkis, ütles Porter, et seda saab teha Venemaaga koos töötades.

"See on vajalik, me ei saa Venemaad isoleerida ja me ei taha seda. Aga Balti riigid on osa EL-ist. USA vaatest on see üsna kummaline. Mõistame ajaloolisi erimeelsusi, aga mõistame ka, et head naabrid peaksid omavahel läbi saama," ütles Porter.

Pea pool sajandit USA poliitikaelus kaasa teinud endine USA suursaadik EL-is Stuart Eizenstat usub, et Trump lõpetab Süürias mässuliste aitamise ja loobub Venemaa-vastastest sanktsioonidest.

"Ta tahab poliitikaid muuta nii, et me tegutseksime koos Venemaa ja Assadiga ISIS-e vastu. See oleks väga suur muutus. Aga ma arvan, et sanktsioonidest loobumise signaal oleks viga, kui ta selle eest just midagi väga konkreetset vastu ei saa, näiteks Putini lubadust edaspidi mitte sekkuda," rääkis Eizenstat.

Mida on meil sellest avangust õppida? Kahepoolsete suhete arendamine USA-ga ei ole enam iseolemise absoluutne garantii. Selle kompenseerimiseks peaks tihendama suhteid EL maadega, aga põhiliitlane (Suurbritannia) mängust kohe-kohe väljas ja Venemaal arvestatav edumaa teistes võtmeriikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia jms). Jääb ühist muret jagavate riikide seltskond (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria ja ehk ka Ukraina, Rootsi ja Taani), kõnekamad ülejäänutest ilmselt soovitavad soojalt võimalust kasutada võimalust vait olemiseks. Samas oleme EL otsustusprotsessis osalejad ja lähiajal eesistuja maa staatus terendamas. Ja ongi nagu selgus majas, mida me eesistuja maana peaksime saavutama- üle EL-iline kaitsekoostöö, mis eelistab Eesti huve Venemaa huvidele.

Kas kuidagi nii või?

Härra Porter ütles diplomaatiliselt välja selle,mida tegelikult omavahel umbes sedasi räägitakse......Baltikum on meievahelise mänguplatsi osa mida me kasutasime Nõukogude Liidu ajal,kummaline,et nad kapitalistliku Venemaa osa ei taha olla ja proovivad mingis EL taolises moodustises viibida.Hea,et see Wikileaks on USA diplomaadid vähemalt osaliselt pannud ka avalikuses rääkima seda,mida mõeldakse.
Raske saab olema nendel usakatel arusaam sellest,et rahvuse enesemääramine ei tulene mitte Moskva või Washingtoni suvast,see on iga rahva,nii väikse,kui suure hinge sisse kirjutatud.
Müts maha Leedu naispresidendi ees,kes kaks päeva tagasi ütles BBC peal kuldsed sõnad.Me ei karda ega värise Venemaa ees ja ei luba enam mitte kunagi korduda sellel,et Venemaa jalutab vabalt läbi Baltikumi nagu see oli 2 Maailmasõja ajal,kas liitlastega või ilma aga meie hakkame igale agressoonile vastu ja see läheb agressorile palju maksma,et meid jälle allutada.

"Ta tahab poliitikaid muuta nii, et me tegutseksime koos Venemaa ja Assadiga ISIS-e vastu. See oleks väga suur muutus. Aga ma arvan, et sanktsioonidest loobumise signaal oleks viga, kui ta selle eest just midagi väga konkreetset vastu ei saa, näiteks Putini lubadust edaspidi mitte sekkuda," rääkis Eizenstat.

Liitlastele piisab LUBADUSEST?

No Putin nüüd küll mingit paberit kirjutama ei hakka,et loobub Ukrainast ja Baltikumist.See oleks talle enesetapp,parem juba siis ise kuul Kremlis pähe lasta,nii loll ei ole tema ja ta kaaskond.
Venemaa lubadused on nagu peldikupaber,sellise venelaste paberiga tagumikku pühkides tuleb ettevaatlik olla,võib su tagaotsa nii ära lõhkuda,et pärast ei tervenegi.

Igasugused päti lubadused üldjuhul peavad selles ajahetkes millal need antud.
Ukraina puutumatuse garanteerisid suurriigid mida keegi ei ole pidanud.
Ajaloos väga palju lubadusi antud mida ei peeta. Venemaa on loomulikult eriline riik keda usaldada.