www.militaar.net

Usa politsei süsteem on totaalselt läbi kukkunud, ollakse rahvast täielikult võõrdunud.
Rõhutan veelkord, et pidev ülemäärase jõu kasutamine toimub ka valgete inimeste vastu.

London Bridge kirjutas:

According to the Brookings Institute, in order for someone to avoid permanent poverty in the United States, there are three simple rules to follow: graduate high school, get any full-time job, and don’t have kids out of wedlock. Regardless of race, only 2% of people who follow these three rules are in poverty, while 75% have joined the middle class.

Even more surprising is how the poverty rate for two-parent black households is only 7.5%, which is under the American average of 10.6%.

Kui nende näitajate täitmisel-olemasolul ei avaldu rassismi, ei institutsionaalset ega darwinistlikku, siis järelikult peaks rassistlik süsteem just nende kolme koha pealt oma tegevust ellu viima, mis peaks olema ju kontrollitav, väljatoodav ning parandatav.

Igal juhul mulle ei mahu pähe, et terve USA on süsteemselt rassistlik. Täpselt sama vastumeelne kui see, et mustad on kuidagi olemuslikult vähem võimekad.

Siin on põhjus-tagajärg tagurpidi. Selleks, et üldse jõuda keskhariduse või kahe vanemaga majapidamiseni, on elus vaja mitmesuguseid tõkkeid ületada. Kökimöki, kui sa oled jõukas ja terve. Kui proportsionaalselt suurem osa musti mehi nt narkootikumide omamise eest kinni on pandud (nt kui sama aine eri vormide eest on erineva raskusastmega karistused või kui kanepit kasutavad valged ja mustad ühepalju, aga vahele jäävad rohkem viimased), tekib statistiline surve. Hotell tahab esinduslikku administraatorit ja alustuseks visatakse imelikumate nimedega CV-d kõrvale, sest kes see viitsib, eks. Selliseid, ühe kaupa väikseid asju on palju. Süsteemne rassism ei ole üldiselt eriliselt pahatahtlik, lihtsalt asjade omasoodu joostes sorteeritakse mustad ühiskonnas alla poole.

Aga tagasi teemasse. Sotsiaalmeedia on viraalseid videosid täis, aga mulle jättis kõige suurema mulje see: https://www.youtube.com/watch?v=zoMLZgEwIaA
Atlanta, vist üleeile. Paar politseinikku juba vallandatud, aga see video jääb igaveseks. Politsei käitus seaduslikult, mustanahalised tudengid olidki liikumispiirangu ajal veel väljas. Tehniliselt ignoreerisidki politsei korraldusi, veeresid edasi ja lukustasid ukse. Taktikaliselt kiire ja otsustav, rehvid ja aken katki, mõlemale elektrišokk ja näoli asfaldile. Situatsioonis, kus oleks piisanud rääkimisest...

dm7 kirjutas:Omajagu on ka ajakirjanikud pihta saanud:
https://www.youtube.com/watch?v=8WJIlUrx5a4
https://www.bellingcat.com/news/america ... -protests/

See laieneb ka välismaalastele. Nii Saksamaa kui ka Austraalia ajakirjanikud langesid rünnaku ohvriks.

Austraalia (allpool artiklis ka video):
https://www.news.com.au/entertainment/t ... cb4cecaca2

Saksa välisminister deutsche welle ajakirjanike rünnaku osas sõna võtmas:
https://twitter.com/dwnews/status/1267794845285912578

Chupacabra kirjutas:Möödunud öö jooksul:
One US Marshall killed in Las Vegas
-Four officers shot in St. Louis
-At least two officers run over in Buffalo, NY
-One NYPD officer run over in the Bronx
-Another run over in Greenwich Village

See on ikka erakordselt paha, ei tahaks küll inimliku politseiniku nahas olla USAs praegu.

blueant kirjutas:Aga tagasi teemasse. Sotsiaalmeedia on viraalseid videosid täis, aga mulle jättis kõige suurema mulje see: https://www.youtube.com/watch?v=zoMLZgEwIaA
Atlanta, vist üleeile. Paar politseinikku juba vallandatud, aga see video jääb igaveseks. Politsei käitus seaduslikult, mustanahalised tudengid olidki liikumispiirangu ajal veel väljas. Tehniliselt ignoreerisidki politsei korraldusi, veeresid edasi ja lukustasid ukse. Taktikaliselt kiire ja otsustav, rehvid ja aken katki, mõlemale elektrišokk ja näoli asfaldile. Situatsioonis, kus oleks piisanud rääkimisest...

Arusaamatu, miks just nemad ette võeti - tänav oli ju sõitvaid autosid täis?

Aga tagasi teemasse. Sotsiaalmeedia on viraalseid videosid täis, aga mulle jättis kõige suurema mulje see: https://www.youtube.com/watch?v=zoMLZgEwIaA
Atlanta, vist üleeile. Paar politseinikku juba vallandatud, aga see video jääb igaveseks. Politsei käitus seaduslikult, mustanahalised tudengid olidki liikumispiirangu ajal veel väljas. Tehniliselt ignoreerisidki politsei korraldusi, veeresid edasi ja lukustasid ukse. Taktikaliselt kiire ja otsustav, rehvid ja aken katki, mõlemale elektrišokk ja näoli asfaldile. Situatsioonis, kus oleks piisanud rääkimisest...


Kui seda videot vaadata siis esmapilgul tundub nagu räige lintshimine aga...

1) naine toimetati autost välja ja viidi eemale. Oletan et mitte peksmiseks
2) mees seal rooli taga üritas tasakesi edasi sõita. Aga samahästi oleks tal võinud relv olla ja paugu ära panna, mis vahet sel siis on kas paanika- või kaalutletud situatsioonis. Samuti oleks vant võinud kellestki üle sõita, mistõttu ega see kummi läbitorkamine polnud liiast.
Paradoksaalselt võib selline "ülereageerimine" olla ka "ohvrile" turvalisem, kuna selline klassikaline "mees mehe vastu võitlus" nõuab ilmselt rohkem kehavigastusi mõlemalt poolelt.
Tuleb aru saada et isegi 40 kilone 75 aastane proua võib ameerika jalgpalluri kehaehitusega politseinikul vaibanoaga näo lõhki lõigata.

Nii et see videote postitamine ja emotsionaalne kommenteerimine valab ainult õli tulle, kuna ega keegi ju videot ei vaata. Siinne foorumiseltskond on mingi haruldane valge vares, kõik asjad arutatakse läbi, aga keskmine twitteri kasutaja tormab juba video viiendal sekundil õue protestima.

Hull lugu on selles et valitud inimesed (kubernerid, linnapead jne) vallandavad sellesama 5 sekundi jooksul ka täiesti viisakaid politseinike, huvitav kuidas see moraalile mõjub ? Lisaks sellele et twitteri kommentaarid kutsuvad üles politseid lintshima. Keskmise idioodi tunnus ongi see et ta tagajärgedele ei mõtle.

Roamless kirjutas: Nagu tänaseks selgub, siis suremine "kaasuvatesse haigustesse" oli politseipoolne mätsimine.

Ei vaidle vastu, et politseinik reageeris üle. Aga, ehk seletad, kuidas saab kõhuli lamaval inimesel põlve kõri peal hoida ja teda surnuks kägistada? Kutt oli poepidaja väitel deliiriumis ja pealtnägijate sõnul olid tal hingamisraskused juba enne maha väänamist.

Gideonic kirjutas: See on ikka erakordselt paha, ei tahaks küll inimliku politseiniku nahas olla USAs praegu.

Politsei politseiks aga ka tuletõrjujad on rünnaku all. On nii tuletõrjeautosi põlema pandud kui ka tuletõrjujaid endid haiglasse saadetud.

- Firefighters around the country had rocks thrown at them and their vehicles set on fire as they responded to calls amid protests Saturday.
-In Atlanta late Friday, fire apparatus were vandalized while crews responded to a call at a restaurant near Lenox Mall. A firefighter was injured during protests Saturday in Columbia, SC, and demonstrators were being blamed for starting a fire at the Metro Courthouse in Nashville, TN.

Last but not least ühele väljakutsele läinud tuletõrjujale visati mingi pauguti mistõttu too vähe raputada sai. Peale seda peeti targemaks jalga lasta.

-Grand Rapids, MI
A firecracker was thrown at a Grand Rapids firefighter who was part of the response to a trash blaze that was started near the Michigan Secretary of State building in Grand Rapids, MLive.com reports. The blast knocked the firefighter, and crews left the scene to let the flames continue to burn.

https://www.firehouse.com/operations-tr ... ss-country

Kapten Trumm kirjutas: Täielik jama!
Eesti Vabariigi ajal on politsei tulirelvast maha lasknud* kokku 6 inimest (tabamusele tulistamisi inimese pihta on kokku kümmekond).
Pea 30 aastaga 6 inimest, 1,4 miljonit elanikku, 0,14 inimest aastas miljoni elaniku kohta
USA-ga võrreldes siis 21 korda vähem

*-Andmed võetud: https://www.postimees.ee/4295193/ulevaa ... ud-inimest
Lisatud on siia artiklis mitte sisalduv Vabadusristi juhtum.

Mina küll ei arvaks midagi politseinikust, kes räuskab ja kukub kohe relvaga vehkima.

Tegelikult artiklis ei öelda, et need on kõik, vaid seda, et need on tuntumad juhtumid. Eks selles osas Eesti politseil on elu oluliselt erinev, sest kurjategijatel on harva tulirelv, mida ei saa aga USA kohta öelda.

Kuid jah, veidi uurides, jääme õnneks ikka USAle omajagu alla. Kuid selles osas jään siiski enda juurde, et arvestades ühiskonna vägivaldsust, ei saa seda üks - ühele võtta ( näiteks mõrvade osas juhib ameerika Eestit üle 2 korra).

No, ei ole ma Eestis korduvalt autoaknast tööle sõites näinud gänge tulirelvadega arveid klaarimas, no ... ei ole.

Ühesõnaga vägivaldsus on seal ühiskondlik probleem, mitte ainult politsei probleem. Kindlasti seda laamendamise, röövimiste, politseinike tulistamisega ja muu sarnasega kuidagi ei vähenda.

Siin pole vist seda artiklit olnud:
https://epl.delfi.ee/arvamus/meinhard-p ... d=90039173

Meinhard Pulk: valehäire USAs ehk politsei vägivald on seal tegelikult juba rassiülene küsimus

Paar päeva tagasi ilmus pooljuhuslikult minu Facebooki ajajoonele postitus. “Mulle kui valgele inimesele on lihtne öelda, et "kõik elud loevad”, sest ma pole kunagi tundnud nagu minu oma ei loeks. Kuid siiski, KÕIK elud ei saa lugeda, kuni ei loe MUSTADE elud."

See on vaid üks näide paljudest toetusavaldustest mustanahalistele, mis 25. mai tragöödiale järgnes. Politseibrutaalsuse ohvrimonopoli on mustanahalisele kogukonnale määranud prominendid kuni Bernie Sandersini välja. Sanders nägi Floydi mõrva “kõige värskema kinnitusena süsteemist, mis nii veendunult devalveerib mustanahaliste inimeste elusid."

On tõsi, et praegusel ajahetkel on ohvristaatuses kogukonna arvustamine üsnagi libeda jää peal kõndimine. Kuid olles äsja lugenud Hans Roslingu eriti relevantset teost “Faktitäius”, siis ehk ongi just parim aeg. Ja olgu mainitud, et ma ei kavatse absoluutselt kahtluse alla seada, nagu ei vääriks mustanahalise kogukonna äkiline reaktsioon emotsionaalset mõistmist.

Tuues välja kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme, keskendub Rosling teises peatükis negatiivsusinstinktile, tuletades meelde, et palju suurema tõenäosusega saavad inimesed infot ebameeldivate sündmuste kohta, mille põhjal tehakse omakorda laiemaid järeldusi. Seega nagu ka Minneapolises, on üksikjuhtumil inimeste meelelaadile katalüseeriv mõju. Seda eriti tingimustes, kus ajaloomälu täidavad pildid kodusõjast ning kodanikuõiguste liikumisest.

Seega tekib kaks küsimust: 1) kas mustanahaliste tapmised politsei poolt väärivad oma proportsioonis sellist reaktsiooni? 2) kui väärivad, siis keda meeleavaldajad peaksid muutusteks kõnetama?

Mustanahaliste isikute politseisurmad
Vahemikus 1999-2013 moodustasid politsei käe läbi hukkunutest mustanahalised inimesed 27,6%, kuigi nende osukaal USA rahvastikust oli kõigest 13,2%. See argument on nüüdki aktiivset kasutust leidnud

Kuid tuleb siiski teha kaks märkust. Viimase viie aasta jooksul on mustanahaliste politseisurmade arv kukkunud 22% peale ja teiseks, vast isegi olulisemana on FBI andmetel olnud mustanahaliste isikute osakaal kõikidest USA kriminaalidest 26-27% kandis. Seega, kui arreteeritute osakaal on rahvastikust märgatavalt kõrgem, siis tasub eeldada, et selle võrra on ka politsesurmade osakaal kõrgem.

Marylandi ülikooli uuringu tulemusel leiti hoopis, et positiivses korrelatsioonis on mitte-valget päritolu uute politseinike arv ning politsei käe läbi hukkunud mitte-valgete arv. Seegi tulenes piirkonna-põhisest spetsiifikast. Muudel juhtudel oli rassiline kalle tuvastatav raskete kuritegude puhul. Ei leitud aga mingit tunnistust üldisest trendist, nagu tapetaks politsei poolt ebaproportsionaalses koguses rohkem mitte-valgeid, seega saab Floydi juhtumit võtta kurva erandina.

Loomulikult on probleem mustanahaliste kriminaalide arv, kuid siin tuleb seada fookus sotsiaalmajanduslikele küsimustele. Probleem on ka politsei vägivald, mis on juba rassiülene küsimus.

Keda protesteerijad kõnetama peaksid?
John Rawls tõi oma keskseimas teoses “Õiglus kui ausameelsus” välja kolm hästi korraldatud ühiskonna ideed: 1) igaüks tunnistab, et ka kõik teised tunnistavad ühte ja sama õiguskontseptsiooni; 2) ühiskonna põhistruktuurid rahuldavad õiglusprintsiipe. 3) kodanikel on normaalselt toimiv õigusmeel.

Eeldades, et 1964. aasta kodanike õiguste akt kaotas seaduslikul tasandil rassilise diskrimineerimise, rahuldas see Rawlsi teise tingimuse. Kui keegi (nagu Sandersil) ei nõustu, siis tuleb juba osutada konkreetsetele murekohtadele.

Keskenduses politseivägivallale suuremas plaanis, siis selles on loomulikult mitmeid halduspoliitilisi paranduskohti. Näiteks ei tee seadusraamistik erisusi surmava ja mittesurmava jõu kasutamise vahel. Samuti on reeglistik ja standardid hägused. Kuid endiselt, tegu ei ole rassilise küsimusega.

Kui institutsionaalselt rassilist diskrimineerimist ei esine, siis kodanike õiglus- ja moraalitajuga on hoopis keerulisem. USA-s on tavainimeste mentaliteedis sügaval sees ajalooline taak rassikonfliktide näol, lihtsamaks ei tee olukorda polariseeriv kaheparteisüsteem.

Radikaliseerumine on kahepoolne. Ühe osapoole vägivaldsemaks muutumisel muutub ka vastaspool. Nagu kaks uurivat ajakirjanikku ilmestasid, siis on Minneapolise sündmused pakkunud USA paremäärmusastele harukordse võimaluse. “Teine kodusõda” algab just siit, on olnud neil keskseimaks sõnumiks. Seega on sellistel meeleavaldustel polariseeriv mõju.

Vaid kahepoolne saab olla ka tolereerimine. Kui mustanahaline elanikkond haarab politsei vägivalla osas ohvrimonopoli, siis ignoreerivad nad selle laiapinnalisemat probleemi. Ühiskondlikule harmooniale see soodustavalt ei mõju.

Enamuse pime sallimatus on ka laiemalt üks neid tahke, millega vähemused endale, ja seda igati mõistetavalt, jalga tulistavad. Telesari “Mad Men” kujutas osaliselt feminismi teise laine juuri, näidates Manhattani reklaamifirma sekretäride edulugu. Edulugu sai aga alles siis tuule tiibadesse, kui nad mõistsid, et diskrimineerimise kaotamisele ei järgne mitte oma mees-kolleegide ees erikohtlemise teenimine, vaid võrdsena koheldud olemine.

Kokkuvõte
Praegused Minneaopolise sündmused lõid rassilised lõhed lõkkele täiesti valest allikast, kuivõrd paremäärmuslased on juba mõnda aega oodanud kaevikus mastaapse konflikti puhkemist. Nüüd asus mustanahaline elanikkond rünnakule “valehäire” peale, kus meeleavalduste lõpptulemus ähvardab rassilisi lõhesid vaid süvendada.

Sanders ei usu, nagu peegeldaksid president Trumpi vaated rassiküsimustes USA elanike omi. Seda saab näha alles presidendivalimiste järel, kuid senised signaalid “rassirahu” osas eriti julgustavad ei ole. Muutuste soovi osas poliitikute poole vaadata seega mõtet ei ole, vaid fookus tuleb seada ühiskonna laiemale mentaliteedile ning sellisel juhul kannavad vägivaldsed rahutused just vastupidist potentsiaali.

Samas tõden muidugi, et minevikukogemuste tõttu on reaktsioonid Llyodi mõrvale emotsionaalses plaanis igati mõistetavad. Lihtsalt ühiskonna psühholoogia paradoksiks kipub olema, et mingi nähtuste esinemiste arvukuse vähenedes omab iga üksiksündmus selle võrra reaktsioonilisemat efekti.
Ja päris lõpetuseks, Lloydi mõrvale järgnenud ühtsustunne on küll iseenesest üllas, kuid samas jätab globaalsest mustanahalisest elanikkonnast mulje kui homogeensest demograafilisest grupist. Olen alati arvanud, et diskrimineerimise kaotamise üheks aluseelduseks on just sellest homogeensest grupitunnetusest loobumine.

Kasutatud allikad
Crime in the US. FBI

Johnson, D., Tress., T. jt (2019). "Officer characteristics and racial disparities in fatal officer-involved shootings". Department of Psychology, University of Maryland. Juuni 2019.

Newton, Stefan (2018). "The excessive use of force against blacks in the United States of America". The International Journal of Human Rights, vol 22 (8), 1067-1086.

Rawls, John (2015). “Õiglus kui ausameelsus. Taasesitus.” Avatud Eesti Raamat

Rosling, H., Rosling, O. ja Rosling-Rönnlund, A. (2017). "Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme - ja miks asjad on paremini, kui sa arvad." Kirjastus Tänapäev.

Statista. Number of people shot to death by the police in the United States from 2017 to 2020, by race.

blueant kirjutas:Siin on põhjus-tagajärg tagurpidi.

Ja mulle tundub jälle vastupidi, et on võetud süsteem statistika, kus avaldub rassiline ebatasakaal, siis on järeldatud, et selle põhjus peab olema rassism. Aga ei pea ju. Mingi süsteem väljund oleneb tohututest erinevatest teguritest, mis võivad anda igasuguseid väljundeid. Näha ebavõrdses väljundis ainult rassismi on minu arust meelevaldne. Ma olen suht kindel, et sa ei saa mitte kunagi sellist süsteemi, kus sisend ja väljund on rassilises või ükskõik millises tasakaalus. Alati on tegureid, mida riik ei saa kontrollida ükskõik kui suurte rahapakkidega seda loopides. Kui süsteem oleks päriselt rassistlik, siis see peaks olema nähtav ja tõestatav ning parandatav, seal peaks olema keegi, kes järjekindlalt sellist rassistlikult motiveeritud poliitikat ellu viiks. Aga selles kontekstis on alati tegemist mingi nähtamatu ning tuvastamatu ja tabamatu kummitusega kuskil süsteemis, mis kallutab kõike vähemuste kahjuks.

Mustade suurem esindatud kuri-politseitöö statistikas, võib olla tingitud sellest, et vaeste hulgas on rohkem musti, mis tähendab, et mustad elavad suurema tõenäosusega linnaosades, kus kuritegevuse tase on kõrgem, mis eeldab, et politsei pöörab sellele piirkonnale kõrgemat tähelepanu, et ennetada, tõkestada ning uurida. Loomulikult, siis avaldub see statistikas võrreldes mingi jõukate gated community'ga. Seda kõike ilma rassismita.

Oleme nõus, et korraliku pereüksuse puudumine on osa probleemist. Siit algavad kasvatus- ning sissetulekuprobleemid, mis kõik laienevad edasi hariduse ja kriminogeensuse peale jne. Kui see on süsteemse rassismi nähe, siis võib eeldada, et suuremas diskrimineerituse olukorras on see kõrgem ja väiksemas madalam, jah?

Single-motherhood rates have nearly tripled for the black community since 1960, when 22% of black children lived in single parent homes. Is America more racist now than it was in 1960

Ma usun, et kõik on nõus, et 1960 oli Ameerika ja eriti Lõuna reaalselt rassistlik, palju rohkem kui täna. Ometi on statistika vastupidine. Järelikult on üksikvanemate rohkuse taga muud põhjused, mis omakord ahelreaktsioonina raskendab vaesusest välja ronimist. Mis omakorda suurendab vaesust mustade seas, mis omakorda sunnib neid koonduma vaestematesse linnaosadesse, kus on suurem kuritegevuse tase ja politsei tähelepanu... jne. Jälle ilma rassismita.

Ja kuulake, mida te ütlete. Terve USA on süsteemselt rassistlik riik??? See oleks nagu väheneva venekeelse elanikkonna statistikast lähtudes järeldada, et Eesti on süsteemselt natsiriik.

Arusaadav et ühiskond vägivaldsem, relvi rohkem ja mustanahalistest kurjategijatega kokkupuudet rohkem, mistõttu ka hoiak ettevaatlikum. Igatahes on Usas üle 18 000 jaoskonna ja politsei kvaliteedi osas osariigiti asi väga kirju, väita et kõigiga asi ülihästi on ja probleem täiesti puudub on ka ikka üsna tömp, seda enam et protestitud on ikka kaua:

https://en.m.wikipedia.org/wiki/1992_Los_Angeles_riots

See säutsulõim tundus üsna informatiivne sel teemal (tehtud ennem seda praegust kriisi) Probleem on statistiliselt ilusti näha ja kuna piirkonniti tase ebaühtlane siis tegelikult ka potentsiaalsed lahendused:

https://twitter.com/samswey/status/1180655701271732224

Loll on see, kes vabandust ei leia... Et siis lubame mustanahalistele kuritegevust? Aga geid ja lesbid ja vanemateta kasvanud lapsed? Võibolla lubame teistele vähemustele ainult natuke kuritegevust? Kui ei allu korraldustele/ei täida seadust, siis praeguses olukorras on võimalik ainult nulltolerants ilma igasuguste hallide aladeta. Need nuuti ja gaasi saavad tegelased on olukorrast teadlikud. Seega igaüks võib ise mõtelda, miks nad ikkagi ronivad liikumiskeelust hoolimata välja.
Ehk siis kokku võiks võtta selle nii, et seadust rikkuvale neegrile trahvi tegemine ei ole neegri ahistamine. Neegrile trahvi tegemine selle eest, et ta on neeger, on ahistamine. Kui neeger ei taha trahvi saada, siis ta ei riku seadust.

Kas afroameeriklase valeraha kasutamise kohta on uut infot juurde tulnud?

Kapten Trumm kirjutas:

Mis puutub USA politseivägivalda, siis 2019 aastal tappis USA politsei 1004 inimest. Väike statistika näitab, et see teeb veidi enam kui 3 inimest miljoni kohta. Mõnel aastal on ka Eestis minu mälu järgi umbes sinnakanti see arv täis tulnud. Seega statistiliselt mingist lokkavast politseivägivallast rääkida on veidi ... liialdatud.

Täielik jama!
Eesti Vabariigi ajal on politsei tulirelvast maha lasknud* kokku 6 inimest (tabamusele tulistamisi inimese pihta on kokku kümmekond).
Pea 30 aastaga 6 inimest, 1,4 miljonit elanikku, 0,14 inimest aastas miljoni elaniku kohta
USA-ga võrreldes siis 21 korda vähem

*-Andmed võetud: https://www.postimees.ee/4295193/ulevaa ... ud-inimest
Lisatud on siia artiklis mitte sisalduv Vabadusristi juhtum.

Mina küll ei arvaks midagi politseinikust, kes räuskab ja kukub kohe relvaga vehkima.

Mulle meenub ka mingi juhtum kus tulistati põgenevat autot ning seal sai tagaistmel istunud tüdruk kuuli. Kindlasti pole see artikkel 100% kõiki juhtumeid üles loetlenud.

Runkel kirjutas:Kas afroameeriklase valeraha kasutamise kohta on uut infot juurde tulnud?

Sellest ei räägi kahjuks keegi, ja sellest ka et ta politsei autos märatses ja siis maha murti. Relvaseade piiramine on jama sellest et seaduslikelt relvaomanikelt võetakse relvad ära aga kurjategida saavad neid igalt poolt.https://www.dailywire.com/news/watch-fl ... benshapiro Imestama paneb see ainult et miks politsei lubab neil märatseda? Ega ei arreteeri neid?