See viimane jutt on juba selline tüüpilisem tuttavam ministeeriumlik keerutamine nagu see alati on olnud. Et teeme mingite aastate jooksul midagi ja mingite aastate pärast ütleme jälle, et teeme mingite aastate pärast ja nii saab ebamugavat asja (käegakatsutav tulemus, vastutus) pidevalt sujuvalt edasi riputada. "4 aasta jooksul" tähendab maakeeli, et konkreetselt pole ministeeriumis mitte midagi planeeritud, vaid asi on pigem idee või ilusate juttude tasemel!
Tundub, et jääb vaid üle loota, et Laar, kui üsna kogenud ja otsekohese pealehakkamisega, aga samuti pisut edev ja sõjandusfännist poliitik, suudab ministeeriumi ja ka peastaabi vastavad paberiliigutajad tööle panna ja sundida neid pideva vaagimise asemel midagi konkreetset ära ostma. Vähemalt küsimuste otsekoheseid vastuseid lugedes tundus küll, et ta on ministrina isiklikult huvitatud, et see vinduv tankiasi saaks lõpuks hoo sisse.
Variant on veel, et ministeeriumis on keegi seda asja vaikselt või tegevusetusega vanast vimmast torpedeerinud, kuna on ju üldteada, et aastat 5 tagasi ei tahetud seal majas tankidest midagi teada. Vaevalt kõik need inimesed vahetunud on.
Eestis on tegelikult tegevteenistuses mõningaid ohvitsere ja võimalik, et ka allohvitsere, kes on saanud ammu välismaal soomusvägede ettevalmistuse ja minumeelest pole vaja koolituse taha küll pugeda. Personaliosakond peab vastava koolituse märkega inimesed lihtsalt süsteemist üles otsima. Miks nad siis sellisele koolitusele kunagi suunati? Või koolitatakse kaitseväelas välismaal lampi, kuidas juhtub?
Koolitada on vaja konkreetset relvasüsteemi, millega tuleb tegelema hakata. Kasutajatele tüübiõpe, mis võiks kesta mõne kuu ja tehnikutele remondi- ja hoolduse õpe, mis võib võtta aasta. Nagunii peavad välismaised remontnikud jääma meie omadele abiks ja nõustajaks veel paariks aastaks.
Nagu minister ka asjakohaselt oma intervjuus mainis, on tõenäoline, et esmalt ostetakse või renditakse mõned masinad väljaõppe ja logistika edendamiseks ning planeerimiseks. Seda tuleks arukaks lahenduseks pidada. Välismaal võivad asjad paista hoopis lihtsamate või teisest küljest hoopis keerukamatena, kui kodupinnal.
Ühel hetkel on rühmajagu masinaid koos manuaalidega platsil ja siis selgub vb, et oih - polegi nii hirmus...
Tankide hindadest niipalju, et minu arvutuste järgi peaks 2A6 pataljoni pakett maksma vanas rahas vähemalt 2,7 miljardit EEK, kuna korralik 2A4 pataljon võiks tulla vanas rahas 600 miljoni EEK kanti. Vaevalt me üle pataljoni tanke ostaksime, aga mine sa tea. Kuuldusi on olnud erinevaid.
Lahingumasinaid on igatahes ka vaja. Samuti evakueerimismasinaid.
Soome ja Skandinaavia maade kogemus näitab, et otstarbekam on luua segaüksused — me nimetame neid soomusüksusteks, kus on tankiallüksused ja mehhaniseeritud jalaväeüksused segamini.
Olen kuulnud, et on arutatud soomuspataljonide moodustamist, kus näiteks on soomusjalaväekompaniid ja tankikompanii. Teine variant, et eraldi tankipataljon ja soomusjalaväepataljonid. Küsimus on vist logistilises lahenduses, aga tundub jah, et kaldutakse pigem segaüksuse poole nagu KVJ ütles.
Jutud on liikunud, et esimene tankipataljoni koosseisu- ja varustustabel oli tegelikult valmis juba mõne aasta eest. Iseasi, et kes juba arutab konkreetseid koosseisutabeleid ja kes ikka veel vaid plaanib "midagi 4 aasta jooksul".