www.militaar.net

Xender kirjutas: Reaalsuses pakub rahvasoomuk kaitset seega ainult mürsukildude eest.

Ukraina kohta ei ole asjakohast (ja usaldusväärset) statistikat leidnud, kuid kaldun nii Gruusia kui Tšetseenia sõdade põhjal arvama, et meie naabri vastu sõdides on rohkem kaotusi põhjustatud kaudtulest kui otsetule relvadest. 125 ja 30mm kahuri eest pakuvad kaitset vaid tankid, seega oleks kõik olemasolevad EKV soomukid mõttetud, pigem juba present, sest on odavam?

Kummalisel kombel mujal maailmas pole sellele ideele tuldud, soomusmaasturid ja kerged soomukid on massilises kasutuses.

Teine jalg mida rahvasoomuki idee lonkab on meie sõduri üldine kaitstus.

Kui Trumm tuleb rääkima jälle presentsoomuse all sõitmisest, siis minul reservväelasena on pigem probleemiks see 99% ajast mujal olev kaitse – mobilisatsiooni korral eelistaks ma enne presentsoomust aga korraliku kiivrit ja kuulivesti. Mis on meil samuti reservi jaoks puudu – heal juhul leitakse iisraeli killuvest ja usa kiiver.

Sama teema. Adekvaatseid uuringuid täna pole, KV vestide hange on kokku kirjutatud missioonide kogemustest.

Tänased vestid on üpriski rasked, seades väljakutseid üsna hästi treenitud elukutselistele, rääkimata ajateenijatest ja reservväelastest. Täna väidan veel sisetunde põhjal, et see kaitsetase on overkill ning kildude vastu piisaks ka madalama tasemega kaitsest, vabastades nii sõduri kandevõimet näiteks vee, laskemoona ja granaatide vedamiseks. Või teeks võimalikuks kiiremad ja pikemad manöövrid. Loodetavasti on mõne aja pärast mu sisetunnet toetamas ka mõningad teaduslikud kinnitused.

Niisiis, rahvasoomuki ideed ei tasuks mitte maha matta.

....siis odavam on osta suurem alusveoauto (nt Unimogi asemel 15/18-tonnine MAN)

Ukrainlased on kurtnud, et nende KrAZ-id on kohmakad ja ülemõõdulised. Võibolla on tegemist hapude viinamarjadega, sest ega uusi soomustatud versioone ei ole Ukr praegu (eriti?) ostnud, kuid päris alusetuks ma seda juttu ei pea. Pigem sobivad sellised kolakad MRAP-ide aluseks. Kuigi teisalt, ega unimogi tuunimisel tuleb piir tõesti kiiresti kätte. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal.

Esmane küsimus on, enne kui me mingitest soomukite mudelitest üldse rääkima hakkame –kelle jaoks meil neid üldse vaja on ?

Praegune tegevvägi on juba suuremas jaos soomustatud, neil on ca 200 ifv ja apc.

Neile oleks juurde vaja ehk nii 60 masinat ehk ühe pataljoni jagu. Mõistlik oleks, et need soomukid oleks vähemalt PASI XA 188 tasemel.

Nii, vaatame edasi

Kaitseliidul on 15 malevat. Kui anda igale malevale 12 soomukit ehk kompanii siis tuleks nende vajadus umbes 200 masinat.

Reservile soomukeid ? Selles kohas on meil täitmata oluliselt suuremad lüngad, alustades individuaalvarustusest.

Sellisel juhul oleks meie soomuki park nii umbes sama suur kui Soomel … ehk siis suuruseid ja rahvaarvu arvestades oleks EKV varustatud soomukitega nii 4 - 5 korda paremini kui jõukas põhjanaaber.

Kui me oleme saanud selgeks, et vaja on umbes 250 soomukit – tekkib küsimus.

Kuidas tuleb mõistlikum ? Kas teha need kohapeal valmis või osta ?

Arvestades, et 250 masinat pole väga suur arv ning peale seda ei ole meie kaitseväele järgnevad 10 aastat kindlasti juurde vaja ( pmt järgnevaid soomukeid oleks siis vaja kui Pasi XA 180 hakatakse maha kandma ). Siinjuures pole küsimus enam isegi rahakotis … pole kaadrit kes neid kasutaks … kui me ei taha neid hakata reservi jaoks muretsema kuhugi seisuplatsile ( seda olukorras kus enamus reservi jaoks pole isegi autotransporti olemas ).

Kardetavasti panna ise nullist peale tootmine püsti + väljatöötamine jne läheb oluliselt kallimaks, kui me ostame need kusagilt sisse või siis tuleb midagi sarnast … rahvasoomuk tuleb meil kätte sama hinnaga millega saaksime patria AMV.

Teine võimalus oleks osta mõni litsents ja näiteks M113 tootmiseks saab arvatavasti kätte ka enamuse tehase sisseseadest.

Kuid kui võtta see kulu + soomukite hind ja väga väike tootmismaht = tuleb soomuki hinnaks ikkagi astronoomiliselt kõrge, arvestades mida raha eest vastu saab. Samuti ei oleks meil sellele imetootele erilist turgu …

Mingi idee oleks teha platvorm millel hakkaks baseeruma kõik meie tuleviku soomusmasinad – soomukid, iseliikuvad suurtükid, kergetankid jne.

Kuid kuna Poola arendab praegu pmt seda ideed, siis oleks meil mõistlik nendega koostööd teha selles osas …

Xender kirjutas:Esmane küsimus on, enne kui me mingitest soomukite mudelitest üldse rääkima hakkame –kelle jaoks meil neid üldse vaja on ?

/-/
Kaitseliidul on 15 malevat. Kui anda igale malevale 12 soomukit ehk kompanii siis tuleks nende vajadus umbes 200 masinat.

Reservile soomukeid ? Selles kohas on meil täitmata oluliselt suuremad lüngad, alustades individuaalvarustusest.

Kui me oleme saanud selgeks, et vaja on umbes 250 soomukit – tekkib küsimus.

Esiteks, meie kõrgemates peades ei ole KL lihtsalt reserv vaid, tsiteerin: "Kaitseliit on Eesti riigikaitse esimene kaitseliin. See on esimene ning kõige kiiremini reageerida suutev jõud praktiliselt kõikides kriisiolukordades,"
KL peab suutma Eestis tegutseda etnilistes piirkondades mida Soomes ei eksisteeri.
Me võime olla Soomest paremini varustatud olla, aga Tommy suu läbi ei toimu mingit varustuse jagamist. Igaüks sõdib omade asjadega.
Nii palju siis meie kiir-reageerimisest.

Teiseks minu eelmine kirjutis sulle, et mitte end korrata: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=7242
Number 250 on laest võetud, resoluutselt esitatud ja sellega võib põhjendada kõige ebamõistlikkust.

Kõik ei pea olema tüüp-struktuursetes kastikestes - "Kui anda igale malevale 12 soomukit ehk kompanii" - .. ja kui kompaniid kokku ei saa, siis ei anna ühtegi.
Anna igale Põhja-Eesti malevale tandemina töötavaid soomukipaare ja nimeta see lihtsalt tuletoetusüksuseks või julgestusüksuseks. Natuke rohkem on muidugi parem, aga hulluks ei saa ka minna meie võimaluste juures.

Kui presentkolonnis on mõned soomukid on juba kogu kolonni kaitstus parem. Kiirus ja tuleulatus suurem, üllatuste mahasurumis vahend olemas, väiksearvuliste varitsejate jälitusvahend olemas, tulealune meditsiini/moona/ümberpaiknemise logistika olemas, presendimeeste moraal kõrgem.
Lõuna-eestlased astugu koduuksest otse metsa/kaevikusse nii nagu see tänagi seatud on.

Xender kirjutas:KTO Rosomak-i alusvanker ilma fancy relvastuseta maksab alla miljoni euro, poolakad müüsid 30 ilma tornita KTO Rosomak-i Sloveenidele 25 miljoni euro eest.

Mitte Sloveeniale vaid Slovakkiale! Tegelikult me ei tea, mis tasemeni need šašiid komplekteeritud on... kas neil on mootorid peal, rattad all... jne.?

Slovakia is to purchase 31 Rosomak 8x8 armoured personnel carrier vehicle chassis for PLN120 million (USD31 million), it has been announced. Each Rosomak chassis costs USD1.1-1.4 million.

Patria AMW maksab ilma erilise relvastuseta kusagil 2.2 miljonit eurot.

In August 2010, Patria sold 113 AMVs to Sweden in a deal worth 250 million Euros. The deal included an option for another 113 vehicles in the future.

See Slovakkia diil on ju üsna pulkadeni lahti kirjutatud.

A. Slovakkia ostis Poolast 31 mln USD eest 31 APC Rosomak šassiid.
B. Slovakkia paigaldab neile ise TURRA 30 nimelise torni (Slovakkia enda toode, mille kaugeks eelaseks on BMP-2 torn)
C. Slovakkia nimetab sõiduki ümber SCIPIO IFV-ks ning kokku on plaanis ehitada 66 SCIPIOT ehk esimesele ostule järgneb ka uus Rosomakide ost.

KTO Rosomak on Patria AMV (mudel XC-360P) mida valmistab Poola PGZ grupp siseriikliku litsentsi alusel, nimetatud APC-de/šassiide müük Poolast välja toimub läbi Patria (nõusoleku, kooskõlastuse, %), sest Poola ei ostnud mudel XC-360P expordilitsentsi. Kuna Poolas on tootmine odavam siis valmivad ka "Patria AMV" nime all müüdavad APC-d tegelikult enamasti juba Poolas.

Soome Patria ja Poola Rosomaki imelisest partnerlusest nakatatuna üritab ka BAE Systems Poolale oma CV platvormi (Poolas valmistamise litsentsi) maha müüa, tänaseni ei ole poolakad aga nn. poloniseeritud CV-de tootmise osas vedu võtnud, kuigi rootslased pressivad väga valusalt.

Põhjus on väga lihtne, Poola kaitse-eelarve on suurem kui Soome ja Rootsi oma kokku, ehk Poola on meie regiooni suurim turg.

Kas mina olen ainus, kellele tuleb meelde paar aastat tagune asi, et Kaitseministeerium pritsis raha ja Tallinna Tehnikaülikooli mingid vaimuhiiglased lubasid selle eest teha "kergkaitsepaneelid" (kaitsevad kuni 7,62 FMJ ja kusagil 30 meetrit 152 mm mürsu kildude eest). Mis sellest asjast saanud on? Ikka veel arendavad??
Kogu see siin juba ammu aetud rahvasoomuki asi on ju täitsa jaburdus, ei muud. Aga "kergsoomuspaneelid", pannakse ca 10 minutiga tendimasinate külge ja saavad vähemalt killukaitse???

Xender kirjutas:Kohtumine tanki, BMP või jalaväega pole pmt vahet kas on present või 10 mm soomust, 125 mm ja 30 mm kahur lööb neist mõlemast läbi samuti jalaväelane RPGga. Reaalsuses pakub rahvasoomuk kaitset seega ainult mürsukildude eest.

Juba kohtumisel tankiga pole enam üldse vahet, millega sa sinna kohtumiskohta sõitnud oled, KUI see tank suudab anda tuld täpselt kümnesse. Aga, et sellele kohtumisele üldse kohale jõuda, selleks on juba midagi paremat vaja, kui present.

Edasi on IMHO vahe, kas 125mm, 30mm ja RPG tabab kergsoomustatud kolakat, või presendiga kaetud ja plekk-kabiiniga kolakat. Lisaks on vahe, kuhu see tabamus tuleb. Vahe on ka selles, et kui presendi ja plekiga kaetud sõiduvahendi peatamiseks ja selles olevate võitlejate hävitamiseks piisab ka käsitulirelva(de)st, siis kergsoomuki peatamiseks ja sellega liikuvate võitlejate hävitamiseks peab vastane kaasa tassima vähemalt RPG-sid ja mingi üks või paar käsitulirelvadega varustatud võitlejat jääb lahjaks. Või peab vastane kohale kärutama oma soomukid (või tankid) pädevate torudega ja kõik see nõuab vastaselt suurema ressursi kasutamist/liigutamist iga üksikobjekti hävitamiseks/peatamiseks. Alternatiivina on aga vastasel võimalik nt. kuulipildurite paaril kahekeisi see presentplekk asjandus sõelapõhjaks teha kiirelt ja üsna kaugelt, ning oma suuremaid/raskemaid ressursse mujal kasutada. Saatan on peidus alati pisiasjades

Edasi IMHO on vahe sees, kas liigutakse sisse lihtsalt vastase ettevalmistatud varitsusse nagu lasketiiru, või peab vastane meie nn. "rahvasoomukeid" käigu pealt flooras taga ajama ja kahjutuks tegema. Seda eriti vastase jaoks ootamatutes situatsioonides ja/või üllatuskohtumistes. Siis tekib küsimus, et kui täpne võib olla üldse vastase tuli esimestel sekunditel-minutitel ja selle tule otsetabamusprotsent. Kõik tanki, lahingsoomuki või RPG lasud, mis ei taba otse kümnesse ja maanduvad kas kusagil lähedal või puutüvedes-latvades suudavad seisma panna ka presentplekk asjandused ja hävitada selles liikuvad võitlejad. nn. "Rahvasoomukitega" oleks aga lugu teine ja tekiks mingigi teoreetiline (kusjuures mitte väike) võimalus, et sellega liikuv jalavägi suudab enne ribadeks laskmist ka kohe jalastuda, pärast esimesi mittetäpseid laske.

Lisaks on igasugused kolonnid jms sõiduvahendid, mis suuremas koguses võitlejaid saavad vedada, alati vastase erilise tähelepanu all, sest ta üritab need hävitada kompaktselt enne, kui võitlejad jalastuda või positsioonidele jõuavad. Jaht käib alati ka juurdeveole. Nii otsetulega, kaudtulega, kui õhust.

Et siis kontakte vastasega võib olla erinevat laadi. Nii selliseid, kus õhus lendab ainult paar täpselt lastud mürsku, kui ka selliseid, kus õhk on erinevat mõõtu huupi lendavast rauast paks. Esimesel juhul pole tõesti erilist vahet, millega sinna kontakti sisse sõidetakse, aga teisel juhul küll. Mis saab nt. siis, kui vastane tabab ühte moonaveokit, mille läheduses on ainult presentplekk? Või millised on tagajärgede erinevused rahvasoomukite ja presentplekkide kasutamise vahel, kui nt. KV kolonni rünnatakse õhust lennuvahendi pardarelvadega?

Lihtne matemaatikal ja füüsikal baseeruv teadmine, et mõni konkreetne metallitükk läbistab teatud paksusega soomust "nii ehk naa ja vahet pole", ei esita meile veel kogu tõde olukorrast ja võimalikest tagajärgedest. Selge on see, et isegi soomusest läbi tulnud metall on kaotanud oma kineetilist energiat rohkem, kui presentplekist läbi tulnud metall ja kas selle soomuse või presentpleki taga istuvatest võitlejatest saab seeläbi surma 100%, 50% või 1% oleneb paljudest lisafaktoritest, alustades sellest, et kuhu see läbi tulnud metall edasi lendab, kui suur on allesjäänud energia, kui suur see on, kui kaugelt kohale lennanud, rikošetid jms, ning lõpetades sellega, milline on üksivõitleja lisakaitstus selle presentpleki või soomuse taga igasuguste soomusvestide ja kiivrite näol.

Kuna meie kõige defitsiitsem ja kallim vara on inimene (meie väiksust ja piiratud inimressursse arvestades otseses mõttes asendamatu), siis IMHO on iga pisiasi oluline ja hea, mis annab kasvõi juuksekarva võrra rohkem lootust võitlejal terveks jääda. Suured tegijad võivad sellest printsiibist teatud määral mööda vaadata ja prioriteete mujale seada, sest neil on võime lüüa ka massiga.

Ukrainas on vist kõige suuremad kaotused nii KIA kui WIA just kaudtule vahenditest tingituna olnud.
Lisaks miinidele sõitmised. Kõige massilisemalt on korraga hukkunud võitlejad just igasugustes kolonnides, või ka üksikutel masinatel liikudes, mitte eesliini positsioonidel. S.h. vastase diversioonigruppide poolt UKR (või gängi tagalas VF ja gängi tehnika), või rindelähedases tagalas korraldatud kergjalaväe varitsustes. Kõige rohkem on piltidel ja videotes näha just juppideks lennanud, maha põlenud, ümber läinud, või lihtsalt maha jäetud auklike kapottide/uste/esiklaasidega presentplekk liikureid. Nende hulgas pole kohanud nt. isegi ühtegi nn made in UKR "rahvasoomukit" (erinevatele liikuritele külge keevitatud metallplaatidega imeriistu).

99% piltidest/videotest koos KIA-dega on plekkpresent kestas, või selle ümbruses.
Soomuskestas ja selle ümbruses KIA nägemine, on üpris haruldane. UKR pool muidugi põhimõtteliselt ka ei klõpsi ega filmi KIA-sid.

https://www.youtube.com/watch?v=r9phV4J3ZYQ
https://www.youtube.com/watch?v=B3AJA9c3E8g
https://youtu.be/sBdqF2n1CxU?t=37
https://www.youtube.com/watch?v=A5IoAJseOlk
https://www.youtube.com/watch?v=DGp8ZkQFz44

Maha jäänud tankid, BMP-d, BTR-id ja vähesed STV iseliikurid, on enamasti kas miinidele sõitnud või otsetabamuse saanud juba raskematest torudest.

Ka Debaltsevos, kus mindi kohati sõna otseses mõttes käsitsi tankide vastu, sama lugu. Kõige rohkem kaotati elavjõudu ja tehnikat siiski väljatõmbumisel, moona ja varustuse juurdeveol, ning haavatute äraveol. Gängi võidukatel videotel pärast Debaltsevo hõivamist annab UKR kaotuste osas märgatavat tooni just presentplekk tehnika. UKR rasketehnika, mis sinna jäi, on enamuses lihtsalt maha jäetud, kuna polnud liikumisvõimeline.

Ei hakka siia neid räigeid videoid Debaltsevost panema, kus presentplekk tehnika koos meestega on juppideks.
kes väga tahab otsib SinuTuubist ise kasutades "Уничтоженная колонна ВСУ близ Дебальцева"

Venelaste "lasketiirust" Ilovaiskis pääsesid enamjaolt ainult kasvõi mingitki soomustatust omavad transpordivahendid. Presentplekiga ringi liikuvatel võitlejatel, kes elusalt välja tulid, oli lihtsalt roppu moodi õnne ja vedamist.

https://youtu.be/4NFHHhfwq6E?t=14
https://www.youtube.com/watch?v=T6wNnTzGEks
https://www.youtube.com/watch?v=ZmGr0z0aTYQ

Donetski lennujaama ja lennuvälja kaitsjate logistikat (moona, toidu, medikamentide, rotatsiooni, täienduste ja haavatute vedu) ei kujutaks üldse keegi ilma mingigi soomuseta ette.

Gruusiast mäletame VF-i täies koosseisus mahapõlenud ja hävitatud presentplekk kolonne.
https://www.youtube.com/watch?v=whMb14YWlWU
https://www.youtube.com/watch?v=RgPyYYhz5rI
ja teistest kolonnidest jäid maha just presentplekk liikurid
https://www.youtube.com/watch?v=ZZp5AoQlegA

Samuti grusiinide omi
https://www.youtube.com/watch?v=q9XNw_a4QHk


Presendist me ei pääse. See oli on ja jääb.
Aga mida vähem meil seda on, seda vähem on võimalust kunagi SinuTuubist vaadata analoogseid videosid....

