
https://www.youtube.com/watch?v=iVrJUbeuG44
Pigem hakatakse lasereid kasutama strateegiliselt ja taktikaliselt oluliste sihtmärkide (laevad, lennukid) immuniseerimiseks sisse tuleva moona vastu. Kujuta ette näiteks AC-130-t vabalt tuiamas vastase territooriumi kohal ilma, et ükski ÕT rakett sellele peale hakkaks - pole muud varianti kui minna tagasi vanade-heade ÕT kahurite kasutamisele, või siis ümbritseda lendav moon IR-varjestava suitsukihiga, mis ülehelikiirusel lendava moona puhul on pehmelt öeldes keeruline. Ka on laevadele vaja senistest Gatlingitest tõhusamat lahendust sisse tuleva moona hävitamiseks.vesse kirjutas:150 kW laseri test reaalsetes oludes tulekul. Hüpe 30kW pealt 150kW annab alust arvata, et mõnes tehnilises küsimuses on toimunud läbimurre.
http://www.popsci.com/navy-is-going-to- ... laser-soon
Mõte laserrelvaga-UAVst on üpris kõhe. Masin, mis lendab vaikselt ja märkamatult kõrgustes ning ükshaaval sisuliselt keedab elusalt sihtmärke, ning seda veel täiesti vaikselt, ilma maapealseid hoiatava plahvatuseta, mida nt. Hellfire rakett droonilt saadetuna teeb.
Fiiberoptiline (või peaks ütlema kiud-) laser ilmselt. Selle skaleeritavus on muljetavaldav.vesse kirjutas:150 kW laseri test reaalsetes oludes tulekul. Hüpe 30kW pealt 150kW annab alust arvata, et mõnes tehnilises küsimuses on toimunud läbimurre.
http://www.popsci.com/navy-is-going-to- ... laser-soon
Sellise laseriga kaasneva aparatuuri kogus, kaal ja energiavajadus välistavad praegusel hetkel nende kasutamise UAV-del (e. klassikalisel uav-l mitte mõnel reisilennuki suurusel monstrumil), kindlasti tehnoloogia arenguga asjad muutuvad. Ülim faas oleks tõesti laserkäsirelvade ilmumine aga pakun et meie silmad selliseid asju ei näe.vesse kirjutas: Mõte laserrelvaga-UAVst on üpris kõhe. Masin, mis lendab vaikselt ja märkamatult kõrgustes ning ükshaaval sisuliselt keedab elusalt sihtmärke, ning seda veel täiesti vaikselt, ilma maapealseid hoiatava plahvatuseta, mida nt. Hellfire rakett droonilt saadetuna teeb.
Käsirelvade jaoks on praktiliselt kasutuskõlbliku laserrelva primaarenergia vajadus liiga suur. Jalaväelane peab käsikäruga generaatorit järgi vedama.Walter2 kirjutas:Sellise laseriga kaasneva aparatuuri kogus, kaal ja energiavajadus välistavad praegusel hetkel nende kasutamise UAV-del (e. klassikalisel uav-l mitte mõnel reisilennuki suurusel monstrumil), kindlasti tehnoloogia arenguga asjad muutuvad. Ülim faas oleks tõesti laserkäsirelvade ilmumine aga pakun et meie silmad selliseid asju ei näe.vesse kirjutas: Mõte laserrelvaga-UAVst on üpris kõhe. Masin, mis lendab vaikselt ja märkamatult kõrgustes ning ükshaaval sisuliselt keedab elusalt sihtmärke, ning seda veel täiesti vaikselt, ilma maapealseid hoiatava plahvatuseta, mida nt. Hellfire rakett droonilt saadetuna teeb.
Praegu olemasolevad laserrelvad on liiga suured, et neid mitu tükki pardale paigutada.Laiakas kirjutas:Delfis oli jah lugu, et kuhu AC-130-l laserike paigutada ja poleemika oli siis, et torni alla kruttida on liiga keeruline. Pannakse ühte pardasse. Ma rumal nuputasin, et miks siis juba mitte mõlemasse pardasse üks. Korraga nad ikka ei laseks ju. Suure tõenäosusega.
https://www.newscientist.com/article/21 ... shot-down/To defend against military lasers, Adsys Controls of Irvine, California, has created Helios, which can be carried on drones. To do much damage, an offensive laser needs to remain focused on its target for several seconds. Helios stops a laser from doing this by disrupting the systems controlling the beam – the Achilles’ heel for all such weapons. “Beam control is a critical function of high-energy lasers,” says Adsys CEO Brian Goldberg.
Helios can detect an incoming laser beam and identify its key characteristics, such as power, wavelength, pulse frequency and its source. Helios then interferes with the beam control – possibly by firing back a low-power laser of its own – so the attacking laser cannot fix on the target. “It provides permanent protection,” says Goldberg. “It’s not just buying time.”
He will not say exactly how the interference is done, but it may involve fooling the control system into thinking it is hitting its target despite the laser actually pointing a few metres to the side. A direct hit would have produced a big burst of reflected light, so a pulse sent back by an anti-laser laser could make it look like the original laser was on target.
Paar aastat on möödunud ja nagu ka akf!! on märkinud, on laserkahuri võimsus tõusnud 150 kW peale. USS Ponce asemel on sel aastal plaanis monteerida seade USS Zumwalt pardale, mille elektrisüsteemi koguvõimsus 78MW on piisav laseri toitmiseks. Energiasalvesti baseerub vanadel headel liitiumioonakudel (kolm kappi, igas 18 kasti, igas 480 akut)metroo kirjutas:Laserkahur on jõudnud "Tähesõdade" filmist ametlikult relvastusse ja paigaldatud Pärsia lahes kurseerivale amfiibalusele USS Ponce. 30kW laser on ette nähtud eelkõige droonide ja väikelaevade elimineerimiseks. Esialgu peetakse silmas Iraani ja ISIS-t. Laskekaugus on salastatud, aga teistes allikates on räägitud 10 miilist. Samas väidetakse, et ebaõige käsitsemise korral kujutab relv endast ohtu lennukitele ja satelliitidele.
http://www.bloomberg.com/news/2014-11-1 ... -gulf.html
Märkimisväärne on ühe lasu hind - 1$
Olemas ka venekeelne tõlge
http://www.gazeta.ru/science/2014/11/17 ... 0___a6uOAA
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline