www.militaar.net

Ettevalmistused esimeseks välkõppuseks, mis on õppus ka peastaabile, on läinud seni sujuvalt, nüüd tuleb oodata, palju reservväelasi kohale jõuab, kommenteerib Postimehele Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Martin Herem.

Praegune esimene välkõppus on õppus ka peastaabile. See tähendab, et ka mina sain sellest teada siis, kui keegi nö vajutas nupule. Meie pidime peastaabis seega väga kiiresti tegema plaani üksuste õppusele kutsumiseks, nende varustamiseks ja väljaõppeks. Sisuliselt pidime plaaniga öösel ministeeriumisse minema, seal tehti oma toimingud, meie selgitasime oma.

Siis tekkis paus – kuna pole sõjaaeg pidime ootama vabariigi valitsuse korralist istungit, kus selgitasime kõike ministritele, kes pidi langetama otsuse.

See on kõik suhteliselt sarnane sõjaaja olukorras toimuvaga. Mobilisatsiooni korral oleks etapid sarnased. Ka rahuajal ei taha keegi midagi eskaleerida ega tekitada ühiskonnas sõjaõudu. Kaaluti, arutleti, kuidas minna selle teemaga meediasse, tehti otsuseid. Kõikide etappidega tuli kursis hoida nii peastaapi kui üksusi, kes said eelkäske. Kogu otsuse ootamise ajal sai teha ettevalmistusi.

Kui valitsus ütles jah-sõna, hakkas teavitamine nii meedias kui muul moel. Arvan, et see läks päris hästi. Oleme teoorias neid protseduure harjutanud ja nüüd läks see ka praktikas küllalt ladusalt. Meediasse ei ole jõudnud ka valesid juhiseid või sõnumeid.

Nüüd me ootame kella kaheksat õhtul, et näha, palju kutsutuid kohale tuleb. Tean, et on juba mitmeid neid, kes palunud vabastust. Kui on tõesti näiteks Austraaliasse lend, siis me muidugi laseme inimesel Austraaliasse lennata - praegu on siiski rahuaja õppus. Sõjaolukorras oleks teisiti.

Praegu ootamegi õhtut, et näha, palju kutsutuid tuleb.

Erinevates kaitseväe peastaabi osades on vaja väga palju iseseisvat mõtlemist. Ühe suhteliselt ümmarguse lause peale peavad inimesed tegutsema hakkama ja teadma, mida on vaja teha ning tegema seda kiiresti.

See ei ole muidugi nii kiire tegutsemine, kui sõjaolukorras. Kui kiire see siis olema peaks, ei saa ma avaldada, ent kinnitan, et me plaanime tegelikult teha asju palju kiiremini. Kui küsite «Kui palju kiiremini?», vastan «väga palju».

ints999 kirjutas:Sellelt tegelaselt tuleb kiiremas korras püstoli kandmise õigus eemaldada!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... aTPgqC5bLi

nimetu kirjutas:Pigem on kummaline vaadata kuidas mässutõrjet teostavad mehed kannavad rahumeeli KPd ja isegi TT lasku. Sellistel puhkudel on üpris suur tõenäosus, et keegi üritab relvadest haarata, tekitades kõigi jaoks oluliselt suuremat riski. Selliste tilbendavate relvadega käsikähmluses olemine jätab minu jaoks viletsa maitse suhu. Ja mingit ilusat kuvandit see sellest tegevusest ei jäta (raskelt relvastatud sõdurid valdavalt relvitute tsiviilide vastu). Saaks veel aru, et on teatud osa relvastatud tüüpe (peamiselt püstolkuulipildujate ja automaatidega) julgestuseks ohjajatele, kuid et ohjajad ise on relvastatud?

EDIT: Kas see kaameramees oli tegelikult mingi reporter või oli see jälle mingi simuleeritud värk. Iseenesest poleks paha ka sellise asja harjutamine, sest paratamatult tulevad sellistel puhkudel siia ka igasugused "sõltumatud ajakirjanikud".

nimetu kirjutas:Pigem on kummaline vaadata kuidas mässutõrjet teostavad mehed kannavad rahumeeli KPd ja isegi TT lasku.

See on mingi muu värk, räägitagu, mida tahes. Ega siis õppuse planeerijad ka päris lollakad pole.

Olen endale pannud konkreetse eesmärgi: minu ülesandeks on mitte olla rahvusvaheline diplomaat, vaid inimene, kes peab valitsusest tooma ära need otsused, mis puudutavad reaalse kaitsevõime suurendamist. Üks suur asi, mida ma pean siin võiduks, on rahvuslike investeeringute programm. Selle esimene prioriteet on laskemoon.

-Kas tegu on kosmeetilise lisarahaga või saame teatud relvasüsteemid – nagu näiteks liikursuurtükid – tõesti ennaktempos soetatud?

Ma ei hakkaks konkreetsetest asjadest rääkima, aga kaitseministeeriumis on see nimekiri selge ja teadmine olemas. Mida vähem siia poliitiliselt sekkuda, seda parem. Meie ülesanne on ennaktempos täita lüngad, mida me täna prognoositud majanduskasvuga ei täida. See tuleb kompenseerida kuskilt mujalt ja selleks ongi see investeeringute programm.

Kolme aasta jooksul on see suurusjärgus 315 miljonit eurot, millest minimaalselt 60–70 miljonit läheb kaitseinvesteeringuteks. Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve aastas on üle 400 miljoni, on see oluline panus.

-Mille arvelt see raha tuleb?

Eesti riik on kogunud reserve ja meil on kavas osaliselt viia börsile või erastada terve rida Eesti riigile kuuluvaid ettevõtteid. Prioriteet on, et me hoiame konservatiivset eelarvetasakaalu. Kuidas me täpselt vahendeid fondi kaasame, selle töö teeb ära rahandusministeerium.

Ma üldse ei välista, et seda saaks teha näiteks kas rahvaaktsia või väga madala protsendiga laenu abil. Küsimus on julguses mõelda väljapoole sellest kastist, mis meil on ees olnud. Reaalne kaitsevõime on kriitilise tähtsusega küsimus.

See, et vaid ööpäevase etteteatamisega õnnestus mehitada 88% reservüksustest, on tähelepanuväärne. See on väga hea tulemus, mille eest tuleb tunnustada nii reservväelasi, aga ka nende peresid ja kõiki Eesti inimesi. Eraldi tänan ka tööandjaid ja ülikoole mõistva suhtumise eest, kui esmaspäeval mõni tudeng või töötaja on nädalavahetuse õppusest veel korralikult välja puhkamata,“ ütles president Kaljulaid.

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond korraldab 3.-4. detsembrini õppuse Põhjatäht, mis keskendub olukorrale, kus Kaitseliit peab kiirkorras reageerima AS Tallinna Lennujaama ning Politsei- ja Piirivalveameti abipalvele tagada lennujaama lähijulgeolek ja kaitse võimaliku vaenlase eest.