Täitsa eestikeelne täht minumeelest
.ELAGU EESTI WABARIIK!
-
Grenader88
- Liige
- Postitusi: 107
- Liitunud: 11 Dets, 2005 21:01
- Kontakt:
Austagem eesti keelt, seda muidugi, aga kas mitte EW(EV) algusaastatel ei kasutatud meie praeguse V asemel W-d, seega on õige ikka kirjutada EW, kui peetakse silmas meie riiki enne okupatsioone. See, et taasiseseisvumise järel(tegelikult juba palju ennem) kirjutatakse W lihtsalt V-na, see ei tähenda, et peame vanu nimesi muutma või kuidas?
Täitsa eestikeelne täht minumeelest .
Täitsa eestikeelne täht minumeelest
.-
Grenader88
- Liige
- Postitusi: 107
- Liitunud: 11 Dets, 2005 21:01
- Kontakt:
!
Jõudsin natuke ennem aga mõtte ikka sama, mis sinu tekstis uusmario. Või mis teised kamraadid arvavad(paluks ???????? siin selle kohapeal nüüd jälle mitte solkima hakata!).
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Hm, ma ei ole küll eriline filoloog (kuigi aeg-ajalt eesti keele puhtuse eest tuleb võidelda 
), aga
W ja V erinev kirjutamine eesti keels tuleneb saksa keelest, kust lõppude lõpuks on enamus eesti keele reeglitest pärit.
Nimelt hääldatakse saksa keeles (enamuses kohtades, kus see täht sõnas paikneb) V tähte kui F. Ning W tähte kui eesti V.
Sestap kirjutati ka vanas "eesti keeles" "v" tähte "w"-na. Kui keelereeglid lõplikult paika pandi (et kirjutatakse nii nagu hääldatakse), siis kadus ka "w" Vabariigi eest.
Ning see juhtus ammu enne 1940. a.
Targemad keeleteadlased las täpsustavad...
), agaW ja V erinev kirjutamine eesti keels tuleneb saksa keelest, kust lõppude lõpuks on enamus eesti keele reeglitest pärit.
Nimelt hääldatakse saksa keeles (enamuses kohtades, kus see täht sõnas paikneb) V tähte kui F. Ning W tähte kui eesti V.
Sestap kirjutati ka vanas "eesti keeles" "v" tähte "w"-na. Kui keelereeglid lõplikult paika pandi (et kirjutatakse nii nagu hääldatakse), siis kadus ka "w" Vabariigi eest.
Ning see juhtus ammu enne 1940. a.
Targemad keeleteadlased las täpsustavad...
Eesti ortograafia järgi on korrektne kirjutada Eesti Vabariik ja EV, või EST.
Lisaks veel seegi, et see oleks ka poliitiliselt ebakorrektne. Kuna Eesti Vabariik on nö. "EW" täielik õigusjärglane, siis on tegu ühe ja sama riigiga. Nimetades okupatsioonieelset Eestit Eesti Wabariigiks tekib küsimus, et kas praegune riik on siis ENSV õigusjärglane?
Lisaks veel seegi, et see oleks ka poliitiliselt ebakorrektne. Kuna Eesti Vabariik on nö. "EW" täielik õigusjärglane, siis on tegu ühe ja sama riigiga. Nimetades okupatsioonieelset Eestit Eesti Wabariigiks tekib küsimus, et kas praegune riik on siis ENSV õigusjärglane?
Tänu dea.nlib.ee arhiivile saab vastuse väga kiiresti 
W-st üleminek V-le oli seotud šriftide asendusega, ja näiteks Wiljandist sai Viljandi 14.08.1928:
Nr. 98 Viljandis, teisipäeval, 14. august 1928
Uus rüü
Esimesena Eesti ajalehtede seast võtab tarvitusele antiikva-kirja “Sakala".
Järele kogu haritud ilmale!
Tänane leht pakub lugejale esimesel pilgul suure üllatuse. — Lehe üldine pilt on muutunud üle öö. Selle põhjuseks on asjaolu, et senise vanamoelise ja saksa-maigulise fraktuurkirja — nimetatud ka saksa- ehk gootikirjaks — asemele on astunud noobel, värskusest õhkuv ja alati uus antiikva-, ehk ladinakiri.
See loob uue välimuse lehele. Lugejaile tundub, nagu oleks igapäevase toörüü asemele leht selga pannud pühapäevakuue, sest seni sai lugeja vaid üks kord nädalas antiikvakirja näha, nimele jutulisas.
Nüüdsest pääle aga jääbki antiikva- — see ideaalseks peetud kiri— alaliseks domineerivaks lehekirjaks. Terve „Sakala" tekstiosa hakkab tänasest paale ilmuma antiikvakirjaga, kuna esialgul vaid kuulutustes jääb veel tarvitusele senine fraktuur. Ühes "Sakalaga" muidugi lähevad uuele kirjale osaliselt üle ka “Sakalaga" koos töötavad lehed "Järvamaa" Paides ja ,,Pärnumaa" Pärnus.
Iga uuendus purustab traditsiooni. Nii on see sündinud ka meie lehe kirjaga, Viiskümmend aastat on “Sakala" ilmunud Fraktuuriga, nüüd astub asemele uus ja parem — ladinakiri ehk antiikva. See on täpselt nii, nagu kõik muu siin ilmas — vana ajast ja arust läinu asemele astub uus ja värske.
Terves haritud ilmas, välja arvatud vaid Saksamaa, on tarvitusel ainult antiikva, mis algas oma võidukäiku juba 14. sajandi lõpul ilusast Veneetsiast ja nüüdseks on vallutanud kogu ilma. Näiteks inglise ilmakeel ei tunne üldse fraktuuri, vaid ainult antiikvat. Samuti kõik ladina-keelte maad. Ka meie haritud sugurahvad, esijoones muidugi soome ja ungari, ei tarvita enam Fraktuuri, vaid antiikvat. Isegi Venemaal on juba aastasadu tarvitusel antiikvamoeline kiri ja Türgiski on praegu käsil antiikvakirja pääle üleminek, mis sünnib sääl lihtsalt raudse diktaatori dekreediga. Aga ka Saksamaa, see Fraktuuri kodumaa ja sünnitaja, on loobumas oma kühmakast ja inetust Fraktuurist. mille arenemine lõppes juba 17. sajandil, ning läbeb pikkamisi üle antiikvale, mis iga päevaga täieneb ja järjest uusi kunstilisi vorme juurde toob. Saksa teaduslik kirjandus ja suurel määral ka jutukirjandus ilmubki juba aastakümneid antiikvas ning ainult ajaleht pidas saal veel kinni traditsioonilisest Fraktuurist. Nüüd on aga ka saksa ajaleht üle minemas antiikvale. Käesoleva aasta märtsis, viskas Fraktuuri nurka saksa suur poliitikaleht "Berliner Tageblatt" ja juba hakkavad sedasama tegema teisedki.
Nii langeb viimanegi Fraktuuri kants, andes maad antiikvale.
Meil Eestis on antiikva juba ammugi üldiselt tarvitusel. Koolis õpetatakse seda juba aastakümneid ja praegu paale piibli ja katekismuse üldse pole enam õppe raamatutki, kus valitseks Fraktuur. Kogu meie teaduslik kirjandus, kõik meie ametlikud trükitööd, isegi "Riigi Teataja", kõik meie peokuulutused jne. ja ka valdav enamus meie jutukirjandusest ilmub antiikvas. Ning samuti nagu Saksamaal, nii ka meil, on vaid ajaleht veel see, kes kinni peab Fraktuurist ja takistuseks on antiikva ainuõiguslikule maksmapääsule. Meil on senini antiikva ülekaalus küll ajakirjades ja oli kord isegi tarvitusel ühes ajakirjataolises nädalalehes (,,Ühistegelised Uudised"), aga poliitiline ja informatsiooniajaleht on tänini truu olnud fraktuurile.
Ükski uuendus ei lähe aga libedalt läbi ilma ajalehe kaasabita. Nii poleks meil keeleuuendus jalgu alla saanud, kui mitte ajaleht uusi sõnu rahva sekka poleks viinud. Nii ei saa ka kultuurne antiikva kiri ainuõiguslikuks enne, kui vastu võtab ta ajaleht.
"Sakala" astub siin esimese julge sammu ja esimese eesti ajalehena võtab tänasest paale tarvitusele antiikva.
Kahtlemata on see samm, mis läheb meie kultuurilukku, on samm, mis aitab meid viia järele kogu haritud ilmale.
W-st üleminek V-le oli seotud šriftide asendusega, ja näiteks Wiljandist sai Viljandi 14.08.1928:Nr. 98 Viljandis, teisipäeval, 14. august 1928
Uus rüü
Esimesena Eesti ajalehtede seast võtab tarvitusele antiikva-kirja “Sakala".
Järele kogu haritud ilmale!
Tänane leht pakub lugejale esimesel pilgul suure üllatuse. — Lehe üldine pilt on muutunud üle öö. Selle põhjuseks on asjaolu, et senise vanamoelise ja saksa-maigulise fraktuurkirja — nimetatud ka saksa- ehk gootikirjaks — asemele on astunud noobel, värskusest õhkuv ja alati uus antiikva-, ehk ladinakiri.
See loob uue välimuse lehele. Lugejaile tundub, nagu oleks igapäevase toörüü asemele leht selga pannud pühapäevakuue, sest seni sai lugeja vaid üks kord nädalas antiikvakirja näha, nimele jutulisas.
Nüüdsest pääle aga jääbki antiikva- — see ideaalseks peetud kiri— alaliseks domineerivaks lehekirjaks. Terve „Sakala" tekstiosa hakkab tänasest paale ilmuma antiikvakirjaga, kuna esialgul vaid kuulutustes jääb veel tarvitusele senine fraktuur. Ühes "Sakalaga" muidugi lähevad uuele kirjale osaliselt üle ka “Sakalaga" koos töötavad lehed "Järvamaa" Paides ja ,,Pärnumaa" Pärnus.
Iga uuendus purustab traditsiooni. Nii on see sündinud ka meie lehe kirjaga, Viiskümmend aastat on “Sakala" ilmunud Fraktuuriga, nüüd astub asemele uus ja parem — ladinakiri ehk antiikva. See on täpselt nii, nagu kõik muu siin ilmas — vana ajast ja arust läinu asemele astub uus ja värske.
Terves haritud ilmas, välja arvatud vaid Saksamaa, on tarvitusel ainult antiikva, mis algas oma võidukäiku juba 14. sajandi lõpul ilusast Veneetsiast ja nüüdseks on vallutanud kogu ilma. Näiteks inglise ilmakeel ei tunne üldse fraktuuri, vaid ainult antiikvat. Samuti kõik ladina-keelte maad. Ka meie haritud sugurahvad, esijoones muidugi soome ja ungari, ei tarvita enam Fraktuuri, vaid antiikvat. Isegi Venemaal on juba aastasadu tarvitusel antiikvamoeline kiri ja Türgiski on praegu käsil antiikvakirja pääle üleminek, mis sünnib sääl lihtsalt raudse diktaatori dekreediga. Aga ka Saksamaa, see Fraktuuri kodumaa ja sünnitaja, on loobumas oma kühmakast ja inetust Fraktuurist. mille arenemine lõppes juba 17. sajandil, ning läbeb pikkamisi üle antiikvale, mis iga päevaga täieneb ja järjest uusi kunstilisi vorme juurde toob. Saksa teaduslik kirjandus ja suurel määral ka jutukirjandus ilmubki juba aastakümneid antiikvas ning ainult ajaleht pidas saal veel kinni traditsioonilisest Fraktuurist. Nüüd on aga ka saksa ajaleht üle minemas antiikvale. Käesoleva aasta märtsis, viskas Fraktuuri nurka saksa suur poliitikaleht "Berliner Tageblatt" ja juba hakkavad sedasama tegema teisedki.
Nii langeb viimanegi Fraktuuri kants, andes maad antiikvale.
Meil Eestis on antiikva juba ammugi üldiselt tarvitusel. Koolis õpetatakse seda juba aastakümneid ja praegu paale piibli ja katekismuse üldse pole enam õppe raamatutki, kus valitseks Fraktuur. Kogu meie teaduslik kirjandus, kõik meie ametlikud trükitööd, isegi "Riigi Teataja", kõik meie peokuulutused jne. ja ka valdav enamus meie jutukirjandusest ilmub antiikvas. Ning samuti nagu Saksamaal, nii ka meil, on vaid ajaleht veel see, kes kinni peab Fraktuurist ja takistuseks on antiikva ainuõiguslikule maksmapääsule. Meil on senini antiikva ülekaalus küll ajakirjades ja oli kord isegi tarvitusel ühes ajakirjataolises nädalalehes (,,Ühistegelised Uudised"), aga poliitiline ja informatsiooniajaleht on tänini truu olnud fraktuurile.
Ükski uuendus ei lähe aga libedalt läbi ilma ajalehe kaasabita. Nii poleks meil keeleuuendus jalgu alla saanud, kui mitte ajaleht uusi sõnu rahva sekka poleks viinud. Nii ei saa ka kultuurne antiikva kiri ainuõiguslikuks enne, kui vastu võtab ta ajaleht.
"Sakala" astub siin esimese julge sammu ja esimese eesti ajalehena võtab tänasest paale tarvitusele antiikva.
Kahtlemata on see samm, mis läheb meie kultuurilukku, on samm, mis aitab meid viia järele kogu haritud ilmale.
Tuleb nentida eelmise teksti juurde, et üleminekuga uuele šriftile on seotud ka teised mugavused -- osa eesti ajalehtede skaneeritud tekstidest saab siis OCR-tarkvaraga arvutitekstideks muuta, ainult et FineReader tunneb kaasaaegset eesti keelt, kus ei ole ei "eila" (eile), ega igasuguseid "pääle" ja "hää", nii et need asjad vajavad käsitsi parandamist.
Gootikakirjaga trükitud tekstide jaoks on unikaalne FineReader XIX Gothic Fraktur (http://www.frakturschrift.com/), aga seda tuleb õpetada vanast eesti keelest aru saada ja see tarkvara ei ole eriti vabalt saadaval (hinnad on muljeavaldavad: http://esd.element5.com/product.html?pr ... =300002063 ). Kui leian vaba aega, tõmban proovimisversiooni ja testin dea.nlib.ee W-tekstide peal
Gootikakirjaga trükitud tekstide jaoks on unikaalne FineReader XIX Gothic Fraktur (http://www.frakturschrift.com/), aga seda tuleb õpetada vanast eesti keelest aru saada ja see tarkvara ei ole eriti vabalt saadaval (hinnad on muljeavaldavad: http://esd.element5.com/product.html?pr ... =300002063 ). Kui leian vaba aega, tõmban proovimisversiooni ja testin dea.nlib.ee W-tekstide peal
Prantsusmaa ja Inglismaa osas ei saaks siiski nõustuda.Sasha kirjutas: Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja USA samuti ei avaldanud soove mitte millegi eest vabandusi paluda. Seega Venemaa ei ole kaugeltki ainuke, mis loomulikult midagi ei muuda -- aga siiamaani on suurriigid vabandusi palunud ainult hävimise/kaotamise puhul.
Oma endistele asumaadele on üksjagu materiaalset abi osutatud, aga mis peamine, ei ole rusikaga endale vastu rinda taotud, a la 'et meie teid lollikesi vabastasime, päästsime ja harisime, aga teie, tänamatud...',
vaid asjadest räägitakse nende õigete nimedega....
TÕDEONAJATÜTAR
-
kodumaa poeg
- Uudistaja
- Postitusi: 5
- Liitunud: 05 Aug, 2005 8:54
- Kontakt:
]toomas tyrk kirjutas:
Kuna juba ÕS käepärast, siis mõned sõnaseletused veel.
Okupatsioon - sõjaväeline maahõive
Anneksioon - teise riigi v. selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge
Seega okupatsioon toimus aastal 1940 (ja ehk uuesti 1944 kui arvestada 1944. a. Uluotsa deklaratsiooni katsena taaskehtestada EV riigivõim Eesti territooriumil).
1940. toimus aga tegelikult ka anneksioon ning kõike järgnevat tuleks nimetada anneksiooniks ning annekteerimiseks, mitte okupatsiooniks.
Ei saa eelpool toodud väidetega nõustuda. Okupatsioon tähendab lisaks vägivaldsele sõjalisele sissetungile ka kontrolli selle piirkonna üle ning seal enese kindlustamist. (Võite ise kontrollida: http://keeleveeb.edu.ee/ => võõrkeelsed sõnastikud =>
sealt valida One Look Dictionary (avaneb üsna rikkalik valik
rahvusvahelisi ametlikke sõnaraamatuid) või ükskõik milline neist
sõnaraamatutest.)
Sõjaline tegevus Eesti territooriumil ju ei lõppenud. Eestis tegutses
pärast rinde üleminekut 1944. aasta septembris-oktoobris umbes 30 000
metsavenda. (http://www.rk.ee/metsavennad/metsavennad.html)
"Eesti Vabariigi edasitegutsevad diplomaatilised esindused kui ainsad
seadusliku riigivõimu asutused ning Eesti eksiilvalitsus käsitlesid
relvastatud vastupanu Eesti territooriumil vabadusvõitlusena.
Metsavennad olid teadlikud, et lääneriigid ei ole Eesti okupeerimist
tunnustanud ning juriidiliselt Eesti Vabariik eksisteerib." (
http://www.rk.ee/metsavennad/kirjutised/mvsisse.html). Et asi ei
toimunud ilma ohvriteta, annab tunnistust 1700 teadaoleva
repressiivorgani käe läbi hukkunu nime(http://www.rk.ee/metsavennad/langenud.html). Viimane metsavend hukkus arvatavasti alles pärast 1980ndaid.
Eraldi tuleks vaadelda veel nn. tsiviilokupatsiooni, mis seisnes massilises venestamises ja migratsioonis.
Seega võiks okupatsiooni lõppemisek pidada 1994. aastat kui Venemaa viimased sõjalised kolonnid üle piiri veeresid. Samas jäi maha ligi 25 000 võitlusvõimelist erusõjaväelast, pluss veel nn. viies kolonn. Seega on omaette filosoofiline küsimus, kas okupatsioon ikka on lõppenud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline