EV energia ja julgeolek

[maksipoiss]

Ei jõua siin kõigi vasikatega võidu joosta. Ei saa aru tuulikuvaimustusest mõningate kaasfoorumlaste poolt. Nende juurdeehitamine ei lahenda mitte ühtegi meie energeetika probleemi.

Neil on väga rasked võõrutusnähud. Idee tasuta elektrist ,mis on tehtud tuulest ja päikesest on ju niii ilus

[kraal]

Taasuvenergial pole iseenesest häda midagi, on oma arengus lihtsalt praegu liiga ette jõudnud ja salvestus ja ülekandeliinide võrk ei ole veel järele jõudnud. Kui oleks näiteks ülemaailmne elektrivõrk, piisaks päikeseelektrist täiesti - päike paistab maakera peale 24/7.

Idee on ilus aga sinnani kui tuleb nina füüsikasse pista. Alustuseks mis on takistus https://et.wikipedia.org/wiki/Takistus

[a11]

Ühesõnaga, seda "taastuvenergeetikat ei jõua me kinni maksta" jampsi paluks mitte produtseerida, enne vastavat matemaatikat tegemata. Kui matemaatika tulemus on, et mõju on näiteks 0,2 senti kWh kohta, siis ei ole ju midagi ülejõu käivat, kui elektri eest maksame me 5-10 senti.

Ma ei tea, kas Michalil ja Läänemetsal on see matemaatika tehtud. Vähemalt avalikkusega nad seda jagada ei taha.

[Taaniel Tina]

Kui matemaatika tulemus on, et mõju on näiteks 0,2 senti kWh kohta, siis ei ole ju midagi ülejõu käivat, kui elektri eest maksame me 5-10 senti.

Kui mina jagan 130 miljonit € 8,5 TWh-ga, tuleb minul küll tulemuseks 1,5 senti kWh kohta.

[slider]

Kes on hetkel foorumil minge vaadake ETV Esimene Stuudio, energeetika ja hinnad. näen vist esimest korda kui saatejuhtidel on ka suht kopp ees pullikaka pärast.
Kes hiljem: 12.02 Esimene Stuudio

[2korda2]

Eestis oleks reaalselt võimalik ka paarinädalane pumplasalvestus ja kuna tegemist on sisuliselt piiramatu elueaga süsteemiga (v.a. generaatorite hooldus) siis krt peaks kohe kaevama hakkama. Viimaste uudiste järgi nii vist ongi.

Seesama minu poolt viidatud tabel ->10.11.2024. ~600MW tuulikuid tootis tol päeval kokku 110MWh. Tarbimine oli samal päeval 20759MWh. Kui meil oleks tuulikuid ka 10x rohkem (6000MW eest), oleks selle ühe päeva puudujääk ikka olnud 19600MWh. Paldiski planeeritud energiasalve maht on 500MWh. Seega sellise ühe päeva katmiseks tuule ja salvestusega tuleks tuulikuid panna 10x rohkem ja Paldiski energiasalve mahtu peaks suurendama 40x. Siis tuleks nibin-nabil välja tingimusel, et selle tuuletu päeva alguses on salvesti ääreni täis (konkreetse lahenduse puhul=mahutid on täiesti tühjad). Nädalatest rääkimine on lihtsalt võimatu (majanduslikus mõttes) - selle raha eest võiks me rajada mitu tuumajaama.

Üldiselt mulle meeldiks ka rohkem kui siin oma arvamustele kontrollitavaid arvutusi toeks pandaks. Kel põhikooli tasemel korrutamine-jagamine selge veendub üsna ruttu, et "tuulegeneraatorid kui peamine energiatootmise viis" on puhas jamps. Ühtlasi aitab asjast arusaamisele kõvasti kaasa kui juhuelektri propageerijate arvutusi päris maailma andmetega kõrvutada.

[Madis Reivik]

2korda2, pedagoogiline toon on ebavajalik ja arvutada võib ilma draamata.

Alustades sellest et võtame aluseks avalikud andmed:

"Paldiski eripära või kogu selle selle meie zero-terrain tehnoloogia eripära on see, et ta on modulaarne. Me oleme küll loastanud 12 tundi, aga kuna meil salvestusmahu kasv tuleb üliväikse hinnaga, siis me tegelikult täna juba teeme ettevalmistusi ja reaalselt räägime ikkagi 30-tunnisest salvestusmahust ehk mitte kuus gigavatt tundi vaid 15 gigavatt tundi salvestusmahut, mis võimaldaks elektrit toota 500 megavatiga 30 tundi," rääkis Siitam.

Ehk siis 15 000 MWh on plaanis, mitte 500MWh. Seega, hetkel on umbes 1 päeva jagu. Lisamaht pidi odavalt kätte tulema.

Ja salvesti ei ole lahendus kõikidele probleemidele.

[OLAVI]

... Paldiski energiasalve mahtu peaks suurendama 40x. Siis tuleks nibin-nabil välja ...

Peaks hoopis tunneli Helsingisse kaevama, siis seda saaks talvel salvestina kasutada ja suvel autoga jõulumaale sõita ning papp pidevalt jookseb.

Täpne joonis planeeritud elektri hinna kujundamise põhimõttest, kui kõik tuulikud valmis saavad.

[otsija86]

Isegi kui seda tuumakütust leidub rohkem ja miski olemasoleva tehnoloogia baasil suudetaks mingis osas kauem seda kraami jaamast läbi lasta, siis põhimõte jääb ikkagi samas, lihtsalt püksi laskmise korral on 1 minuti asemel 3 minutit hea olla, pärast ikkagi jama majas. Praeguse tuumakütuse tarbimise juures eeldatakse, et kuni paarisajaks aastaks jaguks seda tuumamaterjali maapõues, mida rohkem jaamasid peaks tekkima, seda kiiremini ka need varud väheneksid. see kuni paarsada aastat inimpõlve vaates tundub meeletu pikk aeg, ent üldises pildis on tegu olematu hetkelise sähvatusega, nagu ehitaks omale maja, mis paar päeva püsti suudaks püsida. See tuumakütus on samamoodi taastumatu loodusressurss nagu fosiilkütuski, seetõttu lollus seda lahendust mingisuguse energiaprobleemi püsiva ainulahendusena näha. Nagu eespool siin väitis, et 95% inimeseloomadega asustatud aladel on päike nii stabiilselt saadaval, et piisab ööpäevase salvestusvaru loomiseks ja saaks ka põhimõtteliselt päikesepaneelidega aastaringi hakkama sedasi, siin põhjapoolsematel aladel leiduks niisamuti jätkusuutlikke lahendusi, katlamajad koosotootmisjaamadeks, nagunii talvel peab selle tarbeks mingit kraami siin veel pikalt ahju ajama, selleks suuremalt osalt peaks juba praegu olema nn hakkepuit jms mittefossiilne kraam, siis vajadusel siiski mingid gaasijaamad, mis oleks suutelised ka biogaasil vajadusel toimetama ja kiirelt end käima vedama. Kui on piisavalt taastuvenergia tootmist, lisaks koostootmisjaamad, mingisugused salvestuslahendused, siis ei peakski aastas kuigi palju päevi neid gaasijaamasid lisaks käitama. See üleminek peaks olema muidugi rahulikum ja järkjärguline, ent lõppeesmärk võiks siiski olla lahendus, kus oleks tõesti võimalik vajadusel määramata ajaks antud lahendust kasutada saada, mitte mingi paarisaja aastane tsükkel, kus lahenduse leidmine ikkagi tulevikku lükkuks.

[vana124]

Mäetöösturid: Paldiski vesisalvesti on suurejooneline bluff

Voogi sõnul saatis projektile riigieelarvest tohutuid summasid taotlev ettevõtja kliimaministrile oma eesmärke toetava uuringu, mis koosneb nii otsestest valeandmetest, kuid ka eksimustest kõige lihtsamate ühikute ja mahunormide suhtes.

Energiasalve esindaja Peep Siitam, kelle poolt ERRile öeldust selgub, et riigilt tahetakse 15 aasta jooksul kokku ligi 525 miljoni euro suurust rahasüsti,» jätkas Voog.

Ta tõi mõned näited TalTechi lipu all tehtud uuringus esinevatest vigadest. «Lubjakivi mahu teisendamisel tonnideks on uuringus kasutatud kordajat 1,6, mitte korrektset teisenduskordajat 2,5. Sellest tulenevalt näidatakse Eesti lubjakivi aastast vajadust tegelikust märkimisväärselt väiksemana,» ütles Voog.

«Materjali maksumusest rääkides näidatakse kaevandamiseks kavandatava gneissi hinda samaväärsena kõrgemargilise paekivikillustikuga 17 eurot tonn. Tegelikult maksab tavaklient paekivikillustiku eest 8-12 eurot tonn. Niimoodi näidatakse lubjakivikillustiku hinda tegelikkusest kuni kaks korda kõrgemana. Gneissi puhul kujuneb hind seevastu oluliselt kõrgemaks, sest kivim tuuakse maapinnale kuni 600 meetri sügavusest, mis suurendab märkimisväärselt tootmiskulusid võrreldes maapealsete karjääridega,» jätkas Voog.

Tema sõnul kasutatakse silmatorkavalt valesid andmeid ka CO2 heite hindamisel. Lubjakivikillustiku puhul väidetakse 6 kg CO2 tekkimist tonni materjali tootmisel. Gneissi puhul esitatakse 24 korda väiksem maht ehk 0,25 kg CO2 tonni materjali töötlemise kohta.

«Siin on tegemist otsese valetamisega, sest Eesti ehitusmaterjalide heitetegurite avalik andmebaas annab lubjakivikillustiku CO2 heiteks 1,6 kilogrammi tonni kohta,» ütles Voog.

Gneissi CO2 heite number on Voogi sõnul samas täiesti meelevaldselt välja mõeldud. Kui võrrelda Soome avakarjääri kaevandustingimustega, saaks Paldiskis 600 meetri sügavuselt kaevandatava materjali CO2 kogus tonni materjali kohta olla vähemalt 10 kilogrammi.

«Kui juba projekti esimese faasi analüüs põhineb manipulatsioonidel, siis on põhjust kahelda energiaarvestustes, mis võivad olla samuti eksitavad,» rõhutas Voog.

Tema sõnul pole kõnealuse projekti puhul tegemist energiasalvestiga, mida hakataks pärast valitsuselt garantii saamist väidetavalt alles projekteerima, vaid gneissi kaevandusega. Sarnane idee osutus majandusklikult põhjendamatuks juba aastaid tagasi, kui seda kavandati Maardusse.

[parkija]

Pealkiri Postimehest : Politsei uurib vallategelaste ja tuulepargi rajamise vahelisi seoseid

Kuidas meil biometaaniga seis on ? Kuskil oli arvamus et on tohutu potentsiaal , miks selle potentsiaali rakendamisest midagi kuulda pole , kas on jälle vaid maksumaksja raha toel võimalik .

[vana124]

Pealkiri Postimehest : Politsei uurib vallategelaste ja tuulepargi rajamise vahelisi seoseid

Kuidas meil biometaaniga seis on ? Kuskil oli arvamus et on tohutu potentsiaal , miks selle potentsiaali rakendamisest midagi kuulda pole , kas on jälle vaid maksumaksja raha toel võimalik .

Biogaasi teemal oli hiljuti täiesti avalikult kuulatav saade.
https://vikerraadio.err.ee/1609582835/r ... majanduses

Järeldus on, et biogaasi saaks ainult 0,8TWh, et ei peaks lisatoetusi maksma. Ja see kulub kõik ära transpordile.
Elektritootmist ei ole mõtet sellele üles ehitada.

[vana124]

Täpne joonis planeeritud elektri hinna kujundamise põhimõttest, kui kõik tuulikud valmis saavad.
Hinnakujunemine.png

See hinna joon ei ole päris kindlasti lineaarselt alla.
Kõige kõrgema hinnaga kolbmootoritega gaasielektrijaamad võib tuuleenergia suurendamine välja lükata aga ikka jääb üle poole tundidest aastas tuult väheks, isegi kui tootmist 4 kordistada. Ja nendel tundidel teevad hinna enamasti gaasielektrijaamad. Aasta keskmine on väga vähe mõjutatud.
Joonisel on sinine tarbimine ja aasta tunnid on sorteeritud nii, et vasakul on kõige vähem taastuvenergia toodangut ja paremal kõige rohkem taastuvenergia toodangut. Salvestusest ärge jahuma hakake, kui päeva jooksul ei ole midagi salvestada, siis ei ole ja pikema perioodi salvestus teeb hinna ainult kallimaks.

[Madis Reivik]

Ta tõi mõned näited TalTechi lipu all tehtud uuringus esinevatest vigadest. «Lubjakivi mahu teisendamisel tonnideks on uuringus kasutatud kordajat 1,6, mitte korrektset teisenduskordajat 2,5. Sellest tulenevalt näidatakse Eesti lubjakivi aastast vajadust tegelikust märkimisväärselt väiksemana,» ütles Voog.

«Materjali maksumusest rääkides näidatakse kaevandamiseks kavandatava gneissi hinda samaväärsena kõrgemargilise paekivikillustikuga 17 eurot tonn. Tegelikult maksab tavaklient paekivikillustiku eest 8-12 eurot tonn. Niimoodi näidatakse lubjakivikillustiku hinda tegelikkusest kuni kaks korda kõrgemana. Gneissi puhul kujuneb hind seevastu oluliselt kõrgemaks, sest kivim tuuakse maapinnale kuni 600 meetri sügavusest, mis suurendab märkimisväärselt tootmiskulusid võrreldes maapealsete karjääridega,» jätkas Voog.

Hull lugu on see et isegi kui keegi vassib siis selle paljastamiseks võiks ju ise mitte vassida.

Nt hind

https://vmtbetoon.ee/tooted/liiv-ja-killustik/

Tavaklient 25-30 eurot. 12 euroni on ikka palju maad minna

Mahukaalust

"Killustiku mahukaal näitab, kui palju killustik kaalub ühe kuupmeetri kohta, arvestades sealjuures ka kivimaterjali ja õhuruumi vahel olevaid tühimikke. Mahukaal on oluline näitaja, mis aitab arvutada vajalikku materjali kogust ja mõjutab transpordi- ja paigalduskulusid. Killustiku mahukaal võib sõltuvalt killustiku liigist, terade suurusest ja niiskusetasemest varieeruda, kuid tüüpiliselt jääb see vahemikku 1,5 kuni 2,2 t/m³."


2.5 tonni mis on "korrektne" ei ole killustiku erikaal vaid paekivi erikaal. 1.6 tonni on jämeda killu erikaalu kohta päris hea number.

Ja gneissi müügihind ei ole ilmtingimata tootmishind kuna gneissi müük ei peagi katma kõiki kulusid.


Krt kui saaks ilma jamata aga no ei saa..

[affa]

Kui ülalolevast postitusest emotsioonid välja jätta, siis see on just midagi sellist, mida ma oma üleskutses Häälte imeviguri kohta silmas pidasin. Praegu avalikusele esitletavad arvutused on reeglina emma-kumma huvitatud osapoole tehtud ja muarust vähemalt mingil määral kallutatud.
Reiviku toodud näites ja mäemeeste artiklis kasutatud mõiste "tavakasutaja hind"(selle tõstsid lauale mäemehed ja Reivik vastas) on muidugi teeehituse aspektist ehk mitte ülearu valiidne.

Kaine arvutus kvaliteetsete andmete pealt on see, mida utsitan tegema. Ja kui tervet rehkendust ei jõua, siis järgmine arvutaja võiks jätkata.