www.militaar.net

Võib-olla leiab häid mõtteid. "Rifle Marksmanship Diagnostic and Training Guide." 2011.

http://www.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a544533.pdf

USA uus laskeväljaõppe käsiraamat.

http://fas.org/irp/doddir/army/tc3-22-9.pdf

Jänkid pilluvad oma vananenud manuaale ISISile kaela, kui selline paberist köidetud "telliskivi" taevast alla kukub, siis viga teeb kindlasti

kaur3 kirjutas:Viimase mõttevahetuse jätkuks. USA kuulus Haley seletab otselasu teemat. Võrdle Haley ja Eesti õpiku seletusi.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2015 ... at-zeroes/

Soome õpikus hea seletus alates lk 31.

http://puolustusvoimat.fi/documents/194 ... 80fcb5fcb9

Lahinguväli pole staatiline – üks tukkuv vaenlane kelle pihta saab rahulikult sihtida ja vajutada päästikule. Tegelikul lahinguväljal vaenlane võib tõusta sind sihtima ja maha laskma mitmelt eri suunalt ja kauguselt – sa pead ta kiiresti maha laskma enne kui ta laseb sind maha.
Seda võib harjutada lasketiirus või ka maastikul tõusvate märklaudadega. Märklaud tõuseb kui instruktor vajutab nupule. Märklaudu võiks olla näiteks viis eri suundadel ja eri kaugustel.

Pilte tõusvatest märklaudadest (aastalt 2011 kui võeti kasutusele)
Esiteks harjutatakse paigalt ja kui see läheb hästi (oskab ka sõrme tõsta päästikult kui märkleht pole üleval), siis ka liikumise pealt.
4.6.2022 (marssal Mannerheimi sünnipäev) „vändati“ nutitelefoniga video laskmisest liikumise pealt. Videol on hästi näha, et ma olin lasknud automaadiga viimati umbes aasta tagasi – ning olen juba jube vana ja kange.

Salve vahetus pidi tegema nii, et viimane padrun oli rauas ja märgi tõustes salve vahetuse ajal pidi laskma keset salve vahetust ja pärast vahetust kiiresti laadima.

Tegin vigu:
- lasin märgist mööda;
- lasude lugemine läks valesti esimesel salve vahetusel ja viga tekitas segaduse salve vahetamisel; teine salve vahetus läks juba paremini;
- lasin märgi kaitseplaadi pihta;
- ei jõudnud iga kord reageerida märgi tõusmisse, enne kui see juba langes.

On vaja harjutada rohkem.

Selle lingi tagant on võimalik video alla laadida ja vaadata. Kui mõtleb vaadata rohkem kui ühe kerra siis tasub video võtta oma „kõvakettale“.
Link videole (minu koduleheküljel)
https://jput.fi/VID_20220604_NousTaul.mp4

Enne harjutust kõik viis märklehte oli puhtad (aukudeta), pärast laskeharjutust nendes ikka mõni auk on – mina lasin ainult selle ühe korra mis videol ja teised laskurid on süüdi ülejäänud aukudele.

Pilt märklaudadest pärast laskeharjutuse lõppu

10 aastat tagasi oli meil "Hardy d". Kas täna ka veel kasutusel?

Olemas.
Aga liiga vähe ja ohutuse tõttu väga paljudes kohtades kasutada ei saa, kui tahaks mitmest suunast vastaseid tõusma panna. Otse ees tõusev märk on natuke lahja, seda saab laskja enda pöörete jm trikkidega lihtsamalt ellu viia.

mongol kirjutas: ↑03 Veebr, 2023 21:43 Olemas.
Aga liiga vähe ja ohutuse tõttu väga paljudes kohtades kasutada ei saa, kui tahaks mitmest suunast vastaseid tõusma panna. Otse ees tõusev märk on natuke lahja, seda saab laskja enda pöörete jm trikkidega lihtsamalt ellu viia.

Täiesti sama meelt, tõusvad märklauad on toredad, kuid nende püstitamine nõuab palju aega ja vaeva. Kuna tänapäeva reavõitleja teema on suuta esimene heitlask kiiresti inimese suuruse märklaua pihta saada, siis tulebki seda harjutada. Tavaline 100 m valliga tiir ja peotäis papist sihtmärke on täitsa hea. Kui tabamuste augud hakkavad kattuma, siis tuleb ajapiirangut vähendada või liikumist lisada, näiteks on mitu nummerdatud sihtmärki ja laskur liigub tiirus relv valmisoleku asendis, siis tuleb käsk stiilis "kontakt 4", mille peale laseb põlvele ja samal ajal tõstab relva ning laseb sihtmärki number neli ja liigub edasi. Niimoodi saavad palju laskureid palju harjutada ja KVMi aeg on minimaalne, sest 1 laseb, 1 kontrollib, 1 märgib tulemusi, 1 teibib tabamusi, 1 valmistub laskma.

Leo kirjutas: ↑05 Veebr, 2023 9:51 Täiesti sama meelt, tõusvad märklauad on toredad, kuid nende püstitamine nõuab palju aega ja vaeva.

Olen nõus, et kiiresti tabamuse saamist on võimalik harjutada ka ilma tõusvaid märklaudu.

