www.militaar.net

Koduõlu on üks kaval kraam. Mul ankrut pole, olen teinud 3l purkides. Ükskord sai suhkrut tsipake palju ja õlu tuli kole magus. Jooma tulnud seltskond hindas märjukese nii maitselt kui kraadidelt võrdseks Fantaga. Maitse osas nad ehk väga ei eksinudki, aga va voltide koha pealt... Ühesõnaga, sellisest petlikult magusast kraamist jõi kogu seltskond end üllatavalt kiiresti üllatavalt purju.

Minu õlleankru eripära seisneb selles, et kraani lahti keerates tuleb see märjuke täiesti põhjast, ehkki kraan ise asub ankru peal, sealsamas kus kaas. Nimelt on mu nupumehest vanaisa kunagise 19liitrise roostevaba coca-cola kirjadega tünni ära tuuninud, sinna manomeetri, kraani ja kaane koos ventiiliga peale pannud. Kraaniga on ühenduses vasktoru, mis jookseb ankru põhja välja (loogiline ka, et midagi raisku ei läheks ).
Ehk siis: Kui pärm sadestub põhja, siis minu ankru puhul tuleb ta sealt põhjast rõõmsameelselt kaasa ning satub koos hüva märjukesega pudelisse.

Panime oma villimiskamraadiga selle kupli all oleva hallolluse tööle, ent ainus mõistlik lahendus, milleni jõudsime, seisnes selles, et kogu see Taevamanna tuleb ankrust väälja laskmisel lasta läbi sõela ning vb. ka mingi marlitüki.
Samas ei ole kindel, et niiviisi pärmist lahti saame, sestap on mõni asjalik nõuanne enam kui teretulnud

Arvan, et vanaisa oli sul nupukam, kui ise ette kujutad. Tema ajal ilmselt koduõlut pudelisse ei villitud. See toru, mis tuleb põhjast kaaneni ja kraanini, ei alga kohe kindlasti põhjast. Mõõda üle natuke jääb puudu.
Õlu tahab alul lahtiselt käia ja seejärel ka mõned päevad (aeg sõltub tegijast ja algainetest) kinnises ankrus käia. Ankrut ei tohi ka loksutada, siis saab pärm rahulikult põhja settida. Kui tuleb koos pärmiga, on järelikult vähe käinud.

10 points!
See, et läheb põhja välja, tähendaski seda, et ~1 või 2 cm jääb põhjast puudu. Ega Toru täiesti vastu põhja tõesti ei ole
Lahtiselt lasime 24h käia, edasi kaas peale ja kinniselt külma keldrisse. Täna sai ~9 liitrit välja lastud:
ikkagi on, kurask, tiba hapukas. Tänase villimise ajaks oli ta tegemisest alates käinud lahtiselt 24h + 5 ja pool ööpäeva kinniselt. Lasime pudelisse läbi mitmekordse marli ja pärmi ei paista nagu eriti olevat pudelisse läinud. Hoidsime pudeleid ~45 minutit külili ja maaga kokkupuutes olevale küljele ei olnud midagi silnnähtavat settinud, seega väike edasiminek

Lisan igaks petteks ka retsepti (pooleldi ise aretatud):~
* 1.7l vett keetsime ära, viskasime keevana ankrusse.
* juurde ~10l vett, enam-vähem leigena (pigem külm). Kokku sai siiski üsna soe bassein sinna õlleankrusse ehitatud.
* 2 kg suhkrut sisse, segasime korralikult miski kulbiga selle asja ära. Seni lasime duetil kulp + kondimootor töötada, kuniks kristalset suhkrut vees (ka kulbiga võttes) näha polnud. Ehk siis selleks ajaks oli meil üle kümne liitri sooja suhkruvett
* 2 pudelit maltoosat juurde, kulbiga jälle hoolsat segamist.
* juurde viskasime 42 grammise paki pärmi, mida eelnevalt oli suhkruga ~2,5 tundi "noorendatud".
* maitsenüansi jaoks veel ~1,5 liitrine tõmmis, ehk siis palju sooja vett ja pool pakki 8kroonist piparmündi teed, mis oli lastud ilusaste seal vees ära tõmmata. Piparmündi meeldivat aroomi peksis küll terve toa täis.
* Nii jutu jätkuks veel vett juurde (ankru peal on mahutavusmärge 19l, me jätsime silma järgi ~2-3 liirit kaanest lõppkokkuvõttes puudu, et oleks kuhu rõhku ajada)

Ja nii see märjuke meil valmiski, piparmündi lõhnast pole, muide, halli haisugi

Hm, tasuks otsida paar raamatut õlleteo kohta ja kohe hakkab tulema hea kraam, ise ammu katsetatud teema

Ei maksa ka käitada soojas st. 18 ja üle selle, siis hapuks lähebki kuna liigkiirelt käib Saad sedasi aru et kui käib visinal ja kiire tiheda mulliga siis liigkiire, kui ei käi saad ju ka aru...pead hea kraami nimel pidevalt passima ja analüüsima kui esimesed teod, pärast juba kogenuna teed hoobilt ja ei pea valvama...taga peab ajama kena suurt vahtu ja suuri mulle.

Pärmiprobleemist: seda üldse ainult kild nö. tuleb panna et stardiks käima läheks, siis pole ka pärast probleemi et kraanist alul aind pärm tuleb, suhkur ju see tähtsaim mis käitab ja kraade kerib.

Peamine, kõik tegijad unustage see maltoosa üldse ära ja tehke linnasekäki leivast, see selline latakas, tume, mõnes poes saada ja mönes mitte, saab ka leivakombinaadist kui mainida ja küsida õigelt inimeselt Ka OLULISELT odavam!!

Käimise kohalt ajab foorumlane viiking õiget juttu. Veel nii palju, et saarlaste ja hiidlastega ei tasu meil võistlema hakata, nemad teevad õige õlle ainult linnastest. Sealt nii kangus, kui maitse, suhkur on tänapäevaselt väljendudes kraadidele boonuseks.
Veel lahtiselt käimisest: kaugelt kuuldav on liiga kiire, ise kuulan kõrv vastu ankru suuet, kui on pragin kuulda - käib. Ja no ümbritsev temperartuur mitte üle 20, see eelpool pakutud 18 on hea küll. Liiga jahedas ei käi või võtab kaua aega.
Lahtises ankrus tuleks õlu lasta niiöelda ära käia, st. suhkur on muutunud kanguseks. See võtab päev-kaks aega, kõik on suhteline ja põhineb ikka kogemusel. Seisma ei tohiks käimine päris jääda, nüüd niiöelda kaane alla 300 - pool kilo suhkrut ja ankur kinni. Kogus sõltu ankru suurusest ja seinapaksusest.

Ükski siin toodud soovitus ei prenteeri absoluutsele tõele

Nagu varem kirjutasin - on endal tulnud ankrust survet välja lasta. Manomeeter sai kolakat ja ei näidanud enam üle 0,5, seega polnud aimu sees toimuvast.
Kui sai maitsma hakatud, siis kraani päästes hakkas ankur põrisema ja põrandal asukohta vahetama, nagu hõljuk. Viisime teise välja ja keerasime põhja ülesse, et mitte kallist kraami välja lasta, vabastasime ankru ettevaatlikult liigsest ärevusest.

Tubli T-62 , ankur nagu hõljuk... see oli hää ütelus Jah, ja veel et enne kinnikruvimist nii pool kilo sugarit kah!! Nii see käib ja maitseb pärast hääää!!!

Veel, kui kaua ta vabanes liigsest ärevusest

Niih, plaan aastavahetuseks vms. uus sats valmis vaaritada, siis hea kroonust tulles kodust rüübet manustada.
Küsimus järgmine: õlleleiba on kuskilt Tartust saada?

Krt, pakun et mine otse sinna Leibur v Pagar v mis iganes seal Tarbuse vastas on, seal putka sel firmal ja küsi sealt, kui letil pole siis niipalju tean et tehakse vastavalt küsija soovile

Natuke Wabariigiaegset raamatutarkust - http://alokarus.googlepages.com/esimesejargukoduolu.pdf

Ise olen teinud linnasest ja maltoosast, praegu ankrus laagerduv sai aga pooleks maltoosa ja Cibuse pulbriga. Alati saab sisse keedetud ka metsast korjatud humalaid. Sõbra soovitusel sai seekord veel värviks leiba sisse küpsetatud. Esialgsed testid lubavad head õlut.

Üldiselt pole ükski koduõlu seni mittejoodav olnud, mida aga poeõlu kohta küll alati öelda ei saa. Kord linnaseõlu läks sooja suveilmaga käärides "keema" ja oli hirmhapu. Hiljem alla aga läks küll ja pähe hakkas, kui kurat! Ei löönd kummaltki poolt kaant ka ära.

Üks vana rahvatarkus veel - veekeetmisel viska tulle vana vankriratta rumm, siis õlu paneb pärast sind samamoodi pööritama. Kord sai terve vana ratas pandud, töötas küll.

Juhan kas said mida otsisid?

Pole jõudnud veel otsima minna....
Kohe-kohe väeossa tagasi, jääb vist üldse valmis vorpimata see rüüpekene seekord

Ikkagi kena aastavahetust ja seda kõigile kes ise viitsivad kesvamärga käitada!

Nonii, nüüdseks ńeed 8 koduõlle tegemist tõsiselt segavat kuud seljataga, saab hakata suveks uut ja head kurgukastet valmistama.
Õhus ripub aga endiselt küsimus: Kust saada linnaseleiba?
Maksimarketi ja Selveri leivariiulitel seda vaevalt kohtab, olen kuulnud, et Põlvas pidi olema, aga ekstra selle pärast ei ole vist mõtet Tartust 90km edasi-tagasi maha vurada