www.militaar.net

Nii, kuulasin ära selle lühikese lõigu alates Lemeti viidatud ajast. Kas sain tagemaks, kui juba varem väljatoodud tsitaadis. Ei saanud, sest lisainfot ei tulnud. Venediktovi sõnul Vene peaks kahjutasu ära maksma ohvrite omastele, võtma seeläbi süü endale ja elu läheks edasi. Nii käitusid nimelt kunagi tsiviillennukite allatulistamise korral USA ja Ukraina. Väga lihtne lahendus tekkinud kitsale olukorrale, mis eirab laiemat pilti, kus kogu MH17 õnnetuse uurimine toob päevavalgele Vene lahingukorra 2014. aasta suvel. USA ja Ukraina lennukite allatulistamine ei toimunud olukorras, kus nad pidasid naaberriigi vastu sõda.

"Что мне понятно? Сбили Boeing из российского "Бука", который был предоставлен вашим сепаратистам (я не знаю, кто стрелял). Мы знаем, что были переговоры, что у Украины есть самолеты, у сепаратистов самолетов нет, и нужно шугануть. Был предоставлен "Бук", и из этого "Бука" был сбит Boeing. А дальше "Бук" ушел обратно в Россию", – сказал журналист.
Венедиктов отметил, что ему до сих пор неизвестно, кто навел ракету, кто был диспетчером, кто дал приказ и кто выпросил "Бук". В то же время он согласился с утверждением Гордона, что суд в Гааге знает фамилии причастных к авиакатастрофе.
"Но не все фамилии, не все звания", – уточнил Венедиктов.

Väga lihtne lahendus tekkinud kitsale olukorrale, mis eirab laiemat pilti, kus kogu MH17 õnnetuse uurimine toob päevavalgele Vene lahingukorra 2014. aasta suvel

Lemet kirjutas:Aga ei viitsi minagi rohkem aega raisata, kel kõrvad, kuulevad isegi ning teevad järeldusi, ignorante ja vandenõuteoreetikuid aga nende usus pole mõtet loksutada

Kui keegi keeldub võtmast tõsiselt võimalust, et mõni opositsionäärina esinev isik võib olla tegelikult võimude teenistuses ning sellest tulenevalt allikakriitikat rakendamast, muudab ta ennast propagandasõjas ideaalvastaseks.

Заместитель председателя Общественной палаты Москвы Алексей Венедиктов во время заседания Общественного штаба по контролю и наблюдению в Москве за общероссийским голосованием по поправкам в Конституцию РФ.

Martin Peeter kirjutas:Venemaa uus rahvusliku julgeoleku strateegia on mõneti muude teemade alt läbi käinud.

Julgeolekunõukogu sekretär, endine FSB pealik Patrušev, näib olema veendunud, et NATO soovib Venemaad hävitada ja tuleb olla valmis otsustava vastulöögi andmiseks. Päris karm. Kui seda räägiks mõni klounist šovinist, poleks suurt midagi, aga see peaks nagu otsustamise juures vähemalt olema.


http://www.rg.ru/2015/12/22/patrushev-site.html

Aga mingi MGIMO tegelane Aleksandrov paneb ikka otse.

http://news.rambler.ru/head/32327873/

Sellist jura Baltikumi ja poole Euroopa vallutamisest ajavad välja küllaltki kõrgetasemelised Venemaa julgeolekutegelased. Võimalik ka, et teadlik hirmutamine.

Lemet, Venediktovi sõnul peetakse Viinis seni avalikkusele teadmata salaläbirääkimisi, kuid hollandlased kaebasid samal ajal Vene inimõiguste kohtusse.

Külma sõja aastatel N.Liidu ja USA konflikte analüüsinud Andrei Piontkovski: Balti riigid päästsid halvimast ameeriklaste uus tuumarelv ja Jim Mattis 191
30. juunil sai 80-aastaseks tuntud vene politoloog ja publitsist Andrei Piontkovski. Tema kirjutised politoloogia vallas on viimase 20 aasta jooksul muutunud putinliku epohhi kroonikaks vene ja rahvusvahelises elus. Kuid paljud ei tea, et külma sõja ajal oli matemaatikadoktor Piontkovski tööks analüüsida ja modeleerida Nõukogude Liidu ning Ameerika konfliktistsenaariumeid. Piontkovski märgib intervjuus, et Putin ja tema jõustruktuuride taustaga lähikondlased soovivad Läänelt revanši külma sõja kaotuse eest ja teavad, et seda võivad nad saavutada vaid Balti riikides.

-Mitmed epidemioloogid soovitasid Venemaal lükata põhiseaduse muutmise referendumi sügisesse. Miks sellega sedavõrd kiire oli?

Epideemia tõttu seda lükati mõned kuud siiski juba edasi, sest algselt oli see plaanis läbi viia aprillis. Aga millest kiirustamine? Arvamusküsitlused -muuhulgas ka võimude poolt korraldatud küsitlused- on näidanud Putini populaarsuse langust. Kuid kõik need referendumile pandud 160 parandust on vaid ühe küsimuse suitsukatteks: kas olete Vladimir Putini eluaegse valitsemisega nõus? Sellele küsimusele jaatava vastuse saamine muutub iga kuuga aina keerulisemaks. Venemaal on füüsik ja matemaatik Sergei Špilkin, kes lõi meetodi valimiste analüüsimiseks ning mis võimaldab matemaatiliselt määrata kindlaks võltsimiste ligikaudset ulatust. Tema analüüs näitab, et 1. juuli referendumi poolthäältest pooled olid võltsitud. Sügisel oleks vaja läinud veelgi suuremaid jõupingutusi, et režiimile vajalikku tulemust saada. Kremlis teatakse suurepäraselt millised meeleolud rahva seas levivad, eriti noorema põlvkonna hulgas.

-Youtube'is ja sotsiaalmeedias kogusid reklaamid, milles vene staarid kutsuvad üles inimesi põhiseadusmuudatuste poolt hääletama ülekaalukalt negatiivseid kommentaare. Oli vaid mõni üksik positiivne reaktsioon. Kas Kremlis tekitab muret, et tänane noorem põlvkond on enamuses režiimi vastu?

Teil on õigus- noorte hulgas valitsevate meeleolude parimaks näitajaks on sotsiaalmeedia ja Youtube, kuna põhilist ajude pesemise vahendit, televiisorit, noored ei vaata. Sotsiaalmeedias valitsevad hoopis teistsugused meeleolud.

Ma lisaksin vaid ühte. Kui ütlete, et vaatasite Kremli tellitud klippe, kus inimesi kutsutakse hääletama, siis ilmselt märkasite ühte huvitavat aspekti. Nendes klippides astuvad üles tavainimesed ning kuulsad näitlejad, lavastajad ja sportlased, kes rääkisid toredatest põhiseaduse parandustest: sellest, et on vaja hoolitseda loomade eest, et abielu on mehe ja naise liit ning, et venelased ei luba ennast kellelgi solvata. Kuid mitte keegi neist ei maininud põhiseaduse parandust, mille jaoks kogu referendum korraldati- et meie kallis Vladimir Vladimirovitš võiks lõpmatuseni võimule jääda. Need inimesed, kes Kremlis need reklaamid tellisid ja neile stsenaariumid kirjutasid, mõistsid, et selline agitatsioon tõukaks inimesi veelgi enam eemale.

-Kas Putini eesmärgiks on elu lõpuni võimul olla?

Kahtlemata! Talle jättis sügava mulje video Muammar Gaddafi elu viimasest 15 minutist. Insaiderid Kremlist räägivad, et ta on seda sageli ise öelnud. Putin mõistab, et kui ta loobub võimust, siis kaotab ta oma varanduse ja vabaduse ning pole välistatud, et ka elu. Ta teab mis juhtus diktaatoritega nagu Gaddafi, Hussein, Mussolini jt. Ta ei anna kunagi võimu vabatahtlikult käest ära.