Sellega ma pole nõus, et: "nende püstitamine nõuab palju aega ja vaeva"

Ma olen neid püstitanud küll ja küll - aastakümneid. Näiteks viie märklauamehhanismi püstitamises ei lähe aega poolt tundigi, seega aeg pole põhjus, et seda ei tehta. On täiesti teine asi tulistada üllatusena lühikeseks ajaks tõusvat märki kui staatilist märki. See harjutamine on väga kasulik.

Tegelik probleem on selles, et pole isikuid (laskeinstruktoreid), kes oleksid sellest huvitatud. On mugavam istuda kirjutuslaua tagan kohvitassi käes.

Juhani Putkinen kirjutas: ↑14 Veebr, 2023 12:55 Tegelik probleem on selles, et pole isikuid (laskeinstruktoreid), kes oleksid sellest huvitatud. On mugavam istuda kirjutuslaua tagan kohvitassi käes.

100% nõus, sest intensiivne väljaõpe nõuab koolitajalt ka palju enam vaeva ja higi. Kui sellised koolitajad on, siis saab palju enam trenni teha. Säkyläs näiteks toodi jõleda pakasega pioneerilaost kobestuslaengud välja, et läbikülmunud maad pehmendada, enne kui kangi ja teraslabidaga suudeti Jasterid piisavalt hästi sisse kaevata. Kümmekond inimest, k.a. paarkolm kaadrit rabasid terve päeva higistada, et poolsada saaks trenni teha.

Leo kirjutas: ↑14 Veebr, 2023 14:03

Juhani Putkinen kirjutas: ↑14 Veebr, 2023 12:55 Tegelik probleem on selles, et pole isikuid (laskeinstruktoreid), kes oleksid sellest huvitatud. On mugavam istuda kirjutuslaua tagan kohvitassi käes.

100% nõus, sest intensiivne väljaõpe nõuab koolitajalt ka palju enam vaeva ja higi. Kui sellised koolitajad on, siis saab palju enam trenni teha. Säkyläs näiteks toodi jõleda pakasega pioneerilaost kobestuslaengud välja, et läbikülmunud maad pehmendada, enne kui kangi ja teraslabidaga suudeti Jasterid piisavalt hästi sisse kaevata. Kümmekond inimest, k.a. paarkolm kaadrit rabasid terve päeva higistada, et poolsada saaks trenni teha.

Minu konstrueeritud märklauamehhanisme pole vaja maa sisse kaevata üldse. Nendel on kõvast terasest kaitseplaadid ees. Seega lihtne paigaldada. Juhtimine on raadio teel, seega pole vaja ka juhtmetega tegeleda. 1990ndatel märklauad tõmmati nööriga üles, seega oli vaja nöörid paigaldada, aga tehti ikka näiteks 7 märklauda eri suundatel ja eri kaugustel.

Kõva soomusteras hajutab kuuli pritsmeteks, ei tule rikoshetti.

Vat ei õnnestu need unelmad meil veel.
Vägedes ajateenijate abil vast jah kunagi, aga Kaitseliidus niigi piiratud instruktorite arvu juures, mida täiendab ettevalmistava meeskonna vajadus (läbiviija ei hakka esmaspäevast reedeni üksi laskevälja valmis ehitama ja sõdurid on ju oma "päristööl") - no ei ole tehtav.
Püsilahendus sellise tiiru puhul oleks vägev, aga noh, unistada ju võib
Kui teaks, et ei jookse "raha pole" vastuste ja bürokraatia kadalippu kinni, isegi võtaks kätte ja joonistaks midagi valmis. Aga elu on näidanud, et algatused tapetakse kähku.

mongol kirjutas: ↑15 Veebr, 2023 19:35 Püsilahendus sellise tiiru puhul oleks vägev, aga noh, unistada ju võib

Soomes oleme lasknud mitmetes tiirudes ja ka tiirudest väljaspool vanades liivavõtukohtades.

Eestis näiteks Saaremaal Karujärve tiirus.

Kõik on võimalik kui on tahtmine. Kui tahtmist pole, siis muidugi pole võimalik.

Minu videol see on tava jahimeeste ja reservistide lasketiir, milles kõmmutatakse ka näiteks liikuva põdrapildi pihta.

Märkide paigaldamine, laskmine ja märkide kõrjamine kokku pärast laskmisi on väga lihtne. Akud on muidugi vaja laadida pärast laskmisi ja märklaudadega natuke tegeleda - uus pruun paber peale liimiga.

Tahtmine on, vahenditega on hapu. Nii igasugu uuenduslikemate märklauasüsteemida soetamise kui ka sobivate laskepaikade osas.
Aga tehakse vähemalt mõnel pool

mongol kirjutas: ↑17 Veebr, 2023 7:09 Nii igasugu uuenduslikemate märklauasüsteemida soetamise kui ka sobivate laskepaikade osas.

Kui mingist tehasest hakata tellima tõusvate märklaudade süsteemi see muidugi maksaks parasjagu.

Nendes minu süsteemides on näiteks mootoriteks kasutatud romulast ostetuid sõiduauto tagaklaasi kojamehe mootoreid, ei maksanud palju. Akudeks on hooldevabad 12V 7Ah tina-akud, neid saab odava hinnaga. Videol nähtavas süsteemis "raadiojaamadeks" on traadita uksekellad. Üks kord neid sai peaaegu tasuta allahindlusest. Eestis on raadiojaamadeks kasutatud Cobrasid - väga odavad raadiojaamad. Kõik ei alati maksa väga palju - kui on valmis natukese vaeva nägema.