Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Mis seal ikka, kui nii läheb, siis nii peabki olema.Martin Peeter kirjutas:Samas see Mikseri varasem argument, et kui Riigikogu kompakti toetab, siis see tähendab veel rohkem kohustuste võtmist, tundub olevat sisukas.
Ma jäin kah selle üle mõtlema. Kokkuvõttes hinnatakse Vene ohtu tühise 4%-ga, hirmuedetabeli päramises otsas. Raag rõhutas samas, vox populi tähendab arvamust, mitte fakti. Fakt on see, et Venemaa võtab jõuga naabritelt tükke ära, sõda käib. Kas see, et Vene ohtu ei tajuta, ei näita mitte Vene Goebbelsite meistriklassi? Kui arvestada, et valim vastas rahvuslikule koosseisule, siis neljandik ütles Vene ohu kohta niikuinii, et seda pole ja olla ei saa. Aga see on paraku ikka üldisem arvamus.Martin Peeter kirjutas:Ja see ei ole hea mitte. Tegelikult see on suurim oht. Meie demokraatia üldiselt tekitab koalitsioonivalitsusi, mis ei muutu väga äärmuslikeks.Ilmar Raag: märkimisväärseim on, et Venemaad nähakse varasemast väiksema ohuna.
Osalemine on poliitiliselt või võimaliku tava tekkimise mõttes siduv, kas praegu või hiljem.Viiskümmend kirjutas:Oled kindel, et ainult sellel 10-11 detsembri aktusel mitteosalemine ikkagi nii siduv on? Sellest ÜRO seemnest kasvab välja ju eraldi fond ja komitee ning algab statistika kogumine ja murearuannete koostamine ja kui siis tekib ikka tahtmine "laua taga olla"
Umbes sama lugu on ka praeguse paberiga, aga kui see hakkab meid mõjutama, siis hoolimata sellest, kas me praegu liitume või mitte. Selle pärast polegi mõtet kakelda. Aga jah - paha paber, olen sellega nõus. Kiita pole siin midagi.Declaration continues to be widely cited by governments, academics, advocates, and constitutional courts, and by individuals who appeal to its principles for the protection of their recognised human rights.
Rene Värk: vaikimist loetakse nõustumuseksPresident Kersti Kaljulaid ütles valitsuse tänast otsust kommenteerivas avalduses, et ÜRO ränderaamistik loob suuremat mõistmist ja koostööd ning ei muuda Eesti seadusi või valikuvõimalusi.
See on Eesti goebbelsite meistriklass. Teiste sõnadega strateegiline kommunikatsioon. Selle taha võib jääda ka kaitsekulude tõstmine.Runkel kirjutas:]Ma jäin kah selle üle mõtlema. Kokkuvõttes hinnatakse Vene ohtu tühise 4%-ga, hirmuedetabeli päramises otsas. Raag rõhutas samas, vox populi tähendab arvamust, mitte fakti. Fakt on see, et Venemaa võtab jõuga naabritelt tükke ära, sõda käib. Kas see, et Vene ohtu ei tajuta, ei näita mitte Vene Goebbelsite meistriklassi? Kui arvestada, et valim vastas rahvuslikule koosseisule, siis neljandik ütles Vene ohu kohta niikuinii, et seda pole ja olla ei saa. Aga see on paraku ikka üldisem arvamus.
Küsida, kas karta "äärmuslaste ja populistide" võimuletulekut, on mu meelest liiga suunatud, pealegi ma äärmuslasi, kellel Eestis oleks poliitiline kaal, ei tea. Ja populistid on juba võimul. Nii et selle küsimusega, peeti selgelt silmas EKREt, keda kõikide teiste parteide toetajad ka suurimaks ohuks pidasid. EKRE toetajad pidasid suurimaks ohuks ELi, seejärel massiimmigratsiooni. Kuigi uuringu tellis PM ja EMOR viis selle läbi, tasuks võib-olla see uuring järelduste tegemise asemel vahele jätta.
Minu jutu mõte on selles, et inimõiguste ülddeklaratsiooniga sarnaselt (kui Trumm ikka seda mõtles, mitte näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vms) mõjukaks saamiseks peaks üht deklaratsiooni esinduslikumalt menetlema ja vastu võtma.Martin Peeter kirjutas:Umbes sama lugu on ka praeguse paberiga, aga kui see hakkab meid mõjutama, siis hoolimata sellest, kas me praegu liitume või mitte.
Looda vaid. Seadusandluse väljatöötamiseks, et siduda see selle raamistikuga, võetakse tööle hunnik eri tasemega bürokraate, nende tasustamiseks vajalik raha leitakse näiteks ka kaitseväe arvelt. Ning otse loomulikult hakatakse sellega peale momentaalselt.Viiskümmend kirjutas:Suur osa sellest kompaktist räägib kuidas seda teemat ÜRO raames edasi institutsionaliseerida ning sealt tuleb meile päris palju administratiivseid kohustusi, kas need on ka sama vähe siduvad?
Ei saa me selle esindusliku menetlemise ja vastu võtmisega mõjukamaks. Aga ka mittevastuvõtmine ei suurenda meie mõjukust. Ilmselt siseneb see meie siseriiklikusse õigusesse näiteks sarnaselt Inimõiguste ülddeklaratsiooniga mingi Euroopa või EL varsti järgneva siduva ja kohustusliku akti kaudu, mida meid lihtsalt sunnitakse meie suuremate liitlaste poolt aktsepteerima. Aga sinna pole midagi teha. Rahvuslus on pidalitõbi, nagu sõimab Macron.Kriku kirjutas:Minu jutu mõte on selles, et inimõiguste ülddeklaratsiooniga sarnaselt (kui Trumm ikka seda mõtles, mitte näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vms) mõjukaks saamiseks peaks üht deklaratsiooni esinduslikumalt menetlema ja vastu võtma.Martin Peeter kirjutas:Umbes sama lugu on ka praeguse paberiga, aga kui see hakkab meid mõjutama, siis hoolimata sellest, kas me praegu liitume või mitte.
Tegelikult on asjad ikka nii, et tavaõigus ei sünni iseenesest ning igast deklaratsioonist ei saa ka tavaõigust.Kapten Trumm kirjutas: Tegelikult oli eilses AK-s kõige täpsem seletus - KUIGI see põgenikeraamistik on justkui formaalselt mittesiduv, on ka mittesiduvad mitmed varasemad taolised dokumendid - näiteks inimõigusi puututavad. Neist aga on valges ilmas saanud asjad, mis on iseenesestmõistetavad.
Kogu artikkel tasub lugemist.Jah, on olemas teoreetiline, kuid väga vähetõenäoline võimalus, et raamistikus sisalduv muutub kunagi ettemääramatus tulevikus rahvusvahelise tavaõiguse normiks, kui toimuvad teatud sündmused, aga Eesti riik saab seda vältida teatud meetmete ja tegevustega.