www.militaar.net

Ainuke ligikaudu mõistlik ettepanek on mingi liigutatav haigla, kuid neid statsionaarseid haiglakomplekse on kogu Eesti täis. Pigem hoida tsiviilkaitse raames need majad vastavas korras, et saaks kiirelt haigla sisse seada. Tavalise sõjamasina vastu pole Eesti hädisest raudteevõrgustikust tolku midagi. Liiga vähe on neid raudteid ja Pärnust Petserisse enam otseliini ei lähe. Ei lähe ka Haapsallu või Virtsu või Pärnust Viljandisse või Viljandist Tartusse. Kui just ei hakata riigi tasandil taastama endist kitsarööpmelist võrgustikku
Seega mõttetu teema.

Laskekaugus 30km pole just selline number, et selle pärast raudteel võimlema hakata. Nagu kapten Trummgi on kirjutanud, peab heidutuseks vahendeid ka piisav kogus olema, üks-kaks tükki pilli ei puhu. Kui kahureid raudteele palju kuhjata , siis seda lõbusam on vastasel neid hävitada, pole vaja kausagilt kaugelt otsima hakata. Kui soovitakse lollmoonaga vastast hirmutada, siis odavaim viis näikse olevat miinipilduja variant. Raudteesuurtükkide raha eest peaks saama hulgem 120mm miinipildujaid, mis on mobiilsemad ja mida on lihtsam varjata ning kasutada. Asjatundjad võiksid arvata, palju neid peaks olema reaalse heidutuse jaoks ja mis see võiks maksma minna.

Seal on ka selline huvitav lause, kas keegi ajaloolastest kommenteeriks selle õigusus (veel ka küsimus, MIKS seda tehti):

Küsimusele MIKS on lihtne vastata. 400 kg mürsk kiirusega 800 km/h on säärane kabelimats, et teist pole ühele tänapäeva sõjalaevale vaja. Raketid lendavad aeglasemalt ja on segatavad ja haavatavad õhutõrje tulega. Üks pisike metalli tükikene võib raketikese teekonna lõpetada, aga ei tee midagi raskest rauast mürsule. Kogu probleem on vaid piisavalt suure objekti leidmises mida lasta ja tema kursi prognoosimises järgmise 2 minuti jooksul.

Raketid lendavad aeglasemalt ja on segatavad ja haavatavad õhutõrje tulega. Üks pisike metalli tükikene võib raketikese teekonna lõpetada, aga ei tee midagi raskest rauast mürsule.

Sellise 800 km/h lendava mürsu pihta lastakse laevadelt õhutõrjerakettidega.

igavesti eilne kirjutas: Sellise 800 km/h lendava mürsu pihta lastakse laevadelt õhutõrjerakettidega.

Minuteada suurtüki mürsku ikka pole võimalik "maha võtta" mingite ÕT vahenditega, erinevalt näiteks raketist ja radarid ei suuda väljalastud mürske ka avastada, vähemalt ohutust kaugusest. Vahetult enne tabamust võid sa mürsu liikumisest tekkinud heli aga kuulda küll

Tux kirjutas:

Seal on ka selline huvitav lause, kas keegi ajaloolastest kommenteeriks selle õigusus (veel ka küsimus, MIKS seda tehti):

Küsimusele MIKS on lihtne vastata. 400 kg mürsk kiirusega 800 km/h on säärane kabelimats, et teist pole ühele tänapäeva sõjalaevale vaja. Raketid lendavad aeglasemalt ja on segatavad ja haavatavad õhutõrje tulega. Üks pisike metalli tükikene võib raketikese teekonna lõpetada, aga ei tee midagi raskest rauast mürsule. Kogu probleem on vaid piisavalt suure objekti leidmises mida lasta ja tema kursi prognoosimises järgmise 2 minuti jooksul.

No ei ole see asi nii lihtne midagi. Ülehelikiirusel lendava raketi tabamine on omaette kunsttükk, mis 100% õnnestub ainult televiisoris. tegelik õnnestumise % sõltub väga paljudest asjaoludest ning kõigub 20%-80% vahemikus. Ja iga metallitükk nüüd kah raketti alla ikka ei too. Arvesta sellega, et raketimootorid on ehitatud selliselt, et need taluksid kaunis suurt survet ja temperatuuri. Pealegi on 30 km kauguselt nii aeglaselt lendava mürsuga liikuva laeva tabamine midagi loterii sarnast.

Millegipärast ei kasutata tänapäeval merenduses enam neid üüratuid kahureid.

Laevavastased tiibraketid (sea skimmerid) on ikka eelhelikiirusega. Sest ülehelikiiruse saavutamine merepinna lähedases tihedas õhumassis lõikab raketi lennukaugusest tubli tüki pluss manööverdamine on probleemne. Ka kerged lühimaa raketid, mida rannakaitseks kasutatakse, on eelhelikiirusega.

Ülehelikiirusega olid üksnes venelaste suured tiibraketid, aga need lendasid ka märksa suuremal kõrgusel ja otse sihtmärgile peale. Vene X-22'd käivad ju päris kõrgelt läbi ja erinevalt Tomahawkist nad mingeid manöövreid peale terminal dive'i teha ei suuda.

Mürsk lendab ikka nats kiiremini kui 800 kmh. 800 kmh lendavad tiibraketid, mida võib vabalt palja silmaga jälgida. Mürsk lendab ikka sama suurusjärk meetreid sekundis.

"Skoda 305 mm Howitzer fired a 380 kg high-explosive shell to a range of 12000 metres with a muzzle velocity of 340 meters-per-second."

Muidugi Škoda kolmemeetrine raud vist erilist algkiirust ei võimaldanud ka, pakun et laevastiku omadel olid näitajad kõvasti paremad. Miks rakette kasutatakse? Usun et rakette saab väiksematelt laevadelt lasta.. Korralik laevasuurtükk koos laadimismehhanismi ja teenindava personaliga on vast tülikam hallata?

Some kirjutas:"Skoda 305 mm Howitzer fired a 380 kg high-explosive shell to a range of 12000 metres with a muzzle velocity of 340 meters-per-second."

Muidugi Škoda kolmemeetrine raud vist erilist algkiirust ei võimaldanud ka, pakun et laevastiku omadel olid näitajad kõvasti paremad. Miks rakette kasutatakse? Usun et rakette saab väiksematelt laevadelt lasta.. Korralik laevasuurtükk koos laadimismehhanismi ja teenindava personaliga on vast tülikam hallata?

Ma ausalt-öelda, ei viitsi praegu valemeid otsima hakata, kuid ma kujutan seda püssirohu hulka elavalt ette, mis suudaks 400 kilo kaaluva moona 800m/s rauast välja visata. Lisaks on keerukas vastava põlemiskambri ehitamine, kuna sellise moona korral peaksid "makaronid" olema juba u. käsivarre jämedused. Iseasi, kas ka sellisel juhul on võimalik vältida suurte hüpete teket põlemisrõhus ja kiiruses. Viimane aga lammutab rauda, mis kole. Lisaks on ülisuure kaliibriga raskete torude eluiga paljude asjaolude tõttu tihtipeale suhteliselt lühike.

Mistõttu on imho oluliselt odavam neid laevu õhust pommitada kasvõi laserjuhitavate pommidega selmet ehitada selliseid ebamõistlikke suurtükke. Rääkimata sellest, et mina küll ei tea, kust selliseid torusid ja nendele sobivat moona praegu hankida.

Muide. Tänapäeva 155mm mürskudes on lõhkeainet tihtipeale rohkem sees kui omaaegsetel 305mm mereväemürskudel, sest viimased olid mõeldud eelkõige soomuse läbistamiseks massiga. Arvestades veel sellega, et tänapäevased laevad on enamasti nõrgalt soomustatud, piisab nende peatamiseks ka paarist tabavalt paigutatud 155m mürsust. Tänapäevased 155mm-sed paremad torud lasevad üle 50km.

Tankivastases sõjas on ikka jõutud järeldusele, et kõige kindlam tankitõrje relv on teine tank. Kolmekordse helikiirusega tulevat noolmürsku ei eksita ega hävita millegagi ja selle vastu ei aita ka igasugu el cheapo lahendused nagu reaktiivsoomus.

Tegelikult oli antud teemaalgatus provokatsioon. Mitte kamina poolt probleemide hajutamiseks nagu eespool kirjutati, vaid lihtsalt vaatasin, kuidas inimesed suudavad out of box mõelda.

Ainult üks inimene tuli mõttele, et järsku tuleb vastane (ka) raudteed mööda. Sest meie tegeleme paaniliselt viivituslahinguga maanteede äärses metsas. Aga mis saab, kui vastane mõtleb out of box ja saadab oma tankidiviiside eshelonid naglalt rongi peal üle piiri. Selle vastu pole ju mitte mingisuguseid ettevalmistusi ja seda pole ka ühelgi Kevadtormil harjutatud. Samuti puudub igasugune ettevalmistus tegevuseks raudteel -kasvõi seks puhuks, kui eshelonile on vaja mõni vedur ilma juhita vastu saata.

Out of box - lihtsalt eshelonid ei lae oma vägesid maha, vaid sõidavad mürinal edasi üle piiri (seal ju peale EPV tõkkepuu muud takistust pole) ja eshelon sõidab null problemo 70-80 kmh, parematel lõikudel veel kiiremini. Tunni aja pärast sõidavad tankid Tartu jaamas rongilt maha ja meil jääb üle hämmingus näoga vahtida.

Kapten Trumm kirjutas:Tankivastases sõjas on ikka jõutud järeldusele, et kõige kindlam tankitõrje relv on teine tank. Kolmekordse helikiirusega tulevat noolmürsku ei eksita ega hävita millegagi ja selle vastu ei aita ka igasugu el cheapo lahendused nagu reaktiivsoomus.

Tegelikult oli antud teemaalgatus provokatsioon. Mitte kamina poolt probleemide hajutamiseks nagu eespool kirjutati, vaid lihtsalt vaatasin, kuidas inimesed suudavad out of box mõelda.

