Wrangeli idee

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

soesilm kirjutas: ... Kust sa võtad, et liitlased tulevad siia laskemoonata? ...


Lahingusse tulevatel jalaväelastel võib olla kaasas esmase lahingu tarbeks minimaalselt vajaminev moon. Nemad tulevad siia sisuliselt samasugustes tingimustes kui meie eeldatav ründaja kas Venemaa või Valgevene. Erinevatest suundadest siia suunduvates vägedes ei saa olla kaasas intensiivseks lahinguks vaja minevat moona. Meile lisanduv liitlaste vägi on samas logistilises situatsioonis kui meid ründav vägi, kui mitte halvemas. Ka nende väes peab igaüks padruneid lugema ja eeldatatavlt siis 60 padruniga päeva vastu pidama. Meie aga oleme ju kaitses, meil pole vaja moona tassida eitea kui kaugelt. See 60 padrunit ööpäeva kohta on umbes nagu "59 vastase pihta ja üks endale pähe variant". Reaalselt on see päevaks mõeldud moon vaid maksimaalselt paari minutiga läbi.

Väita, et nad tulevad siia ilma laskemoonata on minupoolt vale väide jah, vabandan. Nad tulevad siia koos moonaga, mis kahjuks kulub minutitega ning edasi pole neil relvarauda enam midagi lükata.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Need, kes relva ohjes hoida ei suuda peaksid lihtsalt rohkem laskma ja ajusid liigutama seejuures. Mina sain VDV relvast kolm lasku valangust samasse märki 150 m pealt, kompensaatorit tuli natuke kruttida. Suurema AK mudeliga sai ka 2 samasse. Lühema maa (50m) lasin kolmanda relvaga (AKS-74U) üldse valanguga kõik 6 kuuli samasse märklauda, keskele ükski ei tabanud samas olid kõik kuulid märklauas, mis oli siis "poolkeha", sellel relval peale lasku toru ei liigu samas hajuvus on ikka väga suur.

Miks relva tunnetamist õpetatakse, seda tehakse selleks, et sa saaks aru mida teeb relv iga lasu järel teeb. Need kellel kuulid maha ja metsa lendasid olid alles asja olemuse avastamise aluses, nad ei hoidnud relva kinni. Ükskilaskudega laskmisel ja valanguga tulistades on tehnikad väga erinevad, see kes kasutab valanguga tulistades üksiklaskude tehnikat sellel lähevadki esimesest lasust järgnevad kaugele mujale kui märklauda (kui see just naabri märklaud ei ole). Sa pead lihtsalt selle relva oma kontrollile allutama. Üldistades siis mitutuhat lasku on vaja teha selleks, et aru saada kuidas asi toimib, kuhu kuul liigub, millisest asendist lasta jne.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

soesilm kirjutas:
Flankeeriv tuli oli hea esimeses ilmasõjas. Praegu pole olamas mingit sirget joont, mille suhtes vastandutakse. Olles postisoonil pead sa arvestama vastasega minimaalselt 180 kraadi raadiuses, pigem on hea lugeda oma alaks sektorit 45 ... 90 kraadi oma seljataga ja ülejäänud vastase alaks. Seepärast ei tohikski kohta, kust sa laseks lugeda mingiks sektoriks. See on ühekordse tule andmine n-suunas. Sinu vastane võib seekordse laskmise suuna suhtes olla ka sinu seljataga.
Ära mõtle asju välja! Vastase "sirge joon" tekib sellest, et kaks laskurit tahavad ühte sihtmärki tulistada. Ehk teisisõnu - ründaja peab saavutama ülekaalu kaitsja suhtes. Selleks ei saa kaks või kolm ründajat seista üksteise taga. Kui nad just oluliselt erineva pikkusega ei ole :lol: . Kui nüüd võtta 5 kaitsjat, siis peaks vastas olema ütleme 15 ründajat, kes on ? kõrvuti ehk joonel. Muidugi mitte nii nagu mängufilmis aga põhimõttelisel joonel ikkagi. Kui sa oskad seda ette näha ja korraldada, siis sinna peaksid panema kuulipilduja ... no väga ABC või mis.
Aga võtame sinu järgmise väite: "sektorid". Väga hea. Määra oma üksusele võitlejatele kõigile ühine sektor 180 kraadi. Või rohkem. Tuleb vastane 18 kraadi pealt ja hakkab kütma. Kas kogu su jagu hakkab sinu kirjaldatud valangutega sinna vastu tulistama? Kas siis võib juhtuda nii, et ühel hetkel on 167 kraadi pealt lähenenud 10 punanahka 20m peale ja ... no jälle väga ABC.
Juba ammu ei sõdita tasapinnalises ruumis. Asi on 3D, kui kaasaegsemat terminit kasutada. Keegi ei liigu rünnakusse nagu Napoleoni aegadel rivis. Ründajad on jaotanud tule suunad eri tasanditel, ka rünnak on võimalikult sügav tegevus. Keegi ei hüppa sul nurga tagant välja ja ei hakka püsti seistes tulistama. See, kes olukorda ei tea sellele tooks näite, et rünnak ja kaitse on üpriski sarnased sellele olukorrale kui tiheda liiklusega lennuväljal lennukeid vastu võetakse ja minema saadetakse. See on mitmetasandiline, erinevad lennukid lendavad erineva kiirusega jne, situatsioon on dünaamiline, kuid kontrollitav.

Sellest tulenebki see vajadus infot vahetada ja analüüsida vastase käitumist ja asukohta.

Reaalse lahingu situatsioonis ei ole olemas mingit jagu ega rühma mida juhitakse. Sul on reaalsed inimesed keda sa pead juhendama. Alluvus on paigas, st ülem otsustab vaid kriitilistes kohtades millised lahendused sobivad ja millised mitte. Lahingu situatsioonis käib suurem infovahetamine nii, et sa patsutad seljale ja siis kisad inimesele kõrva. Jaod kaotavad igasuguse mõtte kui pooled sinu rühmast on haavatutena ära viidud. See milline jagu pihta saab on ettearvamatu, seega loota mingile struktuurile peale 1 h lahingut on nonsens.

On kohti kus kuulipilduja on hea asi, on ka kohti kus seda reaaalselt kasutada ei saa. Milleks planeerida neid iga jao juurde (?) kui neid on vaja ligikaudu pataljoni tasemel ja siis juba terve rühmana laiema ala kaitseks lageda tulistamise ala puhul.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Mina hindan viimaste aegade Eesti kaitsevõime tipuks aega 1994 ... 1998, sellel ajal oli olemas mingi käputäis regulaar-armee sõdureid, kes said paremat väljaõpet kui praegu, samas oli meil olemas reserv neist isikutest, kes olid läbinud pikema ajateenistuse nõukogude armees. Praegu me iga aastaga kaotame regulaararmee võimekust ja panustamata reservi vajadustesse me kaotame ka selle, kõige olulisema. Minu kindel seisukoht on see, et regulaarvägi ongi kutsekool ja reaalse sõjaväe moodustab kiiresti koondatav, motiveeritud, korralikult varustatud jne reserv.

PS! Ma kasutan seda sõna "reserv" sellepärast, et paljud seda kasutavad ja ma ei taha alati langeda samasse vaidlusse sellel teemal, et misasi on ajateenijate üksus ja misasi sõja korral vajalik üksus. See siin nimetatud "reserv" on tegelikult peavägi ja praegune regulaararmee on sisuliselt eelvägi, ehk ülesandega katta mingi aeg peaväe koondamist.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1812
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Postitus Postitas TTA »

Üha rohkem ja rohkem tekib mul tunne et Wrangel pole kunagi püssirohtu nuusutanud ja säutsub siin vaid kuskilt loetud VDV mälestuste põhjal..
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

TTA kirjutas:Üha rohkem ja rohkem tekib mul tunne et Wrangel pole kunagi püssirohtu nuusutanud ja säutsub siin vaid kuskilt loetud VDV mälestuste põhjal..
Lugesin su postitust. Ei pea seda pädevaks. Punkt.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

TTA peaks aru saama, et illusioonid pole tegelikkus. Kõik, mis TUNDUB ei ole veel teadmiste põhine asi.

Vaata Google-ist kohta 54/55/21,34 ja 39/40/ 01,10 siis näed seal asja, mida eestlastest väga vähesed näinud on, mina aga olen seal metsas korduvalt seenel käinud.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1812
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Postitus Postitas TTA »

Wrangel kirjutas:TTA peaks aru saama, et illusioonid pole tegelikkus. Kõik, mis TUNDUB ei ole veel teadmiste põhine asi.

Vaata Google-ist kohta 54/55/21,34 ja 39/40/ 01,10 siis näed seal asja, mida eestlastest väga vähesed näinud on, mina aga olen seal metsas korduvalt seenel käinud.
Mees, ära jaura, eesti on väike ja inimesed tunnevad üksteist.
kert122
Liige
Postitusi: 624
Liitunud: 27 Juun, 2007 21:22
Kontakt:

Postitus Postitas kert122 »

kolm asja, mida ma tähele panin lugedes seda teemat.

1)Mina hindan viimaste aegade Eesti kaitsevõime tipuks aega 1994 ... 1998--12 aastat oleme taandarenenud?

2)selle kohta ma ütlesingi, et vedu toimub kiirelt ning õhuluure tegemine on raskendatud ka tehniliselt.---laskemoona vedu toimub kiirelt, gaas põhjas?

3) uneajast oli juttu eespool, et võitlejad magavad küll aga uni ei saa olla sügav?---und ei saa kontrollida kuskilt nupust!! Kui võitleja on väga väsinud ja talle antakse puhkeaega siis ta magab täpselt nii sügavalt, kui ta magab, seda ei ole võimalik kontrollida.
paraadil näeme, raisk
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

kert122 kirjutas:kolm asja, mida ma tähele panin lugedes seda teemat.

