www.militaar.net

Ma arvan, et meie põhiliseks probleemiks pole mitte torude arv, vaid sõjaks mineva moona kogus. Pea eranditult on igas konfliktis suurtüki moona kulu alahinnatud ning see on määranud nii pealetungi- kui ka kaitsetegevuse tempot. Mis puudutab vastusuurtükiväetuld, siis droonidest on ilmselt abi, kuid vaja oleks ka vastavaid radareid. Ukraina kasutab näiteks AN/TPQ-53-sid ja tule efektiivsuses pidi märkimisväärne vahe olema. See aitaks nii eelhoiatuse, vastase patarei avastamise kui ka enda tule korrigeerimise osas.

andrus kirjutas:..., aga enda positsioonide koha pealt eelistavad millegipärast vaikida.

"Millegi pärast" on väga arukas põhimõte - mitte anda ise vastasele luureinfot tuletegevuse tulemuste kohta. Sellisel juhul peab vastane ise rakendama rohkem luureressursse tuletegevuse tulemuste tuvastamiseks ja ei saa neid ressursse kasutada muul otstarbel - nagu näiteks uute sihtmärkide tuvastamiseks.

Ma arvan, et meie põhiliseks probleemiks pole mitte torude arv, vaid sõjaks mineva moona kogus. Pea eranditult on igas konfliktis suurtüki moona kulu alahinnatud ning see on määranud nii pealetungi- kui ka kaitsetegevuse tempot. Mis puudutab vastusuurtükiväetuld, siis droonidest on ilmselt abi, kuid vaja oleks ka vastavaid radareid. Ukraina kasutab näiteks AN/TPQ-53-sid ja tule efektiivsuses pidi märkimisväärne vahe olema. See aitaks nii eelhoiatuse, vastase patarei avastamise kui ka enda tule korrigeerimise osas.

2014+ lahingute üks järelmeid oli, et kui VF luuredroon sulle pea kohale tuleb, siis tuleb kaudtuli 10-15 minuti pärast.
Sellise tempoga pole liikuvat vastast lootustki tabada.

Kui Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitset Sõrves 1944, siis 70 tuhat mürsku ettevalmistustuld alla 2 km laiuse kaitse pihta, kusjuures esimesed katsed alati ebaõnnestusid, räägib ilmselt sellest, et enamik sellest tulelaviinist sihtmärki ei tabanud. 2 km laiune kaevikuliinil teeks see iga kaeviku meetri peale 35 mürsku, kuidas peale seda seal veel midagi ellu jäi?

nimetu kirjutas:Ma arvan, et meie põhiliseks probleemiks pole mitte torude arv, vaid sõjaks mineva moona kogus. Pea eranditult on igas konfliktis suurtüki moona kulu alahinnatud ning see on määranud nii pealetungi- kui ka kaitsetegevuse tempot. Mis puudutab vastusuurtükiväetuld, siis droonidest on ilmselt abi, kuid vaja oleks ka vastavaid radareid. Ukraina kasutab näiteks AN/TPQ-53-sid ja tule efektiivsuses pidi märkimisväärne vahe olema. See aitaks nii eelhoiatuse, vastase patarei avastamise kui ka enda tule korrigeerimise osas.

IMHO peaks ikkagi alustama kaitsva riigi eeliste ära kasutamisest. See tähendab statsionaarset passiivset raadioluure, akustilise luure ja videoluure andurite võrgustikku. Sellise võrgustik olemasolul ei ole kiirgureid (radareid) tingimata vaja. Need on muidugi head sellsks, et hoiatada sihtmärki ja korrigeerida oma tuld, kuid passiivvandurite võrgustik peaks olema kõige alus ja sinna peale saab ehitada drooniluure võrgud ja ka kaudtule vastsed radarid.

Nüüd vastutuleks EI PEA tingimata kasutama suurtükke. Pmst. on ju 3 meetodit patareivastase tule korraldamiseks:
1. Tavamoonaga
2. Kobarmoonaga
3. Juhitava moonaga

Viimasel juhul tulevad mängu kõiksugu laserjuhitavad vahendid (minu poolt korduvalt kiidetud GLSDB), väikesed tiibraketid (Spike-NLOS, Brimstone 3, SPEAR 3 etc.). Arvestades, et viimaste laskmiseks ei ole vaja sellises koguses infrat ja logistikat (moona kulu on väiksem), ei pruugi tarkmoonaga seonduv lisakulu sugugi osutuda kokkuvõttes suuremaks kuluks. Eriti kui luureinfost lasuni ajavahemik suudetakse viia väga lühikeseks.

Kilo Tango kirjutas:

andrus kirjutas:..., aga enda positsioonide koha pealt eelistavad millegipärast vaikida.

"Millegi pärast" on väga arukas põhimõte - mitte anda ise vastasele luureinfot tuletegevuse tulemuste kohta. Sellisel juhul peab vastane ise rakendama rohkem luureressursse tuletegevuse tulemuste tuvastamiseks ja ei saa neid ressursse kasutada muul otstarbel - nagu näiteks uute sihtmärkide tuvastamiseks.

Ma vihjasin oma postituses, et OSINT ei ole piisav kaudtule efektiivsuse hindamiseks praeguses Ukraina sõjas. Nõrgemad analüütikud ei paista seda endale teadvustavat:

Ilmselt käib(ki) suurttükiasjandus kui pallude tehniliste teadmiste ja tegevuste kompleks töölistalupoegade armeele jätkuvalt üle katuse - kui ainsad "saavutused" on linnade elamumassiivide purukspommitamine

andrus kirjutas:Ma vihjasin oma postituses, et OSINT ei ole piisav kaudtule efektiivsuse hindamiseks praeguses Ukraina sõjas. Nõrgemad analüütikud ei paista seda endale teadvustavat

..kõik muud "analüütikud" peale sinuenda (nii "tugevamad" kui "nõrgemad") ei suuda niirafineeritud "vihjeid" lugida - et pane teinekord tõlge kohe juurde // soovitavalt koos akadeemiliste viidetega

Ma lisaks oma tähelepaneku kaudtule andmise kohta, vene propa videode ja ukraina poole demonstreerirud positsioonide ja arvestajate varustuse (kasutamise) järgi.

Siis positsioneerimine on venelastel "okey" vähemalt ma arvan et kordinaadid on saadud kas droonidelt või tulejuhtidelt (eeldan et kordinaadid on täpsed) aga relvade juures mingit tule arvestamist ei toimu, lastakse laketabelite järgi. Siis ei muuda seda tuld täpsemaks ka droonidelt või tulejuhtidelt saadud korrektuurid.

Shackleton kirjutas:Ma lisaks oma tähelepaneku kaudtule andmise kohta, vene propa videode ja ukraina poole demonstreerirud positsioonide ja arvestajate varustuse (kasutamise) järgi.

Siis positsioneerimine on venelastel "okey" vähemalt ma arvan et kordinaadid on saadud kas droonidelt või tulejuhtidelt (eeldan et kordinaadid on täpsed) aga relvade juures mingit tule arvestamist ei toimu, lastakse laketabelite järgi. Siis ei muuda seda tuld täpsemaks ka droonidelt või tulejuhtidelt saadud korrektuurid.

Muudab ikka. Sisuliselt on täpse tule puhul kolm koolkonda.

1. Kasutad täppismoona nagu nt. Excalibur. Selleks on reeglina vaja ka täppiskoordinaatide leidmiseks vahendeid või kasutada moona mis on vähemalt osaliselt isesihituv (vt. BONUS jms)
2. Saavutad täpse tule tingimused võttes arvesse kõik muutujad, alates tulejuhi poolt edastatud täpsetest koordinaatidest lõpetades ilmategurite ja maakera pöörlemisega (jah isegi see mõjutab pikematel kaugustel). Isegi siin võib esialgne tabamuste keskpunkt jääda pea 100m kaugusele sihtmärgist, alla 50m on juba väga hea tulemus esimese lasuga. Kombineerides selle tavapärase ca. 100m raadiusega tabatava alaga jääb siiski enamikul juhtudel sihtmärk vähemalt osade tabamuste ala alla.
3. Paned tuimalt lasketabelite järgi ja seejärel viid sisse korrektuurid. Sellisel juhul võivad aga esimesed tabamused olla mitmesaja või ekstreemsetel juhtudel pea kilomeetri kaugusel sihtmärgist. Maapealse tulejuhiga ei pruugigi neid näha olla. Drooni pealt pisut kergem leida, kuid isegi siis võivad vaatlusväljast välja jääda kui liiga sisse zoomid. Igal juhul annab aega atra seada ka sihtmärgil, sest pahatihti nii suurte korrektuuride puhul ühest korrektuurist ka ei piisa. Küll aga, kui aega on, võib drooni pealt vaadeldes rahulikult otse sihtmärki korrigeerida tule.

Oleme kunagi katsetanud kaartulega saada 5x5m kasti tabamust lasketabeli järgi. Jään skeptiliseks selles meetodis.

Shackleton kirjutas:Oleme kunagi katsetanud kaartulega saada 5x5m kasti tabamust lasketabeli järgi. Jään skeptiliseks selles meetodis.

Ee.. oota, selgita nüüd mida sa "tule arvestamise" all mõtled täpsemalt?

TTA kirjutas:

Shackleton kirjutas:Oleme kunagi katsetanud kaartulega saada 5x5m kasti tabamust lasketabeli järgi. Jään skeptiliseks selles meetodis.

Ee.. oota, selgita nüüd mida sa "tule arvestamise" all mõtled täpsemalt?

Saad droonilt või tulejuhilt kuskilt metsanurgast gps kordinaadid. Lähteandmed tulevad kraadi minuti sekundiosadena. Arvestajad arvestavad geodeetilised ja ristkoordinaadid (y ja x telg) saades punkti plaanilise asukoha ja määravad kolmanda koordinaadi, kauguse nivoopinnast.

Shackleton kirjutas:

TTA kirjutas:

Shackleton kirjutas:Oleme kunagi katsetanud kaartulega saada 5x5m kasti tabamust lasketabeli järgi. Jään skeptiliseks selles meetodis.

Ee.. oota, selgita nüüd mida sa "tule arvestamise" all mõtled täpsemalt?

Saad droonilt või tulejuhilt kuskilt metsanurgast gps kordinaadid. Lähteandmed tulevad kraadi minuti sekundiosadena. Arvestajad arvestavad geodeetilised ja ristkoordinaadid (y ja x telg) saades punkti plaanilise asukoha ja määravad kolmanda koordinaadi, kauguse nivoopinnast.

No selleks ümberarvutuseks on tänapäeval ettevalmistatud kalkulaatorid olemas (kasvõi exceli põhjal). Kaardimoonutusest tulenevat täpsustamist pole MP või STV tavalise kildmoona puhul vaja väga taga ajada. Tulejuhid ei anna enam ammu koordinaate geograafiliste pikkus ja laiuskraadide alusel. Üldiselt on paljud droonid suutelised ka MGRS formaadis enda asukohta andma. Ehk kõik mida kirjeldad on praegu juba süsteemis selline algosa, et seda ei teadvustatagi tihti endale.

Peamine väljakutse kommertsdrooni puhul ongi asukoha määramine, seal on omad nipid, ei hakka rohkem siin lahkama. Aga kui juba tule drooni vaatevälja saad, siis kui aega on ja VÄHEGI oskuseid, saad ka tule sihtmärki.

edit: aga see kaldub juba päris korralikult teemast kõrvale. Moded ehk korrigeerivad antud postitused ka õigesse sihtmärki (teemasse) ?

---
Korrigeeritud.

E.T.

Selge see, et algoritme on lihtlsam ja kiirem kasutada. Minu tähelepanek tuli sellest et nemad ei kasuta seda. Arvestajatel on ikka joonlaud, mall ja paber, millega nad ei tee midagi. Paugutatakse pm moonakasti peal oleva tabeli järgi..

Pole ka veel näinud kuidas nad kaartulega ukrainlaste positsioone purustaks, kuigi eeldatavasti on droonid kogu aeg üleval. Siit ka minu arvamus ebatäpse tule suhtes.

Shackleton kirjutas:... Pole ka veel näinud kuidas nad kaartulega ukrainlaste positsioone purustaks, ...

Aga kui nad prooviks "nurktuld"?
NB! Aeg oleks kasutada korrektseid termineid!

STV eriala spetsialistid võivad mind parandada, kuid seda lahingustseeni vaadates jääb küll mulje, et kasutusel on midagi enamat kui lollmoon. Kuidagi väga täpne on see tabamine.

https://mobile.twitter.com/UAWeapons/st ... -RsJ4qAAAA