www.militaar.net

Elupõlise Tartlasena 2 senti:
1. Tartu vangla polnud kuidagi esimene hoone "keset kõrkjaid". Enam-vähem vangla vastas üle tee asub tankla, mis 94 kandis Favora nime ja kus mu hea sõber töötas. See tankla polnud samuti "keset kõrkjaid". 80-ndatel käisin seal Emajõe luhal üpris tihti suusatamas. Vat siis olid tõesti suuresti kõrkjad.
2. Tselluloositehase rajajad on peale hea veevarustuse toonud olulise punktina välja ka hea logistilise asupaiga. Tartust allavoolu on viimane sild üle jõe Luunja juures (Tartu - Räpina mnt) ja kuigi kuni Kavastuni (mööndusega Kastreni) jooksevad mõlemal pool jõge teed, on lisa silla ehitamine kulu mida tõenäoliselt soovitakse vältida. Lisaks on seal allpool jõe kaldad soised - ehitamine keeruline ja kallis. Seevastu Tartust ülesvoolu Kärkna lähedal on nii kõva maa, rongiühendus kui ka korralik maanteeühendus. Aga on linnast ülesjõge ja N-NW suunal. Kui haisu ja võimaliku veereostuse hirmud saaks maandada, oleks see tõenäoliselt üks parimaid kohti. See jääks minu kodust linnulennult 10-12km.

Turu tänava vasak äär (kui kesklinna poolt tulla) oli peale raudtee ülesõitu kuni selle järsu paremkurvini (kust läheb Võru teele) enamvähem jäätmaa - avalöök selle jäätmaa kasutuselevõtuks tuli justnimelt vanglaga (mille vastu Ansip häälekalt sõdis). Ja andmed ei pärine sõbralt kuuldust.

Erik Puuralt nagu ikka asjalik artikkel: https://tartu.postimees.ee/4402861/kesk ... 1512076513

Raha väärtusest praegu ja EW-s: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/su ... d=81212367

Kui on varemalt juttu olnud, et tasuta Soomele arste toota on raha raiskamine.

Ka rektorid on tasuta kõrghariduse vastu.

https://novaator.err.ee/686958/rektorit ... ab-laisaks

Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen leidis, et tasuta kõrgharidus on tudengid laisaks muutnud.

"Kui ülikoolis kehtiks väike semestrimaks ning tudengil on võimalik saada stipendiumi, siis stimuleeriks see rohkem töötama ja kohal käima," selgitas Klaassen. "Kõrgharidus ei ole odava väljamüügi kaup."

See on mingisugune täielik iba:
1) kuidas saab tasuta kõrgharidus olla kedagi laisaks muutnud, kui see oli ka varem olemas, küll vähematele inimestele?
2) rahaline sanktsioon programmi täitmata jätmise pärast ongi praegu olemas.

Tasuta kõrghariduse reformi omal ajal IRL-i haridus- ja teadusministrina läbi viinud ning täna Tallinna tehnikaülikooli rektorina töötav Jaak Aaviksoo ütles ERR-ile, et tasuta kõrghariduse lõpetamise teemat peab avalikult arutama.

"Ei saa tormata. Mingi uus süsteem on võimalik, aga seda peab tegema järk-järgult," ütles Aaviksoo. Ta lisas, et vana süsteemi juurde, kus osad tudengid maksid palju ja teised ei maksnud üldse, ei saa kindlasti tagasi minna.

Muidugi ei vaevu Suur Jaak põhjendama, et miks mitte. Nii Suured inimesed nagu Tema ei peagi muidugi midagi põhjendama.

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles eile Vikerraadios, et ehkki omal ajal oli tasuta eestikeelsele kõrgharidusele üleminek õige otsus, on see tänaseks muutunud ülikoolide tegevust piiravaks.

Riik panustas selle otsusega alul küll rohkem, aga keelas ülikoolidel lisa teenida. Vahepeal pole riigilt ülikoolidele ressurssi juurde tulnud ja ülikoolidel endil on lisa teenimine piiratud, aga elu on ju läinud kallimaks," selgitas Reiska.

Ja sellest jutust ei saa ma jällegi teistpidi aru, sest et demograafilise olukorra tõttu jääb üliõpilasi (ja seega lisa teenimise võimalusi) ju vähemaks.

Kallimatel erialadel nagu nt arstid, kellel oleks garanteeritud töökoht Eestis, võiks ehk mõelda koolituslepingu peale, nagu on eraettevõtluses. Hea küll, koolitame sind kalli raha eest aga kui tahad varem ära minna siis ole hea lao järele jäänud summa välja. Tiksub iga kuu väiksemaks nagu pangalaen.

Pigem tuleks üle vaadata riiklikud koolitustellimused pehmematel erialadel, tore kui meeldib maalida ja pilli mängida aga olla magister pmst oma hobi alal nagu minuarust ei päde, kulutad aastad oma elust tudengina(mis on ju toredad ) aga lõpuks pead ikka minema kutsekasse, et ära elada. Eelneva lausega ei halvusta mitte mingil juhul kutsekoole, nt ei pea olema 3EAP ulatuses kuulanud TÜ-s baka baasis mikroökonoomikat, et olla nt pädev võrguadminn, tasemel, et teha Cisco jm serdi eksameid.

Kui teha täis tasuline, siis kõigepealt on vaja teada pmst kõigi erialade maksumust per pea.
Tahame kodumaiseid piloote, siis kuidas on ATPL valmis juntsu olukord, kes peab nt praeguse õppelaenu süsteemi juures tagasi maksma ca 150k 8 a jooksul, ülimalt konkurentsitihedas keskkonnas töökohtadele. (lihtsalt näide, reaalselt max 5-8 tegelast aastas)

slider kirjutas:tore kui meeldib maalida ja pilli mängida aga olla magister pmst oma hobi alal nagu minuarust ei päde

Ah, need saavad igal ajal kujunduse ja muude selliste asjadega tegeleda ja üleüldse on neid vähe ka. Nende pärast ma eriti ei muretse. Pigem on igasugu riigiteadused jms. üle kasvanud. Ma ei saa aru, miks need riigiteaduste kodanikud ei võiks tavajuurat õppida - miks peab selline lahjendatud variant eksisteerima?

Kriku kirjutas:

slider kirjutas:tore kui meeldib maalida ja pilli mängida aga olla magister pmst oma hobi alal nagu minuarust ei päde

Ah, need saavad igal ajal kujunduse ja muude selliste asjadega tegeleda ja üleüldse on neid vähe ka. Nende pärast ma eriti ei muretse. Pigem on igasugu riigiteadused jms. üle kasvanud. Ma ei saa aru, miks need riigiteaduste kodanikud ei võiks tavajuurat õppida - miks peab selline lahjendatud variant eksisteerima?

Aga kust siis uued (noor)poliitikud tulevad? Ikka tuleb ju neid koolitadada et nende mõtteviis vastaks euroopalikele väärtustele.

Kallimatel erialadel nagu nt arstid, kellel oleks garanteeritud töökoht Eestis, võiks ehk mõelda koolituslepingu peale, nagu on eraettevõtluses. Hea küll, koolitame sind kalli raha eest aga kui tahad varem ära minna siis ole hea lao järele jäänud summa välja. Tiksub iga kuu väiksemaks nagu pangalaen.

Umbes analoogne süsteem nt sõjakoolis eksisteerib- koos diplomiga kirjutad ka alla lepingule mõned aastad kodumaad teenida, mitte ei tuiska Soome ehitusele tööle?

Arstide puhul on see probleem ammu teada, kuid puudub julgus kätt ette panna, sest asjasthuvitatud üliõpilaste kisa saab kole olema. See pole mitte ainult arsti, vaid ka õe, ämmaemanda, hooldaja jne erialadel - tohutud konkursid vastaval erialal (koos Eesti nigelapoolsete palkadega) viivad mõtte sinna, et see huviliste mass tulebki kooli algusest peale äriplaaniga võtta siit maksumaksja raha eest korralik haridus, kolida Soome ja sealt keskmist sõrme näidata. Osa tulevad tagasi, osa aga mitte.

Sellist raiskamist ei peaks me mitte lubama. Kes tahab peale kooli suusatada Soome pikka eurot püüdma, siis mingi esitagu oma kooliarve näiteks Soome sotsiaalministeeriumile, vaatame, mis nad ütlevad. On arusaadav, et käiakse end aeg-ajalt välismaal harimas ja arendamas, aga taolist äriplaani ei peaks maksumaksja kinni maksma. Siin polekski nagu tasulisest kõrgharidusest pääsu - lihtsalt töötades nt 5a Eesti haiglas sinu õppemaksuvõlg kustutakse.

Ja veel üks asi. Eesti kui oma vaesema sugulase ärakasutamine haritud tööjõu doonorina Soome poolt pole teps mitte ilus ega eetiline. Eriti kui Soome riik nende erialade koolitamise kuludes sentigi ei maksa.

Ausalt öeldes ei suuda ma kuidagi pooldada mitmete meie majandusmõtlejate ideid, et Eesti peaks praegu reserve koguma. Raha põletamine välismaal olematu tootluse peal on ikka nõder majandusmõtlemine küll. Majanduse tõusu sel kombel pidurdada olukorras, kus on märgata koonerdamise ajal lahkunud inimeste tagasi pöördumist, ei ole minu meelest õige. Lõpuks ometi võiks neile kohale jõuda, et kõige suurem vara on Eestis töötavad eestlased.

https://services.err.ee/media/embed/830942

Isegi muidu nii vasakpoolne EPL on sellise juhtkirja üllitanud (huvitav, kas on omanikud sekkunud)

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=81343871

Muidugi olen ma seda meelt, et see aktsiisijama on raiskamine ja et seda raiskamist on mujalgi, samas, kui kaitsevõimesse saaks ja peaks rohkem panustama.

Suurem poleemika on ikka selles, et mille peale seda defitsiiti kulutatakse, mitte selles, et see defitsiit olemas on. Antud asjas ma praegust koalitsiooni küll kusagilt otsast kiita ei oska.

nimetu kirjutas:Suurem poleemika on ikka selles, et mille peale seda defitsiiti kulutatakse, mitte selles, et see defitsiit olemas on. Antud asjas ma praegust koalitsiooni küll kusagilt otsast kiita ei oska.

Saab vaid nõus olla.

Siiski täiendaksin, et eelarve on struktuurses defitsiidis (ehk korrigeerituna majandustsükliga), nominaalselt peaks ots-otsaga koos olema.

Sõerd kirjutas kunagi üsna asjaliku artikli sel teemal.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ai ... d=68324587

Ehk siis tegemist on teatavaid prognoose sisaldava arvutusega.

Siiski täiendaksin, et eelarve on struktuurses defitsiidis (ehk korrigeerituna majandustsükliga), nominaalselt peaks ots-otsaga koos olema.

Osaliselt ka tänu sellele, et sellel aastal joppas majanduskasvuga. Tegelikkuses läks aktsiisidega kõik aia taha. Järgmistel aastatel lõhe ainult kasvab, sest nii head kasvu pole loota ja aktsiisi prognoosid on veelgi ulmelisemad.

Äripäev arvab, et laenu võib ikka võtta ja kasutada Tallinn-Tartu maantee välja ehitamiseks. Riigilaenu peab meie juhtiv majandusleht igati mõistlikuks instrumendiks.

Mina arvan, et võiks ka esmase iseseisva enesekaitsevõime üles ehitamiseks.

Küsimus ongi selles, et aetaks mõistlikku eelarvepoliitikat ka kulutataks raha õigetesse kohtadesse, mitte populistliku hetkekasu nimel.

Samuti oleks aeg mõista, et me elame rahatrüki ja Eestis ka kiire palgakasvu ajastul, mil igasugu sammastesse ja reservidesse kogutud raha kaotab oma väärtust kiiresti ning laenajad maksavad laenu tagasi odavama rahaga.