www.militaar.net

CPL(H) kirjutas:Väike täpsustav info eelnevale diskussioonile. Piirivalve mere- ja õhuvõimekus on kõikvõimsa ühendameti sünnitusraskustega omajagu kärbitud. Põhjuseks üleüldine peataolek organisatsioonis ning seilamis- ja lennurahade tuntav kärpimine.

Maaametil ei ole kopterit vaid lennuk, Cessna Caravan. Kopterilt korralikku aeropildistamist vibratsiooni tõttu teha ei saa. Kopter oli Keskkonnaministeeriumi keskkonnainspektsioonil, millega opereerib tõesti Lennusalk. Tüübiks Enstrom 480B.

Nii ta kahjuks on,et peata olek.Siiani on sõlmimata mereseire radarite ja ujuvvahendite hoolduslepingud kui midagi juhtub siis hakatakse otsima kes vastavaid seadmeid remondib ja tänu sellele ka vastavad võimekused kannatavad.Piiride valvele kuluvat eelarve osa on ikka tunduvalt kärbitud.

Piirivalve saab uue laeva http://www.politsei.ee/et/uudised/uudis ... rpid=16179
http://www.siseministeerium.ee/public/H ... itatud.pdf
Relvastuseks 1 35 mm kahurisüsteem 2 12,7 mm kuulipildujat miinirelsi kinnitused ahtritekil koht 20 jalase konteineri jaoks erinevate süsteemidega samuti on planeeritud ka üks ROV alveerobot.
Kas on midagi muutunud meremiininduse koha pealt,et laevale luuakse võimalused miinide veeskamise süsteemi paigaldamiseks.

paharet kirjutas:Piirivalve saab uue laeva http://www.politsei.ee/et/uudised/uudis ... rpid=16179
http://www.siseministeerium.ee/public/H ... itatud.pdf
Relvastuseks 1 35 mm kahurisüsteem 2 12,7 mm kuulipildujat miinirelsi kinnitused ahtritekil koht 20 jalase konteineri jaoks erinevate süsteemidega samuti on planeeritud ka üks ROV alveerobot.
Kas on midagi muutunud meremiininduse koha pealt,et laevale luuakse võimalused miinide veeskamise süsteemi paigaldamiseks.

Kahjuks on ainult võimalus pärast kunagi paigaldada relvastus. Need kahur ja kuulipildujad peaksid olema pidevalt paigas kohe alualgselt, mitte ainult võimalus paigaldada.

Aga juba see, et on võimalus paigaldada relvastust on samm edasi.

Selline üldotstarbeline laev millest ma olen unistanud oleks ka võimalik - kui tahetakse. Räägitakse juba jäämurdja ostmisest, reostusetõrjelaeva ostmisest - aga saaks juba korraga multifunktsionaalse, mille üks funktsioon oleks miinide veeskamine.

Juhani Putkinen kirjutas:

paharet kirjutas:Piirivalve saab uue laeva http://www.politsei.ee/et/uudised/uudis ... rpid=16179
http://www.siseministeerium.ee/public/H ... itatud.pdf
Relvastuseks 1 35 mm kahurisüsteem 2 12,7 mm kuulipildujat miinirelsi kinnitused ahtritekil koht 20 jalase konteineri jaoks erinevate süsteemidega samuti on planeeritud ka üks ROV alveerobot.
Kas on midagi muutunud meremiininduse koha pealt,et laevale luuakse võimalused miinide veeskamise süsteemi paigaldamiseks.

Kahjuks on ainult võimalus pärast kunagi paigaldada relvastus. Need kahur ja kuulipildujad peaksid olema pidevalt paigas kohe alualgselt, mitte ainult võimalus paigaldada.

Aga juba see, et on võimalus paigaldada relvastust on samm edasi.

Selline üldotstarbeline laev millest ma olen unistanud oleks ka võimalik - kui tahetakse. Räägitakse juba jäämurdja ostmisest, reostusetõrjelaeva ostmisest - aga saaks juba korraga multifunktsionaalse, mille üks funktsioon oleks miinide veeskamine.

Uudistes näha olnud laeva joonised näitasid kere kuju jäämurdja tüüpi ja hanke tingimustes oli ka jääklass 1A.

Meremissioonid viivad peagi Eesti sinna, kuhu ma mõni aeg tagasi ennustasin

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=30668055

Varsti on seal vaja tõhustada mereseiret ja parandada laevade kaitset ostetavate kaatritega (tõmmates paraleele miinijahtijate põhjendamisega aastaid tagasi).

Ostku siis paar vanemat korvetti või fregatti ja patruleerigu nendega korda-mööda. Neist võib ühel hetkel riigikaitsele ja merejõu näitamiseks kah abi olla.
Pitkaga vb ka küll kannataks, aga ta on pisut aeglane reageerima ja piraadid võivad oma lootsikutega kiiruses ära teha.

hummel kirjutas:Ostku siis paar vanemat korvetti või fregatti ja patruleerigu nendega korda-mööda. Neist võib ühel hetkel riigikaitsele ja merejõu näitamiseks kah abi olla.

EI ole, sest nendel pole piisavalt head õhutõrjet.

Kõige mõistlikum oleks lammutada maha terve merevägi ja kasutada see ressurss kas või õhutõrje ülesehitamiseks.

Merevägi Eestile võib-olla oleks kasulik umbes 20 aasta pärast kui hästi läheb.

Palun õppige natukegi Karl von Clausewitsit: "kes tahab kõik kindlustada ei kindlusta mitte midagi".

hummel kirjutas:Ostku siis paar vanemat korvetti või fregatti ja patruleerigu nendega korda-mööda. Neist võib ühel hetkel riigikaitsele ja merejõu näitamiseks kah abi olla.
Pitkaga vb ka küll kannataks, aga ta on pisut aeglane reageerima ja piraadid võivad oma lootsikutega kiiruses ära teha.

Vihjeks - norrakad on käinud Hauk'idega piraatlusevastases patrullis Gibraltari väinas.

Arvatavasti hakkab ka uus piirivalvelaev käima missioonidel siiani on laevadega osaletud Euroopa piiri valvamisega seotud missioonidel Vahemerel.Kas ka piraatluse vastastes operatsioonides osalema hakatakse raske öelda.
Kas keegi antud relva kohta midagi öelda oskab see on kõige tõenäolisem relva varjant mis laev võib peale saada kuna relva kaaluks anti 3200 kg teised 35mm relvad on tunduvalt raskemad.http://www.navweaps.com/Weapons/WNGER_3 ... ennium.htm

paharet kirjutas:Arvatavasti hakkab ka uus piirivalvelaev käima missioonidel siiani on laevadega osaletud Euroopa piiri valvamisega seotud missioonidel Vahemerel.Kas ka piraatluse vastastes operatsioonides osalema hakatakse raske öelda.
Kas keegi antud relva kohta midagi oskab see on kõige tõenäolisem relva varjant mis laev võib peale saada kuna relva kaaluks anti 3200 kg teised 35mm relvad on tunduvalt raskemad.http://www.navweaps.com/Weapons/WNGER_3 ... ennium.htm

See peaks olema klassikalisest Oerlikoni 35 mm õhutõrjetorust aretatud relv. Igati asjalik tükk. Tõsi, sellele kaalule ei maksa väga suurt tähelepanu pöörata, sest minu teada peaks 35mm tagasilöök olema märksa tugevam kui 3 tonni.

