Inimesed on ämbritega avalik kaevu juures järjekorras. Vett kortermajades pole. Hädale pole ka kempsus midagi peale lasta, rääkimata joogiveest ja pesemisest.
tsentraalne veevarustus lakkas; inimesed ei saa koju sisse/kodust lahkuda, sest trepikodade magnetlukud ei tööta; poed-tanklad on suletud – päästeautod ei saa tankida; haigla ei saa uusi patsiente vastu võtta
https://www.ohtuleht.ee/981452/tormiblo ... -ei-voetud
Vesi kadus umbes 2 tundi pärast elektri minekut, inimesed käisid järvest vett toomas. Tanklad ega poed Võrus ei töötanud, lähim koht poes käia oli Põlvas. Valgus oli Võrus ainult haigla, politsei- ja päästemaja ning Kuperjanovi pataljoni juures. Pimedad olid Võrus suured ettevõtted: juustutehas, Cristella, samuti Barrus.
Mobiilimastid kustusid üksteise järel ära ja mobiilside ei töötanud. Inimesed olid täielikult kotis. Kortermajades läksid korterid külmaks.
https://lounaeestlane.ee/pildid-ilma-el ... a-alajaam/
JNE
Võtsin vaevaks natukene kehtivat seadusandlust puistada.
Mis jäi silma?
Siseministeeriumi koduleht.
Elutähtsad teenused
Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ja neid on 14:
1 elektriga varustamine;
2 maagaasiga varustamine;
3 vedelkütusega varustamine;
4 riigitee sõidetavuse tagamine;
5 telefoniteenus;
6 mobiiltelefoniteenus;
7 andmesideteenus;
8 elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine;
9 vältimatu arstiabi;
10 makseteenus;
11 sularaharinglus;
12 kaugküttega varustamine;
13 kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
14 veega varustamine ja kanalisatsioon.
Olulised tähtajad
* Korraldavad asutused pidid 1. juuliks 2017 kehtestama määruse nende vastutusvaldkonda jäävate elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuete kohta.
* Elutähtsa teenuse osutajad peavad 1. juuliks 2018 koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning esitama need kooskõlastamiseks korraldavale asutusele.
* Korraldav asutus peab 1. juuliks 2019 koostama elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani ja esitama selle kooskõlastamiseks siseministeeriumile. Kohaliku omavalitsuse üksused esitavad hädaolukorra lahendamise plaani päästeametile.
https://www.siseministeerium.ee/et/eesm ... d-teenused
Kas see kõik (need ilusad sõnad ja eesmärgid) on tänaseks nüüd rahuldavas (kohustuslikus) mahus tehtud?
IMHO nende nn "korraldavate asutuste" ja "elutähtsate teenuste osutajate" nimekirjad võiks ja peaks olema pikemad kui nad praegu on.
Sealt on IMHO omajagu tähtsaid üksuseid puudu. Kasvõi näiteks toiduainete laod/kauplused jms. Nende toimivuse tagamine ja toitlustamisega tegelevate ettevõtete kohustused eriolukordade puhul.
Räägitakse peamiselt üksnes evakueeritute toitlustamisest, millega peaks tegelema Kaitseliit (naiskodukaitse) ja mille tagamiseks peaks kaasabi osutama KOV-id (Hädaolukorra seaduse § 16). Vajadusel tehakse seda sundvõõrandatud vahenditest (Hädaolukorra seaduse § 27) ehk toiduained võetakse mittetöötavast/toimivast poest või laost.
Selleks aga, et oleks seaduse järgi tagatud mingi inimgrupi toitlustamine, peaksid need olema evakueeritud jms.
Samas, äärmusliku sõjaolukorra ja 35m/s puhuva tuule tormikahjustuste tekitatud hädaolukorra vahele mahub terve rida muid "häda"- või "eriolukordasid", kus toitlustusettevõtete toimimine peaks olema seadustega tagatud. No, võiks olla IMHO.
https://www.siseministeerium.ee/sites/d ... _veebi.pdf
Või siis kondiauruga toimivate joogivee kaevude kohustuslik/tagatud võrk? Kas oleks vajalik?
Või (gaasi)katalamajade kohustuslik võimekus vähemalt mingis mahus eriolukorras ümber lülituda kohalikule toorainele/kütustele? Ei oleks vajalik?
Lisaks haiglate ja kiirabibrigaadide töö määrustega reguleerimisele peaks ära reguleerima ka muu meditsiinilise abi esmatasandi toimise häda- või eriolukordade puhul (perearstide jm erialaarstide võrk, kes ei ole kaasatud Kaitseliidu, Kaitseväe, haiglate ja kiirabibrigaadide töösse). Vbl on seda ka tehtud, aga ei leia hetkel ühtegi määrust ega akti.
Hädaolukorra seadus.
§ 36. Elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) elektriga varustamine;
2) maagaasiga varustamine;
3) vedelkütusega varustamine;
4) riigitee sõidetavuse tagamine;
5) telefoniteenus;
6) mobiiltelefoniteenus;
7) andmesideteenus;
8 ) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.
(2) Sotsiaalministeerium korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust.
(3) Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) makseteenus;
2) sularaharinglus.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) kaugküttega varustamine;
2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
3) veega varustamine ja kanalisatsioon.
§ 38. Elutähtsa teenuse osutaja määramine ja tema kohustused
(3) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
1) koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt;
2) rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
3) tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017001?leiaKehtiv
Selle paragrahvi täitmine peaks ju tagama, et kõik toimib....
Nimetatud "Elutähtsate teenuste loetelude" toimimise ja tagamise ajad ning nõuded on eraldi määrustega kehtestatud ainult
Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilise ... 5012019011
Lisaks seal toodutele on veel reguleeritud
KOV-ide korraldused Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded teedele ja tänavatele (nt.
Paide LV oma)
KOV-ide korraldused Elutähtsa teenuse kirjeldus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded veega varustamisele ja kanalisatsioonile (nt.
Sillamäe oma)
Puuduvad määrused mille alusel korraldataks Hädaolukorra seaduse § 36. "Elutähtsate teenuste loetelus" nimetatud :
telefoniteenus;
mobiiltelefoniteenus;
andmesideteenus;
Mobiiliettevõtetel pole mingit kohustust Eestis võrku üleval hoida
11. jaanuar 2019, 14:37
https://tehnika.postimees.ee/6497038/mo ... eval-hoida
Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused
Siit võib aru saada, et tormikahjustused (ka ulatuslikud) ja muud looduskatastroofid (välja arvatud üleujutused ainult tihehoonestusalal ja ulatuslik merereostus) ei ole "hädaolukord".
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused;
2) hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused;
3) loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused.
§ 2. Hädaolukorrad, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused
(1) Politsei- ja Piirivalveamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist:
1) põgenike massiline sisseränne;
2) äkkrünnak;
3) massiline korratus;
4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus.
(2) Päästeamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist:
1) üleujutus tiheasustusalal;
2) paljude kannatanutega hoonetulekahju;
3) ulatuslik tööstusõnnetus.
(3) Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist:
1) kiirgusõnnetus naaberriigis;
2) riigisisene kiirgusõnnetus.
(4) Terviseamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist:
1) ulatuslik mürgistus;
2) epideemia.
(5) Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja selle kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet juhib loomataudist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja selle kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist.
(7) Kaitsepolitseiamet juhib lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamist, kui Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ülevõtmise korraldus ja koostöö asutuste vahel terroristlikust tegevusest põhjustatud hädaolukorra lahendamisel kajastatakse lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanides. Selle plaaniosa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet.
https://www.riigiteataja.ee/akt/131072018004
Sõidukikütus.
Piisab, kui tanklaoperaatoril on üks autonoomse elektrivarustusega tankla
terve maakonna kohta, kokku vähemalt kolm tanklat üle Eesti, millest üks asub Harjumaal/Tallinnas
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel
§ 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded
(1) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal.
(2) Vedelkütuse müüja teavitab autonoomse elektritoitega tankla asukohast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit 30 päeva jooksul pärast asukoha valikut ja avaldab autonoomse elektriküttega tankla asukoha aadressi oma veebilehel.