Ainult üks inimene tuli mõttele, et järsku tuleb vastane (ka) raudteed mööda. Sest meie tegeleme paaniliselt viivituslahinguga maanteede äärses metsas. Aga mis saab, kui vastane mõtleb out of box ja saadab oma tankidiviiside eshelonid naglalt rongi peal üle piiri. Selle vastu pole ju mitte mingisuguseid ettevalmistusi ja seda pole ka ühelgi Kevadtormil harjutatud. Samuti puudub igasugune ettevalmistus tegevuseks raudteel -kasvõi seks puhuks, kui eshelonile on vaja mõni vedur ilma juhita vastu saata.

Out of box - lihtsalt eshelonid ei lae oma vägesid maha, vaid sõidavad mürinal edasi üle piiri (seal ju peale EPV tõkkepuu muud takistust pole) ja eshelon sõidab null problemo 70-80 kmh, parematel lõikudel veel kiiremini. Tunni aja pärast sõidavad tankid Tartu jaamas rongilt maha ja meil jääb üle hämmingus näoga vahtida.

Pmst. on selle jaoks olemas pioneeriüksus, kes peaks raudteed mööda kiiresti liikumise võimatuks muutma. Seesama kiiresti liikuv rong tankidega on sama kaitsetu kui oleks meie enda soomusrong.

Äkki tulevad venelased hoopis ahviraudteega mööda kõrgepingeliine? See võrk meil palju tihedam kui kolm raudteeliini.

Reaalselt saab ju sõita suundadel Tallinn-Pärnu v Viljandi, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva. Narva suunalt tuleva rongi kraavi laskmine nüüd küll suur probleem ei ole. Sama käib Tartu poole sõitva rongi kohta.

Eesti Raudee omab selliseid toredaid punast värvi autosid milledega saab ka raudteel sõita. Kui sinna midagi peale monteerida, siis saab ka raudteel väikestviisi Eesti Asja ajada...

Kuigi soomusrongist jääb asi kaugele

Kapten Trumm kirjutas: Aga mis saab, kui vastane mõtleb out of box ja saadab oma tankidiviiside eshelonid naglalt rongi peal üle piiri. Selle vastu pole ju mitte mingisuguseid ettevalmistusi ja seda pole ka ühelgi Kevadtormil harjutatud.

Paarsada grammi lõhkeainet rööpa alla ja 80 km/h pealetung jääb ära.
Selleks pole vist erilist ettevalimistust vaja.
Kuigi jah - valetan mingt teavitus-kommunikatsioonisüsteemi on ikka vaja, et KL papi Jõhvis "aktiveeriks" lõhkepaketiga papi Kehras...

USP kirjutas:Eesti Raudee omab selliseid toredaid punast värvi autosid milledega saab ka raudteel sõita. Kui sinna midagi peale monteerida, siis saab ka raudteel väikestviisi Eesti Asja ajada...

Kuigi soomusrongist jääb asi kaugele

Tegemist on HyRail'iga. nn "punased autod" ei mängi "efekti". Võid võtta ükskõik, millise veeremi baasiks, ja antud lahenduse lisada. Olgu ta pikamaliini buss, suur 10x10 Sisu ATP pekkaniska, dessantkaatri treiler (Emajõgi, Peipsi- ja Pihkva järv ja jõesuudmed), "konteiner integ. tehnikaga (3x120mm miinipildujatega)+HyRail Unimog" või tuletõrje Unimog - viimaseid kasut. edukalt metsatulekahjude tarbeks.

P. S. Paar sõna provokatsioonist. Eelmises lauses tõin välja ühe teise huvitava provokatsiooni, kuid jätkakem siinkohal aeroobsete liigutustega,

tervit.

No raudteed pidi ootamatult kallale tulemine eeldab dispetseripunktide vallutamist, need on paraku minuteada Tallinnas. Pealegi on raudtee ronge täis, mis liiguvad 80-120 km/h, sellisesse rägastikku omal käel piraadina tungimine lõppeb kindlasti ešeloni hävinguga.

Ja kui ka õnnestub raudtee juhtimine oma kontrolli alla saada...
Paarisajast grammist lõhkeainest on efektiivsem ilma piduriteta ja tõukega saata sõpradele vastu mõned 80-kantmeetrised bensutündrid või veel parem: läbisegi salpeetri rohelised punkrid ja diiselkütte tündrid. Anastatud aladel oleks efektiivsed ka ammoniaagi ja väävelhappe tündrid. Organiseerimise asi: Keegi peab veduri ära ajama, keskid peavad käsitsi pööranguid väntama ja jääb üle vaid kuskilt jaamast seismajäänud sobivad vagunid võtta ja neile rinde poole hoog sisse lükata. Ja kui ka nad varakult avastatakse ja puruks lastakse, siis lepikusse jooksnud vagunitegrupp tuhnib raudteetammi ikka nii segamini, et kohe kindlasti ei avata enam liiklust loetud tundidega, nagu poolekslõhatud relssi vahetades.