www.militaar.net

Kui mina keskkooli läksin - ühte tänapäevastest nn. eliitkoolidest, mis siis veel väga eliit ei olnud - siis teisel või nii nädalal direktor esines klassi ees avaldusega, milles palus tüdrukutel tualettruumi nii kasutada, kuidas nad seda kodus teevad, mitte jalgupidi... Hea küll, see oli üle 20 aasta tagasi, aga kõnealune komme on siingi laiemalt levinud, kui arvata võiks.

Mitte väga kaua aega tagasi ühes suuremas vene kollektiivis töötades oli ka vahel probleem, et keegi kurat oli aeg-ajalt sopased jäljed potile teinud.
Eks see kultuuri värk on kahepoolne. Mõnes aasia riigis on ka vahel näha, kuidas lääne inimesed on nende kükituskohtade prilllauad püsti seistes täis lahistanud.

Kriku kirjutas:Kui mina keskkooli läksin - ühte tänapäevastest nn. eliitkoolidest, mis siis veel väga eliit ei olnud - siis teisel või nii nädalal direktor esines klassi ees avaldusega, milles palus tüdrukutel tualettruumi nii kasutada, kuidas nad seda kodus teevad, mitte jalgupidi... Hea küll, see oli üle 20 aasta tagasi, aga kõnealune komme on siingi laiemalt levinud, kui arvata võiks.

Mitte ainult siin, vaid terves Euroopas, eriti selle lõunapoolsemas osas. Samas- füsioloogilise poole pealt on ju "kotkaasend" sooltetühjendamiseks märksa asisem. Harjumatu, seda küll.

Meil oli väeosa pääslas ehk KPP-s, juba teiselpool läbilaskeväravat, sellises suures ca 3x2m peldikus ainuke WC POTT paigaldatud kogu pataljonis.

Päris keraamiline WC pott! Jumala tõsi!
Ja sellele laoti kuni ülemise ääreni tellistest "põrand ümber" , et saaks ikka ilusasti ilma istumata asju ajada
Ja, et omakorda sinna üles saaks ilusasti, siis ette tehti kahe-kolme astmega trepp kah tellistest.....

Mul kui vanemad korra külas käisid ja seda WC-d pidid kasutama seal, siis nad said peaaegu südari.

Tuleb välja, et peldikuteema oli juba täiesti olemas.

Noh, praktiliselt pole asja, mille kohta siin ligi 15 aasta jooksul teemat poleks tekitatud. Kui just sulglooma vägistamine raudtee eraldusribas vmst maha arvata...

Tsipa OT, aga kuna sündmused leidsid aset kohe peale seda, kui Borja oli otsustanud, et minusugusest lorust nüüd küll korralikku ohvet ei saa ja saatis perssekukkunud kadeti elutõdesid õppima , siis kaudselt tunnen et pean oma memuaarid ikka kirja panema.
Aasta siis ilmselt 1995 ja pakuti venemaal tööd. Mis noorel klutil ikka teha kui pakkida asjad ja otse Samaara külje alla Novokuibõsevskisse puussepaks. Talvine aeg ja seal pakast ikka korralikult, õnneks seal see kuivem ja mahedam kuigi kraadid ajasid hirmu nahka. "Valgetel inimestel" oma putka koos pealtlaetava pesumasina, sooja peldikuga kus kenasti paber ja puhas pott ning muud luksused. Putka uks oli üldiselt lahti ja vatte sinna eiti ei lubatud, aga ükspäev -30C kraadiga lõunale minnes avastasime et miski hirmsaste haiseb... Selle asemel et sooja peldikusse potile minna, oli üks tohman roninud pealtlaetava pesumasina otsa ja ennast sinna sisse tühjendanud! Putka uks läks lukku ja putkasse nad enam ei pääsenud Ülejäänud aja oli mul siis rõõm jälle aegajalt näha, kuidas mõni vatijopes vend kuskile nurga taha kaob, ajaleht näppus ja väljas krõbe külm. Saime spordihalli vahelaedki valatud ning sinna jäävad vendi ja torustiku augud. Tulid siis vene naftaümbertöötlemistehase bossid, kellele spordihall kuulus, ükspäev objekti revideerima korralikud piibrinahksed kasukad seljas ja papahhad peas, kui järsku hakkas kuskilt ülevalt august kollast vihma sadama härrastele peale...
Järgmisest päevast meil slaavlastest labidamehi ning abitööjõudu enam ei olnud, aga saime hakkama! Enne kui basseini vesi lasti, lõppes mu töö seal ära, aga loodetavasti jäi ikka pidama ja kohalik rahvas sai uue koha kuhu ennast tühjendada
Vat sellised naabrimehed meil!
Häid Pühi kõigile!