Kilo Tango kirjutas:

paharet kirjutas:Arvatavasti hakkab ka uus piirivalvelaev käima missioonidel siiani on laevadega osaletud Euroopa piiri valvamisega seotud missioonidel Vahemerel.Kas ka piraatluse vastastes operatsioonides osalema hakatakse raske öelda.
Kas keegi antud relva kohta midagi oskab öelda see on kõige tõenäolisem relva varjant mis laev võib peale saada,kuna relva kaaluks anti 3200 kg teised 35mm relvad on tunduvalt raskemad.http://www.navweaps.com/Weapons/WNGER_3 ... ennium.htm

See peaks olema klassikalisest Oerlikoni 35 mm õhutõrjetorust aretatud relv. Igati asjalik tükk. Tõsi, sellele kaalule ei maksa väga suurt tähelepanu pöörata, sest minu teada peaks 35mm tagasilöök olema märksa tugevam kui 3 tonni.

Hanke tingimustes anti ette tingimused laevale paigaldatavale kahuri alusele 35 mm kaugjuhtimisega kahurisüsteemile kaaluga kuni 3200 kg.Eks loomulikult võetakse muid asju ka arvesse ka kahuri tagasilööki aga ega palju valikuid pole kui sellised tingimused hankes sees.Iseasi on muidugi see kas kahur hangitakse laeva valmissaamise ajaks ja pannakse peale kohe või luuakse lihtsalt valmidus kahuri paigaldamiseks ja relv hangitakse kunagi hiljem.

tüüpiline eesti-ametkondlik käitumine.
Saame 1A klassiga ülikalli aluse, mis seisab regulaarselt kai ääres. See, et keegi kirjutas sisse vajadusel võimekuse relvastuse järele võib olla väikest viisi patrioot, kuid see on nö dokumendi iluravi, mitte tegelikkus (sarnaselt arhitektid topivad makettidele puid, mida arendaja never-ever sinna ei istuta). Ju sai sinna pandud kuna Veeteedeamet keevitati Ühendatud ameti alla - kõik meiliaadressid politsei lõpuga ja piirivalvest kellelgi tekis korraks mõte, kuid vsjoo.
Esiteks, ei lähe kaua aega mööda, kui mõistetakse, et uue aluse kasulikult kasutatud töötunni hind on maailma kalleim - oleks, et saaks kasutada talvisel ajal jäämurdjana - on ju uue jäämurdja soovidest räägitud viimaseid kümnendeid - kuid ei - jääklass pole isegi 1A Super rääkimata jäälõhkujate klassidest kuni A5ni välja. Ühesõnaga praegu sobib jäälõhkujata iseseisvaks liikumiseks. Kasutamatu abilaev.

Vähemalt mõtete tasandil on Eesti mitme laevastiku problemaatika üles tõusnud. Näiteks Reformierakonna valimisplatvormis:

Lõpetame riiklike lennuvahendite ja laevade ressursi killustatuse erinevate asutuste vahel, samuti loome aluse militaar- ja päästeteenistuse võimete koostoimeks.

Aga olles natuke mõtisklenud teema (ja eriti sellise sõnastuse) üle, tekkis mul küsimus: aga miks mitte kuulutada eesmärgiks riiklike buldooserite ressursi killustatuse lõpetamise? Seda eriti viimase aja lumetormide valguses. Või kui pakkuda veidi vähem naeruväärset eesmärki, siis näiteks lõpetada riiklike operatiivautode ressursi killustatuse? Sest tõesti, täpselt samu argumente, mida kasutatakse laevade ja lennukite puhul, saab kasutada ka politsei-, pääste- ja kiirabiautode puhul.

Lähtutakse ju niimoodi välistest tunnustest. Laev või lennuk iseenesest ei tähenda midagi, kõik nad on mingi konkreetse ülesande täitmiseks. Nad on tööriistad, mille eraldamine selle töö tegijast saab anda ainult katastroofilise tulemuse, kui meenutada surematut eksperimenti masina-traktori jaamadega.

Seega, kui rääkida tõsiselt laevastike arvu vähendamisest, siis saab kõne alla tulla vaid ülesannete ümberjagamine niimoodi, et laevastike arv selle juures väiksemaks muutuks.

