www.militaar.net

Kuna elan siin kohapeal räägin siis mida olen kuulnud vanematelt inimestelt. Üks jutustaja oli sündmustes kohapeal kaasa elanud, kahjuks suri ta mõned aastad tagasi, et pärida detailsemalt tema läbielatud ajast...

Enne lahingut tahtsid saksa sõdurid peedu külarahvast evakueerida. Paljud jäid siiski kohapeale...

Venelased ründasid peedul vapramäe poolsest metsast teisepool tamsa teed. Sakslased andsid vastutuld praegusest Tamsa tee 1 majast ja olid ka teisel pool uuta teed elva pool metsas... Tollel ajal siin teisi maju ei olnud lähiümbruses... Praeguse Uuta tee 9 maja asemel oli kelder kuhu peitsid ennast kohapeale jäänud peedu rahvas... Lahingu käigus kas granaadi või mingist muust pommiplahvatustest läks keldri uks põlema ja mehed kusesid ukse peale, niimoodi olevat tuli kustutatud. Kui rinne üle läks siis venelased olevat keldrist ühe kohaliku välja kiskunud ja sealsamas maha lasknud.

Peale lahingut ja sakslaste taganemist olevat kohapeal olnud juba venelased... Paigutatud siis Tamsa tee 1 majas raskesti haavatud vene väejuht Potapov. Sõdurid olevat võtnud pererahvalt oma valdusesse korraliku diivani kuhu verine potapov olevat asetatud. Samuti olevat vene sõdurid sittunud selle maja pliidi sisse niimoodi, et pliidirauad olevat pealt ära võetud siis vist meenutas see venelastele auguga sitamaja... Potapov suri seal natukene hiljem saadud vigastustesse ja ta maetud maja hoovi kus tema säilmed on siiani...

Majarahvas oli peitnud ennem lahingut oma väärtuslikumad asjad maja hoovi, et venelased ära ei viiks... Siiski Vene sõdurid olevat leidnud miiniotsijaga maja hoovist peidetud asjad ülesse.

Taevane kahurvägi lõi augusti viimasel dekaadil minukandi internetiühenduse terveks nädalaks rivist välja ja ka peale seda pole möödunud päevagi, et see ei jupsiks. Ning kui ei jupsinud, polnud ma ise vormis siia postitust tegema. Aga nii, et mõni päev tagasi avastasin oma 21. augusti postituse siia, üleviiduna mingi õõvastava koprofiilia teema alla. Arvan, et see kuulub endiselt minu poolt valitud teemasse.

richard kirjutas:

Peale lahingut ja sakslaste taganemist olevat kohapeal olnud juba venelased... Paigutatud siis Tamsa tee 1 majas raskesti haavatud vene väejuht Potapov. Sõdurid olevat võtnud pererahvalt oma valdusesse korraliku diivani kuhu verine potapov olevat asetatud. Samuti olevat vene sõdurid sittunud selle maja pliidi sisse niimoodi, et pliidirauad olevat pealt ära võetud siis vist meenutas see venelastele auguga sitamaja... Potapov suri seal natukene hiljem saadud vigastustesse ja ta maetud maja hoovi kus tema säilmed on siiani...

Maja hoovi on ehk maetud mõni tavaline sõdur või nooremohvitser, aga kindralmajor Potapovi surnukeha saadeti kindlasti Venemaale. Maeti kas mõnda suuremasse linna või kodulinna. Võib arvata, et orkestri, kogupaukude ja rohkete kõnede saatel. Meie kandis või veidi kaugemal sai surma keegi vanemohvitser, kas major või polkovnik, ning temagi saadeti autoga Venemaale. Seda korraldas langenu sõjakaaslane, kel oli võimalus nii talitada.

Mis omalaadsesse sittumisse puutub, siis seda tehti nähtavasti kadedusest parema elujärje vastu. Eesti laskurkorpuseses mitmes väeosas kapellmeistrina teeninud Artur Vahter meenutas oma raamatus Kiltsi alevikku saabumist 1944a. septembris: Kõik on jõutud ära lõhkuda, kuigi väed on siit ainult ilma lahinguteta mööda läinud. Oli veidi aega ja astusin sisse mõnesse peremeheta majja. Kõik toad on olnud eeskujulikult sisustatud, kuid uus mööbel, lauad, toolid, voodid on lõhutud, peeglid sisse löödud, pildid ja kardinad maha tõmmatud. Sõda teeb tooreks, kultuursust nagu häbenetakse ja varjatakse. Kuid eks ole see ka omamoodi kättemaks nendele, kes elasid sel ajal mugavais tingimusis, kui võitlejad pidasid lahinguid ja talusid igasuguseid raskusi. Sageli peetakse Saksa okupatsiooni Eestis üle elanud inimesi vaenlasteks. ("Kapellmeistri päevik" lk. 117-118)

Naljakas ikka mõelda, et mõni arvab tõemeeli kindraleid maetavat kohapeal nigu loomaraibet. Kui kellelgi veidigi tahtmist oleks, võinuks pea kogu tõe Tamsa lahingu kohta sealsamas Elva kandis välja uurida.

igavesti eilne kirjutas: Maja hoovi on ehk maetud mõni tavaline sõdur või nooremohvitser, aga kindralmajor Potapovi surnukeha saadeti kindlasti Venemaale. Maeti kas mõnda suuremasse linna või kodulinna. Võib arvata, et orkestri, kogupaukude ja rohkete kõnede saatel. Meie kandis või veidi kaugemal sai surma keegi vanemohvitser, kas major või polkovnik, ning temagi saadeti autoga Venemaale. Seda korraldas langenu sõjakaaslane, kel oli võimalus nii talitada.

Võimalik, et võib seal ka suvaline sõdur või nooremohvitser olla. Ma ei oska seda kommenteerida. Rääkisin seda mida olen kuulnud. Väljakaevamised ehk tooks selgust selles asjas.

rkka.ru andmeid kasutades saab Potapovi matmiskohaks Moskva.

Vestlesin põgusalt ühe kohaliku elanikuga, kes oma töö tõttu ka Elva -Tamsa teed on ehitanud-laiendanud. Kõrvu jäi kõlama et kõrgendiku 112.2 e. Kerikmäe juures on saksmanne maetud. On keegi sellest midagi kuulnud või asja uurimas käinud. Koht pea-aegu umbes teada.
Terv.Jaanus

Äkki see ongi sama haud,mida Drevingu Ville otsis ja ka üles leidis
http://www.wehrmacht.pri.ee/phpBB-2.0.1 ... c&start=90

veel tankibrigaadi Gross tankidest:

27.08.1944.a. hommikul raporteeris antud üksus II.armeekorpusele, et hetke tegevuspiirkonnas (Einsatzraum) tal tanke ei ole, aga väegrupi "Mitte" juures on 8 Pz III ja 4 Pz V.

Üks skeem 122. laskurkorpuse materjalide hulgast:

Peaks olema kuluaaridest müüte pajatatuna ikka tuntud LõunaEesti lahingupaik, paraku ent juba 20-30 aastat tagasi eakam generatsioon peale kildude ja deformeerunud hülsside muud sealt leidnud pole

On mõned siinsetest sealmail ültse raudset tõde leidnud

?