(3) Vedelkütuse müüja esitab 30 päeva jooksul pärast autonoomse elektritoite paigaldamist autonoomse elektritoitega varustatud tankla asukoha Järelevalve Ametile, kes teostab järelevalvet autonoomsete elektritoidete nõuetele vastavuse ja ohutusnõuete täitmise üle.
https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018018
Ei suuda leida ei Olerex, Alexela, Neste ega Circle K/Statoil veebilehtedelt sellist kohustuslikku infot.
Kui kõik tanklaoperaatorid tagavad ainult ühes tanklas maakonna kohta (kusjuures ise valivad kaks maakonda millistes) varutoite ja need asuvad kõik nt maakonna keskuses, siis osade suuremate maakondade äärealadel on olukord väga nutune. Samuti ei saa aru süsteemi toimimisest olukorras, kus mõni maakond jääbki ilma sellise varutoiteta tanklata, sest sellise vähemalt ühe tankla olemasolu on seaduse järgi tagatud üksnes Harjumaal. Selliste tanklate rajamise asukohti ei saa jätta tanklaoperaatorite endi otsustada, vaid see peaks olema üleriigiliselt süsteemselt reguleeritud, kus selliste tanklate maksimaalsed kaugused teineteisest on üle Eesti ära määratud. S.h. kohustus iga maakonna keskuses omada vähemalt ühte sellist tanklat. Lisaks kahtlen, kas viiest-kuuest või kaheksast tanklast (paljukest meil neid erinevaid operaatoreid on?) piisab kogu Harju maakonna jaoks (s.h. Tallinn), kus
tulevikuprognooside kohaselt elab üle poole elanikkonnast.
Elekter.
Elektriga on aga sellised lood, et kui on sõda või loodusõnnetus, siis peab olema elektrivarustus taastatud hiljemalt kolm päeva pärast sõja lõppu, või loodusõnnetuse "lõppu"... võb ka varem, aga ei pea.
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg
Elektriettevõtja lähtub võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse §-des 4, 41, 5 ja 6 kehtestatud elutähtsa teenuse katkestuse lubatud ajast.
https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018020
Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral
§ 4. Elektrivarustuse kindluse nõuded
(3) Kui katkestuse põhjustas sündmus, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida ega takistada (näiteks loodusõnnetus, liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, sõjategevus), tuleb katkestus kõrvaldada 3 päeva jooksul alates selle sündmuse lõppemisest.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1039867?leiaKehtiv
Manurhin kirjutas:Võrus siis hetkel võimalus praktikas läbi proovida kõike seda, mida siiamaani õppustel harjutatud. Terve linn on elektri ja veeta, samuti osa maakonnast. Huvitav, et Võru veevärgil pole pumbajaamade käigushoidmiseks varugeneraatoreid. Kui praegu mõni suurem tulekahju peaks lahti pääsema, mis siis saaks? Torustikus survet pole, tänavahüdrantidest vett ei saa...
Selline olukord, kus pole ei elektrit, päästemasinatel kütust ega trassides vett (ja pole ka läheduses alternatiivseid tuletõrje veehoidlaid või veekogusid), ning samal ajal on suuremad tulekahjud (eriti tihehoonestusega aladel), oleks praegusele süsteemile hävitavad. Aga selline olukord saabki tekkida eeskätt sõja korral (tihehoonestusalade pommitamine, diversioon) või ka mõne suurema looduskatastroofi korral (nt. tormid/elektriliinide-alajaamade purunemised ja suuremad metsatulekahjud korraga). On õnn, et viimaste puhul on seni erakorralised sündmused toimunud eraldi.
Kokkuvõttes on selliseid kohti küllaga, mida saaks ja peaks parandama, kui oleks tahet.
Nagu Akf Trumm siin mitmel puhul on ära märkinud, siis ei pea kõike tegema ja tagama riik (eriti "õhukeseks lihvitud riik") ise omadest vahenditest.
Paljud asjad tuleks teha erasektoriga koostöös ja kohustuslikus korras (vastav seadusandlus).