Võtame näiteks siinsamas teemas väljapakutud võimaluse. Piirivalvelt (täpsemalt politsei- ja piirivalve ametilt) tuleks ära võtta suuremad laevad ja anda Veeteede ametile. Kui vaadata laevade pidamise seisukohalt, siis justkui oleks ettepanekul jumet, sest saab ühendada kahe laevastiku taristu kõige kallimad osad - sadamad ja muu sinna juurde kuuluv.

Teiselt poolt aga - laevastike arv jääb ju samaks. Näiteks idapiiri valvamine ei tule kõne alla ilma selleta, et piirivalvel oleksid paadid. Vähemalt retoorika tasandil loetakse aga kõik asutused, millel on mingidki veesõidukid, vähendamist vajavate laevastike alla. Üksikkandidaat E.-N. Kross tänases Päevalehes:

"Meil on seitse laevastikku näiteks."

Kui aga vaadata ülesannete poole pealt, siis praeguse süsteemi järgi on piirivalve kätte koondatud asjad, mis vajavad 24/7 valves olekut, so piiri valvamine, merepääste, reostustõrje. Lisaks laevadele on piirivalvel selleks ka radarid, lennukid ja helikopterid.

Ümberkorralduste puhul läheksid viimased kaks ülesannet koos suurte laevadega Veeteede ameti kätte. Seega oleks meil senise ühe asemel kaks struktuuri, mis on 24/7 valves.

Rääkimata sellest, et näiteks merepääste oleme siis jaganud kaheks. Suurte laevadega ei saa merepäästet teha kalda ligidal, seega jääks ka piirivalvele merepääste kohustus alles. Radaripildis osas jääks aga EVA sõltuma ikkagi piirivalvest. Sama kehtib ka lennukite/helikopterite puhul. Ja kui vähendada ka lennumasinate killustatust ja anda need piirivalvelt õhuväele, siis tähendab see, et näiteks suure reisilaeva päästeoperatsiooni Eesti vastutusalal viivad läbi koguni kolm erinevat asutust.

Ja kõik ainult selle nimel, et "meil on seitse laevastikku". Muide, mis need seitse olla võivad?

Olen veelgi arvamusel, et Eesti Mereväele on vaja ehitada mitmeotstarbeline laev(laevu):
- miiniveeskaja;
- jäämurdja;
- reostuse puhastaja;
- "raketiristleja".

See üks ja sama laev tegeleks talvel jäämurdjana, õlireostuse korral puhastaks reostust, vajadusel veeskaks meremiine, enda kaitseks oleks tugev õhutõrje - ja miks mitte paar meretõrjeraketti RBS-15 (Soome rannakaitse, ...).

Sedavõrd suure arvu pisilaevastike ja -eskadrillide (enamikus - 1-2 lennuvahendit) ülalpidamist ei õigusta piirivalve ülesannetega. Keegi ei räägi ju piirivalvelt millegi äravõtmisest, vaid süsteemide ühendamisest.

Piirivalvel on radarid, väga hea. Päris suur arv. Sealhulgas ka õhuvaatluse omad. Kahjuks tsiviilotstarbelised, sõjaolukorras mittekasutatavad. Samas sõjaotstarbelist mereseiret pole üldse. Lisaks hulk kaatreid. Enamikus nõrgalt või üldse relvastamata. Sõjaolukorras mittekasutatavad. Mereväel on mõned laevad, relvastatud. Enamiku ajast seisavad niisama kai ääres.

Samal ajal ostab kamin "mereseireks ja territoriaalmere kaitseks" ka mingeid kaatreid.

Lisaks loob kamin täiendavat SAR võimekust tühjast kohast, samas kui Piirivalvel on toimiv SAR unit olemas, suurte kogemustega. Aga tsiviilkopter, relvi ei kanna.

Jne
Jne
Jne

Ehk saab kasutaja tuna aru, et selline majandamine on jama.