-Sellest järeldub, et mingit plaani võimu üleandmiseks tänasel Venemaal pole?

Viimased kaks aastat on Venemaa poliitilises diskursuses palju räägitud võimu üleandmisest, kuid näete ise millega see lõppes. Vene riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin vastas tabavalt küsimusele „mis tuleb peale Putinit?“, et peale Putinit tuleb Putin. Vaevalt, et ta üritas nalja teha, pigem oli see rumalus, mis tal üle huulte lipsas.

-Veel aastal 2008 oli Putinil sobiv võimalus võim Dmitri Medvedjevile anda ja ise rahulikult tagasi tõmbuda. Miks ta seda ei teinud?

Otsustavaks momendiks sai aasta 2012, kui Medvedjev tahtis vastu Putini tahtmist teist ametiaega presidendiks saada. Psühholoogilises plaanis on Medvedjev kõige nõrgem ja kõige kuulekam kõikidest inimestest, keda Putin oleks võinud enda asemele valida. Medvedjevi valitsusaja viimased kuud olid väga dramaatilised. Septembris 2012 toimus kuulus Ühtse Venemaa kongress, millel Medvedjev esitas Putini kandidatuuri presidendiks ja enne seda oli Putin Medvedjevi praktiliselt koduaresti pannud. Ükskõik milline teine tegelane, näiteks Sergei Borissovitš Ivanov oleks Medvedjevi asemel mõni kuud peale presidendiks saamist juba öelnud, et ta ei mäleta kes see Putin selline on. Isegi sellise nõrga ja tahtejõuetu inimese nagu Medvedjevi vastu õnnestus Putinil hädavaevu presidenditool säilitada. 2012. aasta kogemuse pärast korraldati ka hiljutine referendum: Putin otsustas presidendi kohta enda käes hoida, mitte otsida ajutisi järglaseid.

-Kas Putin mõtleb juba sellest kuidas ta läheb Venemaa ajalukku ning soovib end jäädvustada kõrvuti suurte valitsejatega, nagu Peeter I, Katariina II jt.?

Kui inimesed, nagu Berezovski, Abramovitš, Jumašev ja Vološin ta 1999. aasta lõpus presidendiks tegid, siis tal polnud napoleonlikke plaane. Ta tahtis teenida palju raha. Ja tänaseks on ta ekspertide hinnangul maailma kõige rikkam mees. 20 aastat võimul ajasid ta hulluks. Pärast 2014. aastat kui Venemaa tungis Ukrainasse, siis mitte ainult Putin, vaid ka tema lähim ring, mis koosneb jõustruktuuride esindajatest hakkasid tegema plaane võtta läänelt revanš külma sõja kaotuse eest.

Kuidas loodab sõjaliselt nõrk ja allakäiva majandusega riik, nagu Venemaa revanšši saavutada? Nende plaan oli tõmmata NATO otsesesse sõjalisse vastasseisu ja seda pole võimalik teha Ukrainas, vaid ainult Baltikumis, sest NATO on 5. artikli järgi kohustatud Eestit, Lätit ja Leedut kaitsma. Loomulikult on konventsionaalses sõjapidamises NATO ja eelkõige Ühendriigid Venemaast tugevamad ning kui nad asuksid Baltimaid kaitsma, siis konventsionaalses sõjas tähendaks see Venemaale lüüasaamist. Putini ja ta lähikondlaste plaan oli vastasseisu alguses tõsta panuseid ja ähvardada tuumarelvaga või isegi kasutada tuumarelva mõne väekoondise või linna vastu. Nende arvestus oli, et lääs ehmatab ära ja tõmbub tagasi. Pange end ise näiteks mõne Iowa osariigi elaniku asemele- ta küsib miks ta peaks mingi Narva-suguse linnakese pärast surema- kuradile see Narva!

Selline Kremli arvestus oli kuni viimase ajani igati mõistlik. See on pikk lugu ja selle ümber jutustamiseks kuluks palju aega, kuid lõpuks leidis Ameerika juhtkond Venemaa tuumaähvardusele Baltikumis vastuse. Endise USA kaitseministri Jim Mattise eestvedamisel töötati välja uus kaitsedoktriin ja võeti kasutusele uus väikeste lõhkepeadega tuumarelv W76-2, mis võimaldab Ühendriikidel vastata Venemaa tuumasantaažile või -löögile Baltikumis. Ameeriklaste allveelaevad kurseerivad praegu nende relvadega Atlandi ookeanil ja Moskva sai karmi vastuse, mitte ainult sõnades, vaid ka metallis. Venelaste santaažile või rünnakule on ameeriklaste vastus garanteeritud.

Tuumasõjas on kõik üles ehitatud psühholoogiale. Kreml oli kindel, et lääs annab järele, kuid nüüd nad teavad, et lääs ei tagane ja see hoiab neid tagasi Baltikumi-vastasest agressioonist. Viimaste kuude jooksul, alates sellest kui selle aasta veebruaris W76-2-ed paigutati Ohio-tüüpi allveelaevadele, on oht Eestile oluliselt vähenenud. Pigem keskendutakse Kremlis lähikuudel olukorra edasisele eskaleerimisele Ukrainas ja Valgevenes, et neid liita.

-Kas Putin valitseb Venemaad ka järgmised 10-15 aastat?

Ei. Ta on praegu sedavõrd hullunud, pime ja desinformeeritud, et ronib Ukrainasse ja murrab seal lõplikult oma kaela ära.

-Politoloog Valeri Solovei on tänavu teinud väga hirmutavaid prognoose. Kas on tõenäoline, et olukord Venemaa naabruses teravneb aasta teises pooles?

See, mille eest hoiatab praegu Solovei, on see, mille eest hoiatasin mina juba 2014. aastal. Soloveilt tulev informatsioon on oluline, kuna ta annab edasi seda, mida räägivad tema Venemaa võimuladvikusse kuuluvad allikad. Need vene võimueliidi liikmed pole rahul selliste avantüristlike ja ambitsioonikate plaanidega ning nad kasutavad Soloveid vahendajana, et nendest teavitada avalikkust. Ma olen Soloveiga sel teemal vestelnud ja ta nõustus, et ameeriklaste poolt rakendatud abinõud nurjasid Kremli plaane.

Minu ja Solovei seisukohad on siiski veidi erinevad. Ma olen päris kindel, et Baltikumi praegu Putin ei roni. Ma olen ameti poolest tuumastrateegia asjatundja ning ma tunnen neid tahke hästi. Ka Solovei arvab, et Kremli plaanid on muutunud. Kuid see, et Putinil ja ta lähikonnal tuli Baltikumis oma plaanidest loobuda vaid suurendab nende viha. Nad tahavad seda millegagi kompenseerida ning alustavad avantüüre Ukrainas ja Valgevenes, sest lääs võib sellele mingil moel reageerida, kuid on selge, et mitte sõjaliselt. Oht Eestile, Lätile ja Leedule langes oluliselt ning kõige pealt üritab Putin Ukraina ja Valgevenega hakkama saada. Väga tõenäoline, et see leiab aset augustis-septembris, nagu on öelnud Solovei.

Kus juures Venemaa ei pea ilmtingimata Ukraina ning Valgevene allutamiseks kasutama sõjalisi vahendeid. Ta võib kasutada oma agentuuri. Näiteks 30. juunil kohtusid Putin ja Lukašenka. Mulle teada olevalt saavutas Putin praktiliselt Lukašenka kapituleerumise- peale augustikuiseid presidendivalimisi Valgevenes saab alguse -nagu väljendus Lukašenka- „senisest sügavam integratsioon“, faktiliselt Valgevene liitmine Venemaaga.