Minu arvamus ühtib ksf Xenderi omaga.
Ksf viiskümmend, kas mitte käesoleva Leedu ratassoomukite hankel ei olnud üheks osalejaks Rosomak? Ja lisaks - Patria tuli oma hanketingimustes leedukate hankel osalemiseks märkimisväärselt vastu ( oli seal vist ju isei tootmise toomise võimalus Leetu).
Ei imesta kui me tulevikus Rosomaki toodangut ostame.

Xender ajab traditsiooniliselt jama.
"Leedu ratassoomukid pigem" ja "Rosomakid" - reaalsustaju olete kaotanud we?
Hinnasilt 2-4 miljonit eurot tükist ilma relvastuseta ja massiliseks soomukiks........???
Kuule tarkpea, isegi soomlased oma jõukuse juures on sunnitud sõitma 20 tuhande euroste MTLB-de ja mõnesaja tuhande euroste Pasidega

Mina räägin disainist, mille hind ei ületaks 300-400 tuhat eurot täiesti uutest osadest koosnev soomuki tükist.
Soomlaste uued Pasid maksid viimati uuena 800 tuhat, kui loobuda 3-st sillast lisasoomusest või ujuvuse nõudest, peaks olema saavutatav.

1. Soomukite arv 250 oli võetud jah ilma põhjaliku analüüsita … kirvemeetodil. 60 ehk pataljon EKVle ja Igale KL malevale 12 soomukit ehk kompanii.
Ehk keegi pakub mõistlikuma numbri välja ?
2. Loomulikult on soomus parem kui present.
Kuid mu väide jääb endiselt kehtima ... varitsusse sissesõitmisel, see rahvasoomuk ei päästa mitte midagi.
Kui võtta eelmise lehekülje Kapten Trummi pilt siis umbes sellisena seda rahvasoomukit ette kujutatakse. Kaitse käsirelvade tule ( kardetavasti kuulipilduja lööb juba esiklaasist läbi ) ning kergemate mürsukildude eest.
Tulejõuks maksimaalselt katusel olev Browning.
Võin kohe öelda, et sõidupealt ilma stabiliseerimata relvaga on pea aegu võimatu millelegi pihta saada. Pealegi on see tüüp poole kehaga väljas, ehk siis pole kõige raskem sihtmärk mida maha võtta.
Kui lisada soomustatud torn, stabiliseeritud relv, oleks mõistlik lisada ka soojuskaamera, et võpsiku vahelt tüüpe üles leida ja voila meil on olemas keskmine tänapäeva soomuki torn millel on ka vastav hinnasilt.
Seega rahvasoomuki puhul … võime tulega toetada on äärmiselt piiratud.
Kui me räägime varitsusest siis üldiselt proovitakse esimene masin ja viimane masin maha võtta, et vahepealsed masinad ei saaks manööverdama asuda.
Ratastel suure massiga ( kui ei taheta soomusterast kasutada ) nii 15 tonnine masin ei manööverda sul mitte kuhugi sealt vahelt ära mujale kui kraavi.
Sealjuures kui tahame, et see oleks miinikindel, peab see küllaltki kõrge olema.
Üleüldiselt tuleb see rahvasoomuk äravahetamiseni sarnane MRAP-iga. Mille hinnaks kujunes ameeriklastel umbes miljon dollarit masin …
Kui võtta mu kaks punkti kokku :
1. Mulle tundub, et meil on vaja umbes 200 – 300 soomukit juurde, kus sul terve tegevvägi ja KL aktiiv oleks soomustatud.
2. Need 200 – 300 lisasoomukit maksaks meile mõistlikult vaadates umbes 300 miljonit eurot. Mis pole meie kaitse eelarve juures enam ilmvõimatu väljaminek.
3. Kuna kogus mida me vajame pole nii suur, saaksime ka tänapäevased masinad hankida – mis eest kaitsevad 30 mm ja rpg 7 laksu vastu.
4. Kuna kogus pole suur siis see iseehitamise kulud viivad vähevõimeka rahvasoomuki hinna umbes samale tasemele kui maksaks korralik soomus.
5. Sellest tulenevalt, ei näe ma mingit ei majandusliku ega sõjalist mõtet hakata mässama MRAPi taasleiutamisega.

