www.militaar.net

Muuseas, PS merekindlus kui sellin ei paiknenud üksnes Tallinna ümbruses ega ka üksnes Soome lahe lõunakaldal ... Olen üsna kindel, et paari aasta eest alustatud projekt üle veelahe toimib ja läheb edasi ... Kahjuks ei mäleta, kes seda vedas ja finantseeris ...

terv
o

Ei ole selle juurdepääsuga igal pool seis nutune. Kakumäe patareile saab sõna otseses mõttes "treppi sõita", isegi liinibussiga. Praegu mõistagi kõik lume all.

Üsna palju eestikeelset teavet PSMK kohta võib leida ka internetis Google'i või ka mõne muu otsija abil, kui taibukalt otsida. Otsingureale tuleb kirjutada näiteks: merekindlus Vääna või merekindlus Harku või mõni muu sobiv kohanimi. Google leiab üsna palju artikleid, millest enamikuga küll pole midagi peale hakata. Küllaldase kannatlikkuse korral võib leida üsna palju huvitavat ja kasulikku. Sõna "merekindlus" võib panna ka mõnda käändesse, sest kuigi Google tunneb mingil määral ka eesti keele käänamist, on ta selles osas üsna puudulik.

Hästi on Peeter Suure merekindluse objekte "turismiga" seotud Paljassaares. Teadupärast on sinna loodud linnukaitse ala, koos vastavate kaartide/siltide ja vaatlustornidega. Ühtlasi eelnevaga on ära märgitud ja vähesel määral tutvustatud ka poolsaarel asuvat merekindluse patareid (komandopunkt ja neli suurtükipositsiooni) kindlusraudtee tammi ja Katariina kaid. Vanemast ajajärgust veel Valge torni jäänused. Kahjuks viimati kui sinna sattusin olid mingid ahvid enamus nii linnuala kui ka kaitserajatisi tutvustavaid infotahvleid ära lõhkunud.

Paljassaare on jah tore koht, peaaegu Tallinna südames. Praeguse põlvini lumega pole vist eriti midagi vaadata ja kohalejõudminegi on paras katsumus. Sügisel käisime mainitud objekti jäädvustamas, oli just see päev kui "Valge torni" ümbrust ja üht poolsaare otsa võsast puhastati. Pärast võsa mahavõtmist, sai üsna kenasti ehitisele ligi ja korralikult piltigi teha. Kaugemad punkrid on endiselt üsna võsas. Aga üks kena matkapäev teha looduses pole kunagi mööda külge maha jooksnud

Ei maksa unustada ka kohe linnas asuvat vesilennukite angaare, mida nüüd usinasti meremuuseumiks kavandatakse.

Aitäh Paljassaare eest, see ilmselt saabki üks esimesi kohti olema, kus ma ära käin. KUI kevad peaks üldse kunagi saabuma meie maale.

P.S. Täna on see pidulik päev, kus ma reaalselt sain paberile esimesed loogilised leheküljed. Progress missugune!

Jäi mainitama, et Paljassaarel käimiseks on kummikud soovituslikud, kohati olematud teed ja üleujutatud kohad. Punkrites on ka vett paarikümne sentimeetri jagu. Mõni halvakvaliteediline pilt ka: link.

Nüüd ma küll riskin sellega, et te kõik peate mind eriti võhikuks, aga ega see nii vale ei olegi

Mida täpselt kujutab endast soomustorn?
Jooniste, kaartide ja piltide põhjal olen ma aru saanud, et tegemist on soomustatud betoonehitisega, milles paiknes suurtükk - väga mööda arusaam?

Ei peagi alati suurtükke ja betoonist olema, aga mõte on õige.

ictta kirjutas:Ei peagi alati suurtükke ja betoonist olema, aga mõte on õige.

Aga sellisel juhul, kui suurtükki polnud, kasutati seda lihtsalt valve eesmärgil ja varjendina?

Vaatlus, kaugusmõõtja jne. Saaremaal Stebeli vana patarei komandopuntil on päris kena soomustorn.

Soomustornid paiknesid enamasti vastava betoonehitise peal/sees. Soomustornides asusid tavaliselt jah suurtükid, kuid võis olla ka kaugusmõõtjad või lihtsalt vaatluseks. Soomustorni eesmärgiks oli kaitsta suurtükki. Oli ka olemas patareisid, kus suurtükid asusid betoonehitise peal täiesti ilma kaitseta, või siis osalise kaitsega, ehk siis soomusega oli kaitstud ainult esimene pool ja natuke ka küljed. Soomustornidega suurtükipatareid olid ka kõige suuremad ja kapitaalsemad. Soomustornid olid loomulikult pööratavad. Väiksemad soomustornid olid ka üles tõstetavad laskmise ajaks (nt: Maginot liinil).
Vaata siin üks patarei läbilõige küljepealt vaadates:

http://www.mil.hiiumaa.ee/kukeraba/osmu ... -2-180.jpg

Nagu näha paikneb soomustorn betoonehitise sees nagu porgand maapinnas. Mitme korruseline, allpool asub laskemoon.

Siin mõned head pildid soomustornidest, viimane neist peale ühkimist upakil:

http://wabariik.wehrmacht.pri.ee/3/6/200.JPG

http://wabariik.wehrmacht.pri.ee/3/6/205.JPG

Paljassaartel polnud PSM ajal soomustorne...

Tõenäoliselt olid 1940-41 sellised 100-mm pooltornid (kompleks B-34):

http://nagi.ee/photos/Castellum/14366987/

Täpselt pole teada, kas need relvad said üles, aga sovettide kaardid näitavad juunis 1941 seda patareid eksisteerivana.

1941.a. 24. augusti seisuga oli Tallinna meresuurtükiväe koosseis Mereväe keskarhiivi fondi 46, toimik 906, lehelüljele 44 viidatult järgmine:
305 mm suurtükid: rannakaitse - 4;
180 mm suurtükid: laevadel - 9;
152 mm suurtükid: rannakaitse - 12;
130 mm suurtükid: laevadel - 32, rannakaitse - 3;
100 - 102 mm suurtükid; Laevadel- 18, rannakaitse - 16;
76 mm suurtükid: soomusrongil - 2.
Seda siis 1976. aastal Moskvas väljaantud raamatu "Sovetskaja beregovaja artillerija" andmeil, mis on ka netis üleval.
Paljassaarel ei näita raamatu kaart ühtegi patareid. Samas mingid positsioonid seal, lisaks ladudele, olid.