www.militaar.net

Poola detektoristide lehelt http://www.poszukiwanieskarbow.com/ saab muu hulgas valmistajakoodide dešifreeringuid. Samas hea võimalus poola keele õppimiseks.

Hehe, tänud

Nädal tagasi jäi detektori ette sellised huvitavad TT hülsid.
Huvitav, kas nõuka ajal on juutidelt ppš moona ostetud.

Tekst lihtne, ei hakka ümber tõlkima...

Немецкие патроны

Они производились в пятидесятых годах на двух предприятиях, имевших коды "04" и "05". Справа от капсюля располагалась шестилучевая звезда.


http://faq.guns.ru/rounds/tt.html

Neile kes inglis keelt mõistavad rohkem, kui vene keelt.

German cartridges.
They were produced in the Fifties in two enterprises, which had the codes "04" and "05". To the right of six-ray star was located percussion cap.

http://babelfish.altavista.com/tr

mürakaru

Leht mauseri moona koht, ma poleks kunagi arvanud, et neid nii palju on. vaene sõdur kes seda kõik õppima pidi.
http://www.mausershooters.org/k98k/8_ident.html
http://www.mausershooters.org
üldiselt kõik info mauserist mis vähegi olla saab, puhastamine, juppideni, kuidas puitu hooldada, moon jne.

Järgmine on Saksa Luftwaffe kasutatud lennukipommid(jällegi üllatav nimekiri)
http://www.warbirdsresourcegroup.org/LRG/bombs.html

Ja miks mitte inimeste kes selliseid asju koguvad leht.
http://cartridgecollectors.org/
sisaldab ka mürskude kohta nii mõndagi.
http://cartridgecollectors.org/introtoa ... toarty.htm

kahjuks avastasin, et mu lingi kogu on millegi pärast lühemaks jäänu ja hetkel pole rohkemat pakkuda.
Kuid ehk annab seegi midagi.

Kunagist sakslaste suurtükipositsiooni puistates leidsin paar sütikuteta 75mm mürsku ja ühe eraldi sütiku.
Hakkas huvitama mürskude siseelu. Nagu ma aru saan siis selle koonilise alumiiniumjunni sees pole suurt midagi peale lööknõela ja jahipüssitongi taolise asjakese? Selle võiks siis südamerahus kaminasimsi pääle panna?
Mürsu sees on umbes 2cm läbimõõduga auk kuni mürsu põhjani välja, seal sees on vist olnud päris sütik või vahedetonaator?
http://s237.photobucket.com/albums/ff16 ... GP0713.jpg

Isegi kui konkreetsel sütikul on vaid süütekapsel ja detonaator vahedetonaatoriga (Zündladung) paiknes mürsu korpuses eraldi, jääb võimalus, et aktiivne konstaabel algatab menetluse. Sütik viiakse ekspertiisi, mis tuvastab, et see sisaldas lõhkematerjali süütekapsli näol. Sina selle peale muidugi ütled, et mis lõhkematerjal see on kui ma võin poest vabalt paukpadruneid osta, milles sama aine sees. Kuidas asi lõppeb, ei oska mina ennustada. Mulje on igatahes selline jäänud, et vana kola kogujat väänatakse rohkem kui "autoriteeti", kel ebaseaduslikku kraami varuks. Isegi kui õigeks jääd, rikuvad närvid ära ja see raha, mis sinu oma oli, on "ahvukaadi" oma.

Milline sellise mürsu vahedetonaator välja nägi - lihtsalt 20cm pikkune torujupp lõhkeainet täis?
Kuidas sellist vigurit ää tunda, maa sees on ta kindlasti hirmsat moodi oksüdeerunud.

Zündladung on detonaator koos vahedetonaatoriga. 7,5 cm kildmürsu oma on sihuke mehe pöidla mõõtu. Reeglina on Zündladung alumiiniumkorpusega. Üks ots umbne, teises lõhkekapsel, mis kaetud kaitsemembraaniga. Selles otsas võib olla ka rõngakujuline tihend. Maa sees on õhukese seinaga alumiiniumkorpus suure tõenäosusega hävinud, samuti riknenud selles olev paha aine. Mürsu sees aga ootab rahulikult oma aega.

Kui mehe pöidla mõõtu siis miks see auk ulatub mürsu põhjani välja?

Mida suurema jõu ja ulatusega ainet mõjutatakse seda kiiremini ja kindlamalt toimub reaktsioon ehk siis max tulemuse saavutamiseks detoneerumisel

Põhjani või õigemini peaaegu põhjani ulatus kanal kumulatiivmürskudel, šrapnellidel, suitsumürskudel...
See kõige ohtlikum osa võibki nimelt põhjas olla. Selle pildi järgi ei rutta küll kinnitama, millega täpselt tegemist. Sakslane kasutas erinevat 7,5 ja 7,62 cm lahingumoona, mis oli valmistatud Tšehhoslovakkias, Poolas, Prantsusmaal, Venemaal...
PS. Uudishimu on küll edasiviiv jõud, kuid kas 112 on helistatud?

Ole mureta, küll seegi su kolleegide kätte jõuab.
Nagu ka eelmised

Kännuämblik kirjutas:Mida suurema jõu ja ulatusega ainet mõjutatakse seda kiiremini ja kindlamalt toimub reaktsioon ehk siis max tulemuse saavutamiseks detoneerumisel

Põhimõtteliselt õige. Seetõttu ulatuvad näiteks lennukipommide ja meremiinide vahedetonaatorid sügavalt laengusse. Mürskudel on paks korpus, seetõttu pole pika vahedetonaatori järgi üldiselt vajadust. Põhimõtteliselt haamri ja alasi efekt. Lööklaine liigub läbi laengu ja maksimaalne rõhk tekib just laengu ja korpuse liitepinnal. Seega algab laengu detonatsioon välispinnalt. Seda ei saa küll absoluutse tõena võtta. Tegelikud protsessid sõltuvad mitmetest faktoritest.