Ma ei tea Trumm kus sa oma 2 - 4 miljonit eurot võtad ... viimati müüdi ilma tornita AMVsid alla miljoni eurot tk. Kui sinna panna peale mingi distanstjuhitav browning mille hind on kõvasti kukkunud viimasel ajal ... saab nii miljoniga või nats peale kätte. Ütleks nii, et 1 AMV on mõistlikum kui 2 rahvasoomukit.
Mis puutub Leedut siis pole meil täpselt teada ei pakkumise hinda, masinate arvu, mida tehing sisaldab + Leedu tahtis IFV torniga masinaid ning nagu teame, siis IFV torn võib maksta kuni 2/3 masina hinnast ...

Muuseas CV90 alusvanker maksab uuest peast samuti umbes miljon eurot. Kalliks teeb selle masina aga tema torn.

Xenderi lollusi on alguses lugeda lõbus, hiljem hakkab väsitama

Kuid mu väide jääb endiselt kehtima ... varitsusse sissesõitmisel, see rahvasoomuk ei päästa mitte midagi.
Kui võtta eelmise lehekülje Kapten Trummi pilt siis umbes sellisena seda rahvasoomukit ette kujutatakse. Kaitse käsirelvade tule ( kardetavasti kuulipilduja lööb juba esiklaasist läbi ) ning kergemate mürsukildude eest.
Tulejõuks maksimaalselt katusel olev Browning.
Võin kohe öelda, et sõidupealt ilma stabiliseerimata relvaga on pea aegu võimatu millelegi pihta saada. Pealegi on see tüüp poole kehaga väljas, ehk siis pole kõige raskem sihtmärk mida maha võtta.

Sinu väide "jääb kehtima" ?
Antud soomuk pildil on kuulikindlate klaasidega (samahea kui Pasi).
Pasidel on meil peal samamoodi "sõidupealt stabiliseerimata Browning". Stabiliseeritud relvaga torniga varustatud soomukit ei saa 1 miljoni eest isegi soomustransportööri tasemel. 1 miljoni eest on võimalik osta natukese lisadega Pasi, mis jällegi ei 30 mm ega "RPG laksu" eest ei kaitse.
Missioonil olid mehed samuti "poole kehaga" väljas. Tänagi on.

Kui lisada soomustatud torn, stabiliseeritud relv, oleks mõistlik lisada ka soojuskaamera, et võpsiku vahelt tüüpe üles leida ja voila meil on olemas keskmine tänapäeva soomuki torn millel on ka vastav hinnasilt.

Sellise torniga soomukit ei saa 250 masinat 300 miljoni eest, 12,7 kaitse küljelt, 30 mm eest ja selline torn - miinimum 4 milli tükist.

seega rahvasoomuki puhul … võime tulega toetada on äärmiselt piiratud.

Sama "äärmiselt piiratud" kui see on Pasidel (nii 180 kui 188), sest relv on sama (ja stabiliseerimata).

Ratastel suure massiga ( kui ei taheta soomusterast kasutada ) nii 15 tonnine masin ei manööverda sul mitte kuhugi sealt vahelt ära mujale kui kraavi.

Pasid on sama rasked

üleüldiselt tuleb see rahvasoomuk äravahetamiseni sarnane MRAP-iga. Mille hinnaks kujunes ameeriklastel umbes miljon dollarit masin …

Ei tule

viimati müüdi ilma tornita AMVsid alla miljoni eurot tk

Kahtlen sügavalt. 12,7 kuulipildujaga Pasid Rootsi tarbeks maksid juba 700+ tuhat tükist ja seda aastaid tagasi.

Ütleks nii, et 1 AMV on mõistlikum kui 2 rahvasoomukit.

Hinnavahe saab olema tublisti suurem ning nagu ütlesin, AMV-d miljon tükist ei saa mingi valemiga. Tegelik suhe hakkab olema, et 1 AMV eest saab 5-6 masinat (pea 2 rühma). Miks ma seda väidan? Kõige kulukamad osad ehk soomuskorpus (eeldatud on tsiviilkasutuse terast) 12 tonni, töö koos viimistlusega 4 eurot kilogramm, 50 tuhat eurot, 18-tonnine shassiauto 60 tuhat eurot. Montaaz ja häälestamine 50 tuhat eurot (1000 töötundi autoteeninduse tunnihinnaga 50 eurot tund). Öövaatluse seadmed ja periskoobid 50 tuhat. Aatomikaitse süsteem 20 tuhat. Raadioside ja intecom 10 tuhat. Relvastus 10 tuhat. Mis veel...? Tootja kasum masina peale 50 tuhat. Kokku 300 tuhat. Ahjaa, mõned miljonid tuleb enne kulutada prototüüpide loomiseks ja katsetamiseks. 5 miljonit 250 masinale, 25 tuhat masinale. Kokku 325 tuhat. Arvasid sa, et ma pakun neid arve huupi...?

Ukrainlased on kurtnud, et nende KrAZ-id on kohmakad ja ülemõõdulised. Võibolla on tegemist hapude viinamarjadega, sest ega uusi soomustatud versioone ei ole Ukr praegu (eriti?) ostnud, kuid päris alusetuks ma seda juttu ei pea. Pigem sobivad sellised kolakad MRAP-ide aluseks. Kuigi teisalt, ega unimogi tuunimisel tuleb piir tõesti kiiresti kätte. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal.

Kraz jääb antud tarbeks juba liiga suureks, Unimog on aga liiga kökats (ka väga kallis ka nii tervikuna kui osadena ostes).
Alusauto midagi sellist - MAN TGM 18.330, täismass 17-18 tonni, hind võib olla 60 tuhat tükist, 330 hobujõudu.
http://www.mascus.com/transportation/us ... fdk5t.html

Ma ei tea mille üle me siin vaidleme ?
1. Slovakkia ostis alla miljoni euro eest ilma tornita kto rosomake ehk seletad, miks meile peaks see hind kallim tulema ? Eriti veel kui räägime suuremast kogusest ? Link
2. Horvaadid maksid 17 miljonit dollarit 126 Protector M151 distantsjuhitava torni eest ( hinna sees oli ka 12.7mm kuulipilduja ). Ehk siis natuke enam kui 100 tuhat eurot masina kohta.
3. Kto rosomake eest mis varustatud 12.7 distantsjuhitava kuulipildujaga maksavad Poolakad kusagil 1.2 miljonit eurot ( 5 miljonit Poola Zlotti tkist ).
4. Neli miljonit eurot on sulaselge ulme – IFV konfis Kto rosomake maksab 10 miljonit zlotti ehk umbes 2.5 miljonit eurot … 4 miljonit on umbes tehaseuue CV90 hind ...
5. Mingil põhjusel oled sa ära unustanud targu oma arvutustes – palju toomise sisseseadmine maksama võib minna. Ma väidan – et see rahvasoomuk üldhinnaga alla poole miljoni euro tehasest välja ei veere ja sedagi ideaaljuhul.
6. VF regulaararmeed pole mõtet võrrelda Talibani tegelastega …

palju toomise sisseseadmine maksama võib minna.

Oleneb...kui hakata peale maaostust ja tehasehoone ehitusest, tuleb üks hind, kui kasutada ettevõtteid, mis tegelevad konstruktsioonide valmistamisega, siis hoopis teine. Ja märkimisväärselt väiksem. Või üldse mitte midagi, see hind on lihtsalt tükihinna sisse hajutatav.

Eesti võiks Norrale ja Rootsile ettepaneku teha ning nende vanad u. 275 XA seeria Pasi neilt ära osta nt. u. 250 000 euroga, see teeks 275 masina hinnaks vaid u. 70 miljonit eurot.

Patria AMV tehingute hinnad on siin kenasti ära toodud
http://www.army-guide.com/eng/product1296.html
Viimase viie aasta tehingutes tuleb 3 milli tükist ikka ära küll.
Ostes palja kere võib kindlasti uhkustada ka 200 000-se hinnaga.