www.militaar.net

Silma on hakanud, et igasugused eriüksused kasutavad reeglina öönägemisseadmeid (süsteemid, kus olemasolev valgus nö võimendatakse). Nagu me teame, on olemas nii kiivrile paigaldatavaid vaatlusseadmeid, kui ka relvale monteeritavaid öönägemissihikuid.

Mõnedest dokfilmidest nähtu põhjal olen järeldanud, et näiteks Iisraellased kasutavad ohtlike piirkondade vaatluseks ka soojuskaameraid. Soojuskaamerad on vististi ka soomusmasinatel.

Millised on kummagi süsteemi eelised-puudused ning kuidas nendega nö hakkama saada? Kas kaitsevägi on teinud mingeid katseid näiteks soojuskaamerate efektiivsuse väljaselgitamiseks? Kuidas sõdur nende eest varjuma peaks ja milliseid moondamismaterjale kasutama?

Valgusvõimendi saab võimendada vaid olemasolevat valgust. Seega pimedas keldris valgusvõimendil midagi võimendada pole kui ei kasutata näiteks infrapunavalgustit. Seda on aga lihtne avastada. SVD sihikul näiteks on vastav ekraan sisse ehitatud. Põhimõtteliselt fluorestseeruva ainega kaetud klaas, mis muudab infrapunavalguse nähtavaks. Vaikselt põõsas istuvat maskeerimisülikonnas inimest valgusvõimendiga tõenäoliselt ei märka.
Soojuskaamera on neist puudustest vaba. Selle eest varjuda saab soojuskiirgust ekraneeriva varje taga, kuid see varje ise võib ümbritsevast foonist kontrastselt erineda.

soojus kaamera peaks ära petma ka apteekides müüdava termokilega

Soojuskaameraid on testitud küll, kuid täpseid tulemusi ei avaldata. Paanikaks pole põhjust.

Põhimõte selles, et enamik "soojuskaamera eest varjavaid" materjale on üles haibitud ja nende tegelik kasutegur pisike. Sama efekti saavutab näiteks ghilliet või lihtsalt lohvakat mundrit kandes. Oluline on katta keha kinni ja kasutada looduslikku varjet. Inimese paljastab peamiselt katmata peast eralduv soojus, seda varjab hästi müts või kiiver, nägu tasub katta maskiga või korralikult kamoda ning tiheda võrguga katta, see moodustab ka väga hea ekraani. Metsasel maastikul või linnas, kus varjeid on väga palju, on termokaamera peamiselt masinate vastu, samuti näeb ära küttekehead, nagu telgikamin. Kõrbes või mägedes on probleem selles, et suvisel ajal akumuleerivad kivid väga palju soojust ja nende temperatuur on pikka aega võrdne või suurem inimese kehatemperatuuriga. Talvisel ajal jälle on vastased paksult riides ja soojuskiirgus väike.

Kokkuvõttes ei ole termokaamera mingi imevahend, millega kõike ja igalt poolt näeb, seda kasutatakse peamiselt pimedal ajal vastase tehnika ja kogunemispunktide paremaks leidmiseks.

Huvitav, kuivõrd suudavad kopteritel kasutatavad soojuskaamerad avastada maastikul liikuvaid inimesi + punkreid/varjendeid? USA dokumentaalfilmides on tavapärane, et politsei jälgib põgenevaid autosid ja inimesi soojuskaameraga. Kusjuures tagaaetava kujutis on karjuvalt hea.

Kas näiteks penoplastiga isoleeritud köetav punker on raskemini avastatav, kui ilma penota punker? Kas kaeviku katmine vitstest punutud katusega/kattega aitab soojuskiirgust hajutada? Ühesõnaga -kuidas olukord taevast paistab?

Ise olen kogenud, kuidas lagedal väljal puges vaatluspunkt paari sületäie heinaga telkmantlite alla (meestel oli lihtsalt külm), kopterilt ei näinud soojuskaameraga mitte midagi.
(köetavate) Punkrite peitmisel on kõige keerulisem osa ventilatsiooni ja korstna varjamine, eriti korsten kipub ka isolatsioonimaterjalidega kaetuna heledaks jääma. Punkri enda asukoha nähtavus sõltub ennekõike lae ja peale kuhjatud pinnasekihi paksusest- keskmine kartulikelder on piisavalt paksu laega, et mitte midagi läbi ei tuleks.
Kaevikusse varjunud inimese varjamiseks piisab kaevikule laotatud telkmantlist või muust kattest, kahekorra panduna võib isegi maskeerimisvõrk inimese täielikult ära varjata.

kelguga poiss kirjutas:Huvitav, kuivõrd suudavad kopteritel kasutatavad soojuskaamerad avastada maastikul liikuvaid inimesi + punkreid/varjendeid?

Kevadtormil käinute sõnul avastasid kopterid nad metsas üsna kiitesti.

Ah, et avastas üsna hästi? Aga siis on meil ju suur jama! Mis viga koerakoonlastel oma luurelennukitega meie vahvad sõdurid välja peilida ja siis igasugust tuld kaela saata?

Kas KV õpetatakse võitlejatele soojuskaamerate eest varjumist? Või vähemalt sellega arvestamist? Vist mitte?

Kevadtormilt on meelde on jäänud, et soojuskaameraga nähti peamiselt nägusid. Ehk kui müra kostma hakkas, siis mehed metsas vaatasid, et kus müriseb ning kopteris IP-ekraanil paistis metsavahel korraga kümmekond heledat laiku - meeste näod. Jagu avastatud ...

Kui need kõlakad nüüd laus-vale ei olnud, siis sellisel puhul aitaks vast öösel näo kinnikatmine ja õhuhäire korral korrektne varjumine.

Paar aastat tagasi kuulsin kõlakat, et Saksamaal tuli sõjaväes juba kasutusele võetus talvesaapad välja vahetada, sest "need olid liiga soojad" ja jätsid liiga tugeva soojusjälje...-igatahes mingi sellise jälje mida oli võimalik pisut suurema meeste hulga puhul hõlpsalt välja peilida. Võimalik, et see oli mingi niisama jutt kuid siiski huvitav kõlakas.

Näo kinnikatmine ei aita suurt midagi. Väga lahe on sellega sõidust tulnud autot vaadata. Ta reageerib soojusele ja mida kuumem seda heledam. Venesõjaväes olid ka sellised asjad päris olemas, lisaks öövaatlusseadmed koos infrapuna valgustitega. Isegi tankidel kasutati neid.

kelguga poiss kirjutas:Ah, et avastas üsna hästi? Aga siis on meil ju suur jama! Mis viga koerakoonlastel oma luurelennukitega meie vahvad sõdurid välja peilida ja siis igasugust tuld kaela saata?

Täpselt. Vaata sissisõja teemat sissinduse alafoorumis. Seal on ka sellest juttu.
Häda on pigem selles, et meil pole kopteritele jms. elukatele vastumürki e. kergeid õhutõrjerakette, mis sunniks neid kõrgemalt lendama, mis omakorda teeks maapeal olevate võitlejate avastamise raskemaks.

Leo kirjutas:Põhimõte selles, et enamik "soojuskaamera eest varjavaid" materjale on üles haibitud ja nende tegelik kasutegur pisike. Sama efekti saavutab näiteks ghilliet või lihtsalt lohvakat mundrit kandes.

Selle tõestuseks http://www.youtube.com/watch?v=npGADIO521Q

Hea link! Aitäh!

Tekkis sõbramehel küsimus öönägemisseadme PNV -57 kohta. Vene seade ja vene tähed, loodan, et ei ajanud numbreid/tähti segi. Seade tankisti šlemmi küljes, küsimus on toitepinge kohta. Arvame, et kui tankiga seotud ja tankides armastati 24 V kasutada ülekõige, siis võiks ka sellele 24 V sisse anda? Ka on räägitud mingitest akudest eraldi seadme toiteks?
Kas on kuuldel mõni tankist või muidu tark mees, kes oskaks asja valgustada. Seade ise 1990 tehtud ja ilusasti hoitud.