Selle sattumisega on vene kroonus vist kogu aeg mingi jant olnud, küll situti Vabadussõja ajal mõisahärra klaverisse, küll 1944 Tartumaa popsitares pliidi sisse... Tea mis seal kultuursel Saksamaal 1945 ette võeti, küllap kuuleksime lisaks vägistamistele ka humoorikaid sitalugusid

Meil oli õppeväeosas puidust pool-avatud planeeringuga välikäimla. Kuna kogu maa elektrifitseerimine polnud peldikuni veel jõudnud, siis oli seal ka suhteliselt pime. Kükitades ei saanud pead longu lasta, sest iga hetk võis suvaline urineeringuteletulija sulle ohtlik olla...
- солдат должен быть бдительным!!!
Suvel varitsesid peldikus kavalad siberi sääsed, talvel kerkis kandilisest avavusest välja aurava tipuga stalagmiit, selline eriskummaline sitast, kusest, ajalehepaberist nääripuu - nõukogude rahvaste tõeline ühtsus.

oliver kirjutas:Tea mis seal kultuursel Saksamaal 1945 ette võeti, küllap kuuleksime lisaks vägistamistele ka humoorikaid sitalugusid

Pole seal midagi humoorikat. Heino Susi "Sarviku sulastes" sisaldub stseen, kuidas nad sattusid aadlilossi raamatukokku ja nägid oma üllatuseks, et kõik nahkköites kuldsete kirjadega raamatud olid oma kohal riiulis. Ruumis oli aga hirmus halb hais. Hakkasid siis asja uurima ja tuvastasid, et iga raamatu vahele oli keegi sittunud ja riiulisse tagasi pannud.

Kriku kirjutas:

oliver kirjutas:Tea mis seal kultuursel Saksamaal 1945 ette võeti, küllap kuuleksime lisaks vägistamistele ka humoorikaid sitalugusid

Pole seal midagi humoorikat. Heino Susi "Sarviku sulastes" sisaldub stseen, kuidas nad sattusid aadlilossi raamatukokku ja nägid oma üllatuseks, et kõik nahkköites kuldsete kirjadega raamatud olid oma kohal riiulis. Ruumis oli aga hirmus halb hais. Hakkasid siis asja uurima ja tuvastasid, et iga raamatu vahele oli keegi sittunud ja riiulisse tagasi pannud.

= Self made järjehoidja.

Kriku kirjutas:

oliver kirjutas:Tea mis seal kultuursel Saksamaal 1945 ette võeti, küllap kuuleksime lisaks vägistamistele ka humoorikaid sitalugusid

Pole seal midagi humoorikat. Heino Susi "Sarviku sulastes" sisaldub stseen, kuidas nad sattusid aadlilossi raamatukokku ja nägid oma üllatuseks, et kõik nahkköites kuldsete kirjadega raamatud olid oma kohal riiulis. Ruumis oli aga hirmus halb hais. Hakkasid siis asja uurima ja tuvastasid, et iga raamatu vahele oli keegi sittunud ja riiulisse tagasi pannud.

Ega meie omadki väga maha jäänud. Kui läksime 92-l Kuperjanovist Kalevi pataljoni soomukitele järele, siis üks esimene asi oli seal kohapeal korralik välikäimla teha.
Sattusin ringkäigul mahajäetud kasarmuhoones endisesse raamatukokku, kus raamatud suures, ligi 1,5 kõrguses hunnikus segamini, neist enamus mitmesuguseid määrustikke ja õppekirjandust. Kahjuks oli palju sellest rikutud, sest keegi oli käinud seal regulaarselt soolestikku tühjendamas ja suvalistest raamatutest lehti rebides üritanud ennast puhastada. Töö varjamiseks oli siis mõni raamat veel peale visatud. Andis hulga rookimist teha, enne kui mõned kastid kasutuskõlblikke raamatuid saime. Isegi siis, kui oli juba teada, et meie seal päeva ajal kirjandust otsime, käisid mõned pimeduse varjus ikka samasse raamatukokku sitale!
Olid ajad ...

Sain kõvasti naerda seda teemat lugedes Omalt poolt kirjeldan vetsumajandust Eesti Kaitseväe missioonidel Afganistanis:

Camp Bastionis, kust kõik EstCoyd läbi käisid, mõned kompaniid ka pikemalt baseerusid, oli selles suhtes ikka mugav. Eestlased elasid tavaliselt brittide alal suurtes telkides ning erinevate hügieenitoimingute jaoks olid vastava sisustusega konteinerid. Korralikud WC-potid ja puhtad ruumid, koristusfirma töötajad käisid iga päev koristamas. USA üksuste alal oli näha ka teisaldatavaid plastikust välikempse, nemad kasutasid peamiselt neid ja eks sellised putkad palavaga ka haisesid, aga ei olnud endal vajadust väga lähedale minna

Lahingoperatsioