www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas: ↑17 Apr, 2024 12:25 Kohe hakkas parematest silma see: https://www.auto24.ee/soidukid/4033885
Aga sellele peab Narva järgi minema

Omage ikka südametunnistust kui selliseid pakkumisi teete AVS Auto ja Narva Autoaed on umbes samasugused kohad nagu Tallinna pool ES Autod või Autojärelmaks24 ja mis need nimed kõik ongi. Ülevaatus neil autodel muidugi on kuid kohale minnes tasuks esimese asjana vaadata et kas katalüsaator on alles või on otseläbi pütt pandud. Narva müüjad ainult sellest elatusidki et osteti 300 EUR-iga autoront, viidi esimese asjana oma garaazi, lõigati katt ära ja pandi siis sama hinnaga platsile müüki. Platse neil tegelikult suurt polegi , autod seisavad suvalistel tänavatel ja suvalistes kohtades.

Ma olen sellise hinnaklassiga vanu autosid Soomest oksjonitelt ostnud. Praegult on ülevaatustega kaks B5 Passatit ja C4 kerega Audi et Eesti automaksule vääriline vastulöök anda. Nende autode kered roostes ei ole. (Soomlased sõidavad lumesaha taga kooli poole küll aga soola pannakse talvel ikka kordades vähem kui Eestis). Rohkem on mingeid selliseid vigu et turbo lõdvikut on sukkpükstega parandatud ja muud taolist. Remondimehed tahavad täna juba 100 eurot tunnis ja kes ise ei oska või garaazi pole see müüb tihti väikese veaga auto odavalt ära.
Suurem valik on sellisel lehel - https://huutokaupat.com/nettihuutokaupa ... nkiloautot. No Renault Megane, 20 EUR, kui algusest vaatama hakata
Vanarauda viies Soomes üldiselt auto (ohtlik jääde) eest raha ei maksta ja Kuusakoski väravas võib vahel 50 EURiga sõitva kuid ilma ülevaatuseta auto osta.

parkija kirjutas: ↑17 Apr, 2024 18:14 Keegi soovitas siin Audi B4 on ja , lihtne ja suhteliselt vähe varuosi ning remonti nõudev auto tõepoolest kuid nende kered on juba enamasti roostest kahjustatud , polstrid lähevad liimist lahti , roolilatid lekivad , sõidumõnu poolest jäävad uuematele autodele alla , üks voorus on küll , see on päris suur kliirens ehk lumes on läbivus päris märkimisväärne , iga Ford Focus või Opel Astra on mugavam juhtida , püsivad paremini teel ja kuulavad rooli paremini ehk võimaldavad "teravamat" sõitu .

80nel on kaalujaotus "vähe" mööda mistõttu läbivus lumes on ka esiveolisel hea. Opel Astra võib kurvi paremini sisse keerata, kuid 80nd on rohkem auto. Hüdro vs tross sidur ning ka käigud käivad Audil paremini.
Sellise hinnaklassi roigastega tuleks tegelikult tuttavatele ja sõpradele teada anda: "Härra Maurus annab tonn euri ülevaatusega rimaka eest nii öösel kui päeval kohe peo peale." Tuttav just müüs kahe tuhandega ca kümme aastat vana Skoda naabrimehele, kuna polnud lihtsalt aega tilganäppijate peale aega raisata. Aga järgmise pereauto ostuks oli raha vaja kohe.

mart2 kirjutas: ↑17 Apr, 2024 16:06 ... PS. Akf Olavi märgitud "igal talvehommikul soolapuisturit, mille taga soolapilves sõita", ei ole märganud, pigem on neid liiga vähe ja võiks rohkem olla ...

Kes tunneb teede libedusetõrje tehnoloogiat omab ettekujutust, et millise aja möödudes teele puistatud sool mõjuma hakkab ja mitu tundi kestab tee kohal soolalahuse pilv pärast laotaja möödumist ning ainult eluvõõras isik loeb siit välja vahetut puisturi taga sõitmist.

vanahalb kirjutas: ↑17 Apr, 2024 18:21 ....
Ma olen sellise hinnaklassiga vanu autosid Soomest oksjonitelt ostnud. ...
... Nende autode kered roostes ei ole. (Soomlased sõidavad lumesaha taga kooli poole küll aga soola pannakse talvel ikka kordades vähem kui Eestis). ...

Kui ööpäevas temperatuur ei tõuse soojemaks kui -7C, ei soolatata teid, sest kloriidid ei suuda sellisel temperatuuril toimida ja seepärast on Põhja-Soome autodel vähem roostet.

Mul seisab hoovis näiteks ca 20 aastat vana Põhja -Soomest toodud Citrun, millel on kellal 480 000km aga kere on ootamatult heas olukorras.

Tegelane5 kirjutas: ↑16 Apr, 2024 20:22 Olen 06 ga sõitnud millel lahjem 1,3 kone vahel ning see huilgamine 4000+ pööret 110 juures jääb meelde ning hiljem (või üldse) pole mingit tahhomeetrit vaja et aru saada see on liig mis liig. ...

Häälesümpaatia on ikkagi peas kinni, sest tsiklimehed peenestavad üle 10 000 tuuri minutis ja nendele on see hääl "meeldiv nurrumine".

Muide kuna 3 silindriline mootor teeb vända pöörde kohta 25% vähem pauke kui 4 silindriline, siis on ka hääl erinev.

OLAVI kirjutas: ↑17 Apr, 2024 23:31 Muide kuna 3 silindriline mootor teeb vända pöörde kohta 25% vähem pauke kui 4 silindriline, siis on ka hääl erinev.

Matemaatikaülesanne - kui 4-silindriline 4-takti mootor teeb vända pöörde kohta 2 töötakti (e.''pauku'') siis mitu pauku teeb 3-silindriline ühe vända pöörde kohta? Aga mitu pauku teeb sama mootor vända pöörde kohta kui ta teeb neid 25% vähem?

OLAVI kirjutas: ↑17 Apr, 2024 23:15
Kui ööpäevas temperatuur ei tõuse soojemaks kui -7C, ei soolatata teid, sest kloriidid ei suuda sellisel temperatuuril toimida ja seepärast on Põhja-Soome autodel vähem roostet

Soolatamine ei sõltu mitte temperatuurist vaid tehnoloogiast. Ma mäletan et juba 20 aastat tagasi kui Karjalast tööl käisin võis Soome pool sõita peaaegu kogu tee nii et soola polnudki. Helsinkis mõnikord sai ühe läraka. Seevastu Tallinnas tänavad ujusid sama temperatuuriga.

Sel talvel oli samuti nii et ilm täpselt sama ja kui öösel viimase laevaga tulla siis Soome pool lükati lund vallidesse ning veeti välja, Tallinnas sõitsid kolm soolapuisturit üksteise taga mööda tänavaid ja segasid sahkdega soppa. Hommikuks olid tänavad küll puhtad ja nn soolamärjad. Ju see lumi sulas siis niimoodi lõpuks ära ja voolas kanalisatsiooni. Nii saab küll jah samuti teha.
Soomes kasutatakse rannikul samuti vahel soola sest vesi jookseb nagunii merre ja see on ilma selletagi soolane. Sisemaal seevastu on palju põhjavee kaitse piirkondasid ka soola ei tohigi kasutada. Kui tee sulailmaga rõvedalt treppi sõidetakse tuleb teehöövel või hammastega frees ka teeb ta uuesti siledaks.

Ma olen oma vanad autod kõik ikka Tamperest lõuna poolt ostnud ja pole rooste üle eriti kurtnud.

OLAVI kirjutas: ↑17 Apr, 2024 23:00

mart2 kirjutas: ↑17 Apr, 2024 16:06 ... PS. Akf Olavi märgitud "igal talvehommikul soolapuisturit, mille taga soolapilves sõita", ei ole märganud, pigem on neid liiga vähe ja võiks rohkem olla ...

Kes tunneb teede libedusetõrje tehnoloogiat omab ettekujutust, et millise aja möödudes teele puistatud sool mõjuma hakkab ja mitu tundi kestab tee kohal soolalahuse pilv pärast laotaja möödumist ning ainult eluvõõras isik loeb siit välja vahetut puisturi taga sõitmist.

Kui tahad, et sinust õigesti aru saadakse, siis kirjuta just nii nagu mõtled või mõtle nagu kirjutad...!
Mina (ja vast mõni teinegi veel) ei pea vajalikuks hakata sinu mõtteavaldusi sõnaraamutu, teatmeteose või kalkulaatori abi "teisendama" !

PS. Minimaalselt oleks võinud panna rõhutatud osa jutumärkidesse nagu sageli ennemuiste kombeks oli. Minult näide eespool olemas.

Põhja pool ei soolata teid ühel lihtsal põhjusel - loomad tulevad seda soola tee pealt sööma ja jäävad auto alla. Porosid jätkub tee peale niigi, mõelge mis siis veel saab, kui nad kõik seal ka soola käiksid lakkumas.

Igal juhul - pidades autoga pikemaid plaane kui 3a liisinguperiood, tasub huvi tunda, mismoodi on auto põhjaalune töötlus tehtud ja vajadusel osta auto koos täiendava töötlusega. Olen oma elus uusi, odavama klassi autosid vastu võtnud omajagu ja olukord, kus autol pool põhja on kaetud vaid alusvärviga, pole sugugi nii haruldane kui arvama kiputakse. Eri arvestades seda räiget soolamist.

mart2 kirjutas: ↑18 Apr, 2024 8:49 ... Kui tahad, et sinust õigesti aru saadakse, siis kirjuta just nii nagu mõtled või mõtle nagu kirjutad...!
Mina (ja vast mõni teinegi veel) ei pea vajalikuks hakata sinu mõtteavaldusi sõnaraamutu, teatmeteose või kalkulaatori abi "teisendama" ...

Aitäh.
Täpsustame, et need kes lähevad tööle hommikul kell 4 - 5 (lüpsjad, bussijuhid, pagarid, jne.) nende autod on väiksema roostega, kui neil kes liiguvad tööle kell 7 - 9.

OLAVI kirjutas: ↑17 Apr, 2024 23:31

Tegelane5 kirjutas: ↑16 Apr, 2024 20:22 Olen 06 ga sõitnud millel lahjem 1,3 kone vahel ning see huilgamine 4000+ pööret 110 juures jääb meelde ning hiljem (või üldse) pole mingit tahhomeetrit vaja et aru saada see on liig mis liig. ...

Häälesümpaatia on ikkagi peas kinni, sest tsiklimehed peenestavad üle 10 000 tuuri minutis ja nendele on see hääl "meeldiv nurrumine".

Muide kuna 3 silindriline mootor teeb vända pöörde kohta 25% vähem pauke kui 4 silindriline, siis on ka hääl erinev.

Kandilise Lada mootor teeb ikka 4000 pöörde peal juba väga koledat häält. Küsimus on ka selles, mis pööretele on mootor häälestatud töötama (mis on tema kasulik powerband) ja kui kvaliteetselt on see ehitatud. Näiteks Lada ajastu BMW rida-6 mootor teeb 4000 pöördel täiesti meeldivalt häält.
Samara mootor on vanast Ladast juba tubli samm edasi, mis puudutab häälekust. Ju siis Porsche know-how on teine level kui Fiati oma.

OT

OLAVI kribas:
....need kes lähevad tööle hommikul kell 4 - 5 (lüpsjad, bussijuhid, pagarid, jne.) nende autod on väiksema roostega, kui neil kes liiguvad tööle kell 7 - 9.

( .... )
Võimalik, aga alati ei ole ka sellest abi või umbes nii....

Läinud talve lõpus olin päris üllatunud kui kiiresti, suht heas korras, kasutatud "sakslaste auto" on võimeline väljast poolt ära roostetama.. Põhja alla, ratta koopasse ei hakanud vaatamagi.

Nimelt - omanik hoiab autot kaasaegses ca. 15 - 20 kraadises + temperatuuriga kortermaja aluses garaažis.
Omanik on teadlik kemikaalide-niiskuse-soojuse võimalikust mõjust metallile.

Autot liigutab umbes/tavaliselt kord päevas, paar tundi korraga, et miski mõne kilomeetrine sõit teha.
Pesulat külastab suht harva või veel harvem. Nüüd on lisaboonusena ka tahmafilter korralikult kinni (hoiatuspirn/veanäit põles, pea pool aastat)
Ja rooste on värvi all ja värvi peal. Kõik "kivitäksid", kriimud, liistude servad, ukse ääred on läinud "elama".

Kuulasin omaniku loba tänapäeva autode kehvast kvaliteedist. Sain aru, et minul ei ole miskit pointi "targutada".
Nõustusin, kõigi jaoks, mugavalt, et "Tänapäeva tootja vead". Ja tehtud.

Soolaperioodil auto igaöine puhtaks sulamine on igasuguse auto surm. Lihtsalt sool kui selline on pool jama, probleemi tekitab ikka soolavesi, mis sulades tekib ja mis leiab oma tee kõikjale. Võibolla ongi paar kraadi soojem ilm ka see kurja juur, miks soomlaste autod paistavad vähem mädanevat kui siinsed.

OLAVI kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:23

mart2 kirjutas: ↑18 Apr, 2024 8:49 ... Kui tahad, et sinust õigesti aru saadakse, siis kirjuta just nii nagu mõtled või mõtle nagu kirjutad...!
Mina (ja vast mõni teinegi veel) ei pea vajalikuks hakata sinu mõtteavaldusi sõnaraamutu, teatmeteose või kalkulaatori abi "teisendama" ...

Aitäh.
Täpsustame, et need kes lähevad tööle hommikul kell 4 - 5 (lüpsjad, bussijuhid, pagarid, jne.) nende autod on väiksema roostega, kui neil kes liiguvad tööle kell 7 - 9.

Senikaua, kui soolapuistajad puistavad tahket soola, ei suuda vahet näha.
Autot ei pane roostetama mitte tahke sool soolapuistaja taga, vaid selle kange vesilahus, millega auto kogu aeg üle kastetakse ja kus see leiab tee igasugu peidetud kohtadesse. Eriti kui püsivad sulailmad või autol lastakse iga öö soojas ruumis sulada.

Ookeani äärsetes kohtades roostetavad autod ka jubedasti, kuigi soola ei pruugi ollagi. Põhjuseks on tuulega merelt kanduv soolase vee peenikesed pritsmed, mis annavad ka soojal ajal analoogse efekti soolplägasel teel sõitmisega.