Ukrainas on president Volodimir Zelenskõi lähikonnas palju Kremli poolt kontrollitud tegelasi, nagu Andrei Jermak ja Ihor Kolomoiski. Siin kohal peavad Venemaa naabrid tähelepanu pöörama Putini viimaste nädalate väljaütlemistele. 21. juunil kisas ta vihaselt teleeetris, et Kasahstan ja Ukraina on põliseid Venemaa alasid ära võtnud. Teine oluline moment on tema National Interestis ilmunud artikkel, mille kõige vastikum osa on see, milles Putin kirjutab kuidas Balti riigid „inkorporeeriti“ vabatahtlikult ja nende juhtide osalusel Nõukogude Liidu koosseisu. See on 100% vale, kuid see avab tema kaarte Valgevenes ja Ukrainas. Putin loodab Lukašenka ja tänase kapitulantliku Ukraina juhtkonna abil need riigid Venemaaga liita.

Kuid Ukrainas tekivad tal tõsised raskused, sest praegu tugevneb seal Venemaale allaandmise-vastane liikumine, millele on tekkinud tugev liider Petro Porošenko näol. Näis, et Porošenko hävitati tugeva propaganda-ja demoniseerimiskampaaniaga, kuid praegu on saamas temast vastupanu juht. Ma arvan, et augusti lõpus ja sügisel näeme me Ukrainas väga dramaatilisi sündmusi.

-Tuleme veelkord Balti riikide juurde tagasi. Solovei on väga täpselt kirjeldanud Venemaa hübriidsissetungi plaane. Kirjeldage palun võimalikku lääne vastust Venemaa katsele haarata enda kätte strateegilisi punkte, blokeerida NATO väeosad ja alustada suuremastaabilist küberrünnakut?

NATO -ennekõike USA- kuulutab Venemaale sõja. Te ju mõistate, et kui jutt käib NATO-st, siis me saame tõsiselt rääkida vaid Ühendriikide reaktsioonist. Viimased arengud Ameerika Ühendriikides on Baltimaade julgeolekule olnud väga soodsad. 3. ja 4. juunil leidis Ühendriikides aset -nagu mina seda nimetan- põhiseaduslik-sõjaline riigipööre. Kaitseminister Esper ja sõjaväe ülemjuhatus astusid teravalt vastu president Donald Trumpile, keeldudes talle praktiliselt allumast, kui Trump soovis kasutada sõjaväelasi meeleavalduste laiali ajamiseks. See oli ettekääne vastuhakuks, kuna sõjaväelased ei ole tegelikult rahul Trumpi välispoliitikaga- tema mõistatusliku putinofiilia ja tema tegevusega NATO ning teiste lääneriikide liitude lõhkumisega. Oluline oli ka endise kaitseministri Mattise seisukohavõtt, et Trump kujutab endast ohtu põhiseaduslikule korrale.

See kõik mõjutas oluliselt Trumpi võimalusi tagasivalituks osutuda, kuna vahe Bideniga kasvas kohe 15 protsendi peale. Sõjaväel on Ameerika ühiskonnas tohutu autoriteet ja see ei avalda mõju mitte neile vasakliberaalsetele ringkondadele, kes Trumpi jaoks nagunii on kaotatud, vaid konservatiivsetele valijatele. Sellele järgnesid uued paljastused, mh. Boltoni raamat ja Carl Bernsteini artikkel Trumpi telefonikõnedest maailma juhtidega. Viimane annab tunnistust tema suurest sõltuvusest Putinist. Trump on sama hästi poliitikuna laip. Praegu arutavad vabariiklased pingsalt seda kuidas 24.-27. augustini toimuval partei konvendil kedagi teist presidendikandidaadiks seada. Nad teavad, et Trumpi häving viib partei hävinguni. Kes iganes vabariiklaste presidendikandidaadiks ei tõuse, ta pärineb sellest samast establishmendist, mis on Putini vastu konsolideerunud ja asub Balti riike Venemaast lähtuva ohu vastu toetama.

-Kas Euroopa liidritel jätkub Balti riikide kaitsmiseks tahet?

Ei jätku. Macron pendeldab pidevalt Moskva vahet ja on mõistatus, millised hoovad on Putin leidnud selleks, et muuta Prantsusmaa presidenti oma puudliks. Võimalik, et santaaž, võimalik, et altkäemaks...

-Lääs ja Eesti on viimase 15 aasta jooksul tugevasti muutunud. Isegi Eestis on see, mis Venemaal toimub viimasel ajal varju jäänud ning selle asemel arutatakse Ameerika sündmusi, rassismi, võrdõiguslikkuse jms. teemasid. Andrei Andrejevitš, kas läänemaailmas üldse läheb praegu korda millega tegeleb Putini-Venemaa ja Ameerika kõrval teiseks globaalseks tegijaks tõusnud Hiina?

Black Lives Matter'i meeleavaldused on viimasel ajal vaibunud ja see, mida näidatakse teleekraanidel, kuidas mustanahalised lasevad valgetel oma kingi suudelda, on lihtsalt vaht. Kuid see on Venemaa propaganda lemmikteema ja ma oletan, et ka Eestis on neid, kellele see meeldib. Venemaal armastatakse mõelda, et USA-s on kaos ja kõik variseb kokku, kuid inimesena, kes Ameerika Ühendriikides elab, võin teile kinnitada, et Ameerika establishment on konsolideerunud Venemaast ja Hiinast lähtuva ohu vastu ning selleks, et vabaneda Trumpist. Trump on jätnud endast nõrga ja tahtejõuetu inimese mulje, kes muretseb vaid oma äriasjade pärast. Siiani on see, kes on olnud Ameerika president, olnud ka terve lääne ja vaba maailma liider. Trump ei tea mida need sõnad tähendavadki ja ta on välispoliitikas täiesti „kirjaoskamatu“. Nagu kirjutab Bolton oma raamatus - presidenditool Valges Majas on neli aastat tühi olnud.

Sellest sündisid ka Kremli pöörased plaanid tungida Baltikumi: Valge Maja on tühi, Macron on taskus, Merkel mõtleb oma valitsusaja lõpetamisele- järelikult suurepärane võimalus! Kuid see olukord on õnneks muutunud ja Ameerika on konsolideerunud ning presidenditool Valges Majas pole enam tühi. Palju on räägitud mõistest nagu „süvariik“- deep state. Ameerika süvariik on oma jõudu näidanud ning Trumpi faktiliselt võimult kõrvaldanud. Vabariiklased saavad sellest aru ja peale seda kui sõjaväelased 3.-4. juunil jõudu olid näidanud, toetas praktiliselt kogu vabariiklaste fraktsioon Esindajatekojas uute ja väga karmide sanktsioonide kehtestamist Putini ja tema lähikonna vastu. Lisaks tahetakse kuulutada Venemaa terrorismi riiklikuks sponsoriks. Vabariiklased üritavad praegu tõestada, et nad on veelgi rohkem Putini vastu, kui seda on demokraadid. Nad ei võitle Trumpi eest Valges Majas, vaid juba oma enda koha eest päikese all.

Rääkisin just enne meie intervjuud ühe oma Ukraina sõbraga ja ütlesin talle, et olukord on Ukraina jaoks erakordselt soodne. Praegu võib Ukraina saada Ameerikalt kõike mida tal vaja läheb- major non-NATO ally-staatuse (e.k. põhiline mitte-NATO liikmest liitlane), Budapesti memorandumi formaadis kõnelused, sõjalist abi, Venemaa-vastaseid sanktsioone. Kuid selleks läheb tarvis Ukraina juhtide tahet. Praegustel Ukraina juhtidel seda ei ole ning see on Venemaa agentide poolt maha surutud, eesotsas narkosõltlasest presidendi ja tema lähikondlastega. Kuid Ukrainas kasvavad meeleolud allaandmise ja Venemaa agressiooni vastu ning ma tean, et ukrainlased väga hindavad seda abi ja tuge, mida on neile osutanud Eesti ja teised Balti riigid.