www.militaar.net

muidu on kift, aga kaks küsimust:

kamo maalisid meestele ise selga ?

miks sa kõigest scharführeri tegid ?

P.S my bad - kamo osas on vastus kirjas juba... mögin jääb Alpine figuuride osas: scharführer ei ole MITTE kuidagi "recon officer"

Väga lahe etüüd.

Erilist meisterlikust näitab naturaalse floora ehe kujutamine!
Ehtsad hundinuiad! No mis etsikomplektist pärit on?

Ka vett olen proovitükil proovinud teha.

Kustkaugelt veepiir jooksma hakkab?

Rehvide jäljed on ka otse kümnesse! Kas matemaatiline rehnung või praktilise katsetamise tagajärg?

miks sa kõigest scharführeri tegid ?

P.S my bad - kamo osas on vastus kirjas juba... mögin jääb Alpine figuuride osas: scharführer ei ole MITTE kuidagi "recon officer"

Minu jaoks ei ole vähemasti praeguse kompositsiooni osas oluline, millise auastme tunnus tüübil kraelõkmele kleebitud on - Alpine pakkus sellist, ma ilma pikemalt mõtlemata ta ka tegin. Ohvitseri jah välja ei anna, kuid eks unterscharführeri auastmes frits võib ka vanniga ringi kimada ning jalgrattaid varastada.

Kustkaugelt veepiir jooksma hakkab?

Rehvide jäljed on ka otse kümnesse! Kas matemaatiline rehnung või praktilise katsetamise tagajärg?

Eks see veepiir kuskil seal musta pigmendi piirilt hakkab. Rehvijäljed tulid pigemini praktilise katsetuse käigus. Kõigepealt tegin paberi, vee ja väljapööratud ratastega mudelautoga endale teoria selgeks, ning siis üritasin omandatud teadmisi improviseeritud tööriistaga värskel kipsil rakendada. Tulemus jäi võrdlemisi rahuldav.

Mis siin lisada, töön on jällegi meistri vääriline. Ehk tõesti jääb see kojamehe jälg klaasil veidi muu taseme varju. Veidi liiga konkreetne serv üleval ja kogu klaas tekitab tunde, et masin on klaasiga võrreldes liiga puhas. Aga tegelt on ju kõik tipptase jällegi!
Lisaks veel see, et mul oleks olunud kiusatus teha järgi sellised kiigadi-käägadi viltused rattad, nagu su enda pandud ajaloolisel pildil näha. Annaks omamoodi mulet jällegi. Aga nüüd tuleb selline sirge ja rühikas, kõik sirge ja trimmis. On mida vaadata!

Kk

Lisan paar fotot veevalmistamise protsessi köögipoolelt. Eelpool kurdetud mulliprobleemile oli arvatult lahenduseks õhukeste kihtide kaupa valamine. Nimelt kuivab valmissegatud segu küllaltki kiiresti sellise viskoossuseni, et mullid, eriti väiksemad, ei pressi end enam pinnani. Juhend ise manitseb ka paarimillimeetriste kihtide kaupa valama. Piltidel oleva seisuga on valatud kuus kihti - üks või kaks kihti on veel valada. Seejärel saab vormiküljed ära võtta, viskoossusest kõrgemale kaarduvad ääred maha lõigata ja pealmise kihi 5-min epoga katta.








Eeskujuna jälgin Planet armor'is olevat tutoriali: http://www.planetarmor.com/forums/showthread.php?t=3171

Muljetavaldav, kas mõni kalapoeg ka tanrnajuurikate varjus piilub?

tunne on küll, et pista näpp sisse ja see saab märjaks-väga tõetruu!

ilus

Kuradi ilus etüüd!
Isegi liiga korralik.

Allikana läbipaistev vesi, soostunud kaldaid iseloomustavad kasvud ja kollane rannaliiv moodustavad tõetruu terviku.

Väga naturaalne. Jääb üle ainult oodata scwimmwageni paikainstalleerimist.

väga viis. aga oleks palve: kui saaks "veetegu" detailsemalt kajastada, et mis materjal jne.

Vesi on tõesti väga hea! Aga mul tekiks küsimus, et miks liivane pinnas äkki nii joonelt selliseks kõdupõhjaks läheb? Selline põhi on ju pigem metsavahel voolaval ojal, kus kukkuvat puidumatejali pidevalt peale tuleb. Selline lage liivane plats peaks vee all ka suht liivasena jätkuma. Jah mingit veetaimede lagu jne on, aga kontrast pole nii järsk. Maastik meenutab vana Tihniku (Tallinn) kandi liivakarjääri, kus samasugune liivakallas suht sügavaks järvekeseks läheb. Hundinuiad jne samamoodi. Seal siis ilusti näha, et jätkub samasugune liivapõhi.. vaid pind on veidi tumedama katuga kaetud, aga sellised suured latakad, nagu sul vee piiril pooleldi veest väljas ja ilusti kõrvut, tekib küsimus, kust need on tulnudi... ideaalse pildi juures veidi häirib.

Kk

Töö on lihtsalt vaimustav. Looduses võib selline kõdu liivapiirile tekkida küll - kui kalda ääras on vesi pikalt väga madal. Tuul tassib kogu mudru vette, veekogu ise on aga liialt väike või siis väga madal kaldaosa liialt pikk, et põhja settinud saast lainetega taas välja lükata.

Eile nähtud ja näpitud.
Mudel on tasemelt nagu Kristjanil ikka.
Aga maastik on vapustav. Dioraami vaadates ei tekkinud kordagi tunnet, et midagi on valesti või miski häiriks. Keerutasin teist tükk aega enda ees ja ei tahtnud kuidagi teistele uudistajatele edasi saata.

Toomas

Tänan neid, kes selle teema vältel kaasa elanud on. projekt on kestnud tubli kolmveerand aastat ja peab tunnistama, et lõpuks oli küll tõsine tüdimus peal. Dioraami osas olen proovinud mitmeid enda jaoks täiesti uusi võtteid ja tooteid. Kõik ei ole välja kukkunud nii hästi, kui tahtnuks - samas ei ole miski ka nii hullusti peeti läinud, kui kartnuks.

Pildid on nagu nad on - mulle meeldib vabas õhus oma lõplikud pildid teha, samas ei anna praegune aastaaeg selleks palju võimalusi. Seetõttu ei lase kehvavõitu valgustingimused kõiki asju näha nii, nagu need tegelikult välja kukkusid - näiteks vee osa ei ole vist ühegi pildi peal päris selline, nagu ta tegelikult paistab. Soojemal aastaajal proovin välitingimustes seda pildistada ning ehk millalgi riputan siia ka mõned paremates tingimustes tehtud fotod.


Aga siin nad on:






















Ning natuke detaile ka:












Kristjan

OiOi-ikka Super-Über Fantastische!
väga hea töö, vaeva ikka nähtud mis kole.
muide vaatasime koos oma maastikuehitajaharidusega naisega seda natuke murettekitavat veepiiri:

Aga mul tekiks küsimus, et miks liivane pinnas äkki nii joonelt selliseks kõdupõhjaks läheb? Selline põhi on ju pigem metsavahel voolaval ojal, kus kukkuvat puidumatejali pidevalt peale tuleb. Selline lage liivane plats peaks vee all ka suht liivasena jätkuma. Jah mingit veetaimede lagu jne on, aga kontrast pole nii järsk.

Et loodus ise on tegelikult väga mitmekesine, seal leidub ikka igasugu kaldaid, ning kuna ka dioraam on väga pisike, et me väga täpselt ei teagi mille äärel masin seisab. Muidugi taimestiku järgi oleks nagu sõnajala ja tarna piirimail mingi soostunud lohu kaldal, selliseid kohti võin siin jõgevamaal täitsa reaalselt leida küll, koht kus on muidu kõva (liivase) pinnasega metsaalune ning järsult pauh soomülgas. kunagised kadunud järvekaldad mis nüüd on rabad vmt. muidu ainuke mis natuke liiga ergas on see roheline on liiga salatiroheline. kui saaks kuidagi tumedamaks toonida, ka puulehel endal on peal mitu erinevat tooni rohelist pluss erinevad varjud mida nad üksteisele heidavad. oleks see plastmass soovitaks guashipesu, kuid kuna see on tundmatu materjal, ei oleks soovitav midagi teha, kui just ei ole millegi peal proovida. jäta ikka vist nii, sest nii on ta oma pildikeskselt loomulik, nagu iga kunstniku maali peal ka on kasutatud oma toone, ning kui hakata midagi seal parandama võib üldmulje üldse ära rikkuda.
Aga mulle meeldib väga see mida näen, seda tahaks kindlasti päris silmaga ka näha!