1)Mina hindan viimaste aegade Eesti kaitsevõime tipuks aega 1994 ... 1998--12 aastat oleme taandarenenud?

2)selle kohta ma ütlesingi, et vedu toimub kiirelt ning õhuluure tegemine on raskendatud ka tehniliselt.---laskemoona vedu toimub kiirelt, gaas põhjas?

3) uneajast oli juttu eespool, et võitlejad magavad küll aga uni ei saa olla sügav?---und ei saa kontrollida kuskilt nupust!! Kui võitleja on väga väsinud ja talle antakse puhkeaega siis ta magab täpselt nii sügavalt, kui ta magab, seda ei ole võimalik kontrollida.
1. Jah

2. Mitte suurel kiirusel vaid kiiresti, ehk siis 2 ... 4 km kaugusele ei viida laskemoona mitte tundidega vaid minutitega.

3. Tutvu natuke unest rääkivate teemadega. Sellises olukorras inimene magab nn "kiiret und", "sügava une" jaoks on vaja palju muud kui vaid ajalist VÕIMALUST. Kõnekeeles kasutatav "ta magas sügavalt" ei ole kuidagi kooskõlas "sügava unega".
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Daaa uuussshh!
Hämmastav enesekindlus! Hämmastav! Seened?
Kasutad termineid nagu sul endale meeldib - pole siis ime et inimesed sind ei mõista. Mina näiteks ei saa aru sinu reservväest ja regulaarväest.
Kui ma su juttu tänase süsteemiga võrdlen, siis tundub, et sina ei saa aru ... üldse. Meie tänane ajateenija on õppur, kes pärast ajateenistust on reservväelane nagu 90% meie kaitseväest. Regulaararmee, kui nii tahame nimetada on mere- ja õhuväe alalise valmidusega üksused + Scouts.
Laskemoona osa on aga hoopis segamini - küllap ikka minu jaoks. Kui liitlased tulevad, siis on neil moona vaid esimese päeva normi järgi. See kulub ära esimeste minutitega. Miks nad siis selliseid norme määravad? Täitsa lollakad!? Samal ajal tulevad vaenlased, kellel on enam vähem sama kogus moona. Nemad tulevad siia sisuliselt samasugustes tingimustes kui meie eeldatav ründaja kas Venemaa või Valgevene. Erinevatest suundadest siia suunduvates vägedes ei saa olla kaasas intensiivseks lahinguks vaja minevat moona. Meile lisanduv liitlaste vägi on samas logistilises situatsioonis kui meid ründav vägi, kui mitte halvemas. Aga kui neil nüüd moon otsa saab, mis siis juhtub? Liitlased saavad meie käest, see on selge (sinu kontseptsiooni järgi).
Kasutaja avatar
Tundmatu Sõdur nr. 5
Liige
Postitusi: 281
Liitunud: 08 Jaan, 2006 15:56
Asukoht: Lääne-Virumaa

Postitus Postitas Tundmatu Sõdur nr. 5 »

Mis kujutletavatest pudrumägedest siin teemas küll juttu on :lol: .
Kustkaudu see Valgevene meid ründama peaks? Tuleb läbi Läti?
Wrangel räägi veidike Eesti praegusest võimekusest ehk 60 padrunit(see number käis siin enne läbi) ja käputäis "mistraleid" õhutõrje poolepealt mitte mingisugusest keskmaa õhutõrjest.
AKf Just plain mean: "Kui hinnata meie kaitsevõime kasvu kiiruse järgi, millega uusi embleeme suudetakse toota, siis on tulemus ilmselt fantastiline..."
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1812
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Postitus Postitas TTA »

Juhiks siinkohal tähelepanu et kuigi AK-4 DOS on 60 padrunit on ta lahingkomplekt, ehksiis see mida võitleja peaks kaasas kandma, 120 padrunit, ehksiis 2 DOS'i. See oli isegi Kapten Trummi poolt antud andmetes, aga miskipärast seda rõõmsalt ignoreeritakse.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

soesilm kirjutas: ... Aga kui neil nüüd moon otsa saab, mis siis juhtub? Liitlased saavad meie käest, see on selge (sinu kontseptsiooni järgi).
Jah tark oleks omada niipalju moona varuks, et jätkuks nii meile kui liitlastele.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

TTA kirjutas:Juhiks siinkohal tähelepanu et kuigi AK-4 DOS on 60 padrunit on ta lahingkomplekt, ehksiis see mida võitleja peaks kaasas kandma, 120 padrunit, ehksiis 2 DOS'i. See oli isegi Kapten Trummi poolt antud andmetes, aga miskipärast seda rõõmsalt ignoreeritakse.
Mis vahet sellel on kas sul on moona 5 -eks minutiks või kümneks. Kui sul ona vaja tegutseda päevi?

Kuskohas see moon on, mille sa nädala pärast saama peaksid? Kuskohas ta füüsiliselt see nädal aega on?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot] ja 1 külaline