www.militaar.net

Jaanus2 kirjutas:Keegi oli saanud võõralt maalt suveniiri.

Teoreetiliselt võimalik, aga ma ei tea leiumaterjalist näiteid. Kui keegi oskab nimetada Euroopa paganlikust leiukontekstist tulnud lihtsa teostusega lihtsast materjalist malendit, ma oleks tänulik.

Miks me arvame, et Varbola kujutas endast kuhjatud paekivivalli puuseinaga, äkki just oli laotud pirakas kuivmüür ja viimistletud see väljamaa eeskujul?

Selle Sootagana malendi ajaks kujutas ju kogu muinas-Eesti asjaajamine välismaailmaga lääne ja ida suunal kultuurikontakti kristlastega, küllap võis malend sedakaudu paganast vanema linnusesse jõuda?

Kivivalli kõrgust saab umbkaudu hinnata säilinud materjali põhjal.

Võinuks - aga ma ei usu, et see on malend.

Olen Varbola omal turninud, see on ikka päriselt ka kõrge. Panna veel mahavarisenud osa otsa, siis ma vist vaataks ka 12. sajandi lõpus, et ohoo - nende meeste ukse taha küll pole mõtet oma malevaga plõksutama minna.

Ma arvan, et eks me kõik ole seal käinud. Muidugi monumentaalne muistis, aga eks neid vallutati ka igas suuruses.

Teooria nõrk koht on ikkagi, et mündil on selgelt kujutatud Lääne-Euroopa stiilis mördiga laotud linnust. Eestis oli see ehitusviis siis tundmatu, seni pole vähemalt midagi teada. Võrdluseks tuuakse Ölandi Eketorpi linnus ja arvatakse, et Varbola pidi samasugune välja nägema. Sellest mördiga laotud müürist peab midagi järgi jääma, isegi kui varemeid hiljem taaskasutada ehituskivide saamiseks. Selline ilmaime oleks kindlasti ka kirjasõnas äramärkimist leidnud kui üks uus ja moodne asi. Kas oli see linnus või torn väiksem ja asus kuskil mujal või oli münditempli tegija võõramaa mees, kes kujutas asja nii, nagu tema juures kombeks. Sel juhul võis kohalik kunn naerualuseks jääda, et tema müntidel ulmelossi oli kujutatud.

Nõus. Vastuolu on ka selles, et mündil kujutatakse kivimüüri, aga pühakojaks on teemas pakutud puukirikut. Jah, muidugi oli müüril kaitseotstarve ja seda oli mõtet teha kivist, aga esiteks oli ka kirikutel kaitseotstarve ning teiseks oleks selline kirik olnud uhkuseasi, võimusümbol ja maamärk.

Huvitav, kas kuskil Euroopas oli võimu, mis oma raha lõi (see oli kõva sõna) ja samal ajal ei suutnud kivist kirikut ehitada? Kahtlen.

Kirik võis isegi puust olla, norralastel olid igati uhked puukirikud, on siiamaani. Need palverändurid käisid ka Norras. Enamusele meie praegustest kivikirikutest on ka arvatavalt eelnenud väiksem puukirik, mis on jäänud hilisema kivikiriku alla ja seetõttu on raske algusaja kohta midagi öelda. Esimeste kristlaste puukiriku leidmiseks ongi võimalust ainult siis kui sinna hiljem kivikirikut peale ei ehitatud.

Jah, aga küsimus on asukohas. Meil siin on jutt protoriigi võimukeskusest, mitte suvalisest kihelkonnakirikust.

Ma ikkagi väidan, et Euroopa stiilis kivimüüri koos kaitserinnatisega on võimalik püstitada ka kuivmüürina.
Kiriku osas on Kriku tähelepanek õige, kuid ma meenutan siia kõrvale, kuidas otsiti taga taanlaste kivilinnust Saaremaal.
Igal juhul huvitav teema ja erutelu meil siin, akfid

Tähendab, need sakid... Niisugustesse visuaalsetesse sümbolitesse ei tasu väga kinni jääda. Kuivmüüri servale võidi ju ka suuremaid maakive või nende kuhjakesi sättida, nii varjumiseks kui vajadusel kellelegi kaela lükkamiseks. Neile võidi isegi korrapäraste sakkide kuju anda, et jäljendada tegijamaid rahvaid. Midagi analoogset Võnnu piiramisele 1210, kus eestlased suurtest metsapuudest piiramisrajatisi ehitasid. Henrik ilmselgelt saab aru, et kasutatakse nende oma vägedele sarnast süsteemi, kuigi käepärasemate vahenditega.

Küsimus ei ole ainult sakkides, müüri seotis on korrapärane, täpselt nii nagu peab, kivid lisaks suured. Kuivmüür oli eestlastel õhukestest paeliistakatest ja korrapärane ei ole see ka, ei peagi olema. Kiviaiad Jõelähtme kandis on praegugi sellises tehnikas.
Mingi tähtis koht pidi olema ka Tallinna kohal, mitte ainult lage randumispaik. Teed jooksid juba muinasajal sinna kokku millegipärast. Kahjuks on see koht aja jooksul nii segipööratud, et arheoloogidel on seal raske puutumatut kohta leida, kus ka midagi leida oleks. Kui Varbolas oleks tugev kristlik krunt all olnud, oleksid ka taanlased sinna tahtnud rohkem paigale jääda, kasvõi kiriklikult, aga jätsid pärismaalased omapead toimetama.

Ikkagi. Mündil kujutatu ei pruugi olla identne koopia toonasest linnusest, vaid linnuse ja kristluse kui võimusümbolite lihtsustatud siliseering kunstniku-müntmeistri nägemuses.

Ja me ei tea, kui paks oli see kristlik krunt aastaks 1219 ehk 40-50 aastat peale meie oletatava Ristivane võimuaega. Äkki oli seda piisavalt, et tekkiks usaldus anda varbolastele kiviheitemasin, jätta linnusesse mõned preestrid ja rüütlid ja kogu moos? Ja kui loeme kroonikast, et ka varbolased mässasid, siis ehk mässas ainult sealne paganlik partei ja kristlased pesid oma käed puhtaks?

Oma võimupesa aga rajasid taanlased mitte sohu, vaid turuplatsi kõrvale mere äärde mäe otsa ehk siis kohta, kust sai võtta iga liigutuse eest tollimaksu.

Siit https://heureka.postimees.ee/7164755/aj ... 1609951508 tuleb välja , et neid kristlastest eesti soost ülikuid ikka oli ja naised ka kamandamas

maksipoiss kirjutas:Siit https://heureka.postimees.ee/7164755/aj ... 1609951508 tuleb välja , et neid kristlastest eesti soost ülikuid ikka oli ja naised ka kamandamas

Sellesse artiklisse võib suhtuda kui, et püütakse nagu tänapäeva mingeid teemasid õigustada minevikuga.