Vääna-Posti rooduvarjendid

[Kurjam]

Ei jõua mulle kuidagi kohale kuidas saab mälestisi juurde tekkida või mitte tekkida - see punker on seal juba varsti terve sajandi . Kui mõni muinsuskaitseametnik tema asukohta ja kaitsmisvajadust ei tea siis ta lihtsalt ei tunne oma ametit ja talle kuluks tekitada üks tolmune jalajälg päraku piirkonda . Sellist asja on aga meie riigikeses vist naiivne loota. Ainuke asi mis võib siin aidata on asja riputamine võimalikult suure kella külge.

[Castellum]

Ei jõua mulle kuidagi kohale kuidas saab mälestisi juurde tekkida või mitte tekkida - see punker on seal juba varsti terve sajandi . Kui mõni muinsuskaitseametnik tema asukohta ja kaitsmisvajadust ei tea siis ta lihtsalt ei tunne oma ametit ja talle kuluks tekitada üks tolmune jalajälg päraku piirkonda . Sellist asja on aga meie riigikeses vist naiivne loota. Ainuke asi mis võib siin aidata on asja riputamine võimalikult suure kella külge.

Proovin niipidi seletada. Ehitis on füüsiline substants. See, millal ehitisest saab mälestis, et tunnetuslik - s t, mälestis pole olemas mitte objektiivselt, vaid subjektiivselt. Seesama Alliku suurvarjend oli 1920. aastatel (pärast sihtotstarbelise kasutuse lõppu) lihtsalt üks betoonplönn, mis koos oma kraavide, klibuhunnikute, põhjaveerežiimi muutuste jms rikkus ära hulga põllumajanduslikku maad.

See, millal hakati tunnetama, et selline h...joovin võiks olla mingisugune kultuuripärandi kandja, oli umbes 1970. aastatel. Ühtegi asja ju ei ehitata mälestiseks, küll aga võib see kultuuripärandi olulise osana hakata toimima juba isegi enne füüsilist valmimist (nt Sydney ooperiteater). Nt mingi 1960. aastate hea müürilaoga ja ümbruskonda ilmestav trafoputka võiks teoreetiliselt olla juba praegu mälestis, ja kui on 100 a pärast veel alles, siis ilmselt ongi...

Aga selles on Sul õigus, et asja riputamine suure kella külge aitaks ehk edasi...

[Wrangel]

Minuarust on vaja selgitada, et mis see kaitstav asi siis on. See on tsaariaja rajatis, milles on Koidula hõngu. Koidula abiellus mehega kelle visioonis oli see Tallinna maarinne. Kaitse all peaks olema rajatis tervikuna. Terviku säilides aga peaks olema võimalik ka areng. Seega üksikute objektide eksponeerimise asemel peaks säilitama algse kavandi. Iga osa sellest saab kanda ka üks objekt.

[Castellum]

Minuarust on vaja selgitada, et mis see kaitstav asi siis on. See on tsaariaja rajatis, milles on Koidula hõngu. Koidula abiellus mehega kelle visioonis oli see Tallinna maarinne.

Tõlgi see nüüd inimkeelde ka ära...ma vaatasin veel ekstra Eduard Michelsoni üle, aga ei, on märgitud, et tegu oli ikka günekoloogiga...mis kuradi visioon sai ühel arstil see Tallinna maarinne olla?

Mitu objekti Sa arvad olevat optimaalne võtta kaitse alla, et ekpsoneerida kompleksi, mille oletuslik objektide arv on suurusjärgus 3000? Või nii, et Türisalust ühe ja Humalast ühe ja Vääna-Postist ühe ja Allikult ühe ja Kanamaalt ühe jne? See oleks lääneosa väline liin...Aga kuidas Sa tajud, et Türisalu ja Humala objekti vahel on side? Kaevikuliinid, raud- ja maanteed...Siin on kogu kompleksi eksponeerimise kõige suurem kala - enamasti on liinid ja teed hakitud erinevate kinnistute vahel. Ja kui Sa nüüd tahaks nt Türisalu ja Humala vahele teha ühte matkarada või kergliiklusteed piki kaevikuliini või Suurupi 14-tollise ja Kõrgemäe 12-tollise patarei vahele piki raudteetammi? Oledki omadega maoli, sest üldiselt ei jõua kõikide kinnistuomanikega asja ära klaarida...

Ega seal vist muud ole, kui selline ekspositsioon elaks animatsioonina võrgus ja füüsiliselt ka teabetahvlitel...

[Impiger]

Käisin viimati Alliku kandis luusimas eelmisel, so 2010. aastal. Tänavuaastast seisukorda pole ma näinud, kuid siinsetest postitustest paistab välja, et seal suurt midagi muutunud pole. Sinna ehitatu on tüüpiline buumiaja põlluküla. Kui seal käisin, polnud sinna korralikku sõiduteedki tehtud. Küll aga seisid elektrikilbid keset heinamaad.
Krunt, millel paikneb blindaaž, on üsna suur. Ilmsesti on sellele krundile ette nähtud üks arendaja, kes lööb majakesed püsti ja hakkab sinna elamise ostnuid pedereerima, nagu see juba paljudes selletaolistes külades juhtunud on. Praegu on veel masu ja asi seisab. Aga masu lõpeb ükskord ära ja selleks ajaks peaksid kindlusarhitektuuri austajad olema midagi välja mõelnud, et seda kanti mingilgi määral säilitada. Tõsi, kurjad keeled räägivad, et pärast masu tuleb veel täpe. Siis lükkuks "arendamine" veelgi edasi kaugemasse tulevikku.
Kõigi tunnuste järgi oli/on sinna kavandatud üsna ulatuslik uusasustus, mis ulatub Pühakülast Alliku kaudu kuni Saue-Vanamõisani välja. Sellele alale jäävad nii mõnedki PSM rajatised. Kui väärtuslikud need on, see on teine küsimus.

[mx77]

Ühelt postitatud lingilt jäi see silma.
http://urban3p.ru/object13258/

Suht sarnane PMS-i rajatistele.

[Castellum]

Ühelt postitatud lingilt jäi see silma.
http://urban3p.ru/object13258/

Suht sarnane PMS-i rajatistele.

Mnjaa, on küll üsna sarnaselt metallist puhtaks tehtud...Meil on kül olukord pisut parem, aga väga tunnusomane oli Hrodna kohta just see lause: Охраняемость: нулевая

Lähemas on samasuguseid asju ümber Kaunase. Ka (kuri)kuulsast 9. fordist (see fort on varasem kihistus) pisut edela poole, Varssavi suunas on kohe tee ääres näha samasugune suurvarjend nagu neid on ümber Tallinna...Kaunasel on ka enne 1915. aastat tehtud kindlusvöönd, aga kohalikud ametlikult seda väga ei eksponeeri. Kaunase selle-aegse kihistuse kohta kehtib täpselt: Охраняемость: нулевая...

[Andrestamla]

Niisiis kallid foorumlsed, ligi aasta juba uuritud veealuseid osi hüürus, seal on siis lisaks videole nähtule maaalune tunnel, sees on vagonetid ja raudtee.. Eile külastasin ka selle romula kõrval olevat survi, sügavus 6-12 m nähtavust polnud setete tõttu. aga ühendus tunneliga oli olemas.

Samuti sai metsa seest üles otsitud Alliku rooduvarjend kuid seal oli kaunis sogane vesi sukeldume sinna pisut hiljem

Kellel on infot veel vee all olevat ehitiste kohta andke teada... lähme vaatame üle ja teeme filmi.

a.tamla@hotmail.com

[Castellum]

[quote="Andrestamla"]Niisiis kallid foorumlsed, ligi aasta juba uuritud veealuseid osi hüürus, seal on siis lisaks videole nähtule maaalune tunnel, sees on vagonetid ja raudtee.. Eile külastasin ka selle romula kõrval olevat survi, sügavus 6-12 m nähtavust polnud setete tõttu. aga ühendus tunneliga oli olemas.]

Misasja Sa Hüürus uurisid?

romula = kus?

survi = šurfi? Kus?

Kui Sul on teada tunnel, vagonetid ja raudtee, tee mingi skeemgi, kust midagi oleks aru saada...

[vax]

Oletan, et jutt käib Vääna-postist mitte Hüürust, seal on maantee kõrval romula ja maantee-romula vahel shurfikaev, vett täis.
Andrestamla, äkki saad kasvõi vaba käega mingi skeemi joonistada, mis seal täpselt maa all on?

Mõned päevad tagasi sõitsin läbi raudteetammi Tähetornist kuni Väänani.
Otsisin konkreetselt, kas on mingit märki Astangu haru ühinemiskohast Harku haruga. Ei leidnud midagi. Enne karjääri igatahes see haru pealiiniga ei ühinenud ja karjääri alused asjad on ammu kadunud.
Sai ka mõned klõpsud tehtud Vääna-posti positsioonil, konkreetselt väikestest varjenditest. Käisin ka otsimas lõunapoolset (drenaazhi) tunnelit, kuid täna väga pehmele pinnasele ja juba loojuvale päikesele jätsin otsingud katki. Keset võsa oli eemalt näha oja, mis voolas nõva poolt, aga vett täis kraavi tõttu ei hakanud ekstreemspordiga tegelema.

Edit: kandsin kaardile mõningad Vääna-posti varjendid. Varsti lisan pildid ka.

[Impiger]

Kuna olin näinud paari skeemi kindlusraudteest, siis otsisin ka mina omal ajal mingeid jäänukeid raudteeharust, mis olevat tulnud Astangu ladude juurest Harku jaamani. See oli väga ammu, juba 1980-ndate algupoole. Ma ei leidnud midagi, seda enam et skeemid, mis olid olnud minu otsingute aluseks, olid rohkem kui ebatäpsed. Olid küll mingisugused lühikesed lõigud, mida hea fantaasia korral oleks raudteetammi jäänukiteks võinud pidada, aga küllap see ainult fantaasia oligi. Eks tegi asja ka lootusetuks see, et seda maad oli vahepeal (s.o pärast PSM ajastut) kõvasti pööratud - rajatud oli kõrgepinge ülekandeliinid ja ka sõjaväele kuulunud paekarjäär. Nii umbes 1980-ndate keskpaiku laiendati paekarjääri veel teisele (Harku) poole endist kindlusraudteed (nüüdne Tammi tee) ja selle alla kadus ka osa Harku - Alliku raudtee muldkehast, mis sealkandis oli muidu väga hästi säilinud.

[Castellum]

Käisin ka otsimas lõunapoolset (drenaazhi) tunnelit, kuid täna väga pehmele pinnasele ja juba loojuvale päikesele jätsin otsingud katki. Keset võsa oli eemalt näha oja, mis voolas nõva poolt, aga vett täis kraavi tõttu ei hakanud ekstreemspordiga tegelema.

Pane ka pildile, mida ja kust otsisid...

[vax]

Parempoolne sinine marker. Jõudsin sellest põhja pool oleva põllutee lõppu välja. Oli massiivne võsa ja keset võsa oja, mis tuli sinise markeri suunalt.

[ivalo]

Kaardil märgitud Vääna-posti sissepääs 2 on vist kunagi alustatud äravoolutunneli suudme koht.
Reaalselt selles suunas (nagu battali kaardil) sukeldujate jutu järgi tunnelit ei ole.

[vax]

Äravoolutunnel on seal kunagi valmiskujul olnud, mälu järgi mainis Gustavson, et Vene väed õhkisid lahkudes drenaazi, mille tagajärjel osa tunneleid vett täis valgus.
Et vett on täis just idapoolsed tunnelid, siis eeldan, et seal pidi see drenaazh kusagil olema. Teiste positsioonide skeem vihjab ka justkui H- kujulisele põhiplaanile. Ja tõesti on aerofotol näha midagi sellesarnast. Eks kuival ajal vaatan täpsemalt, on seal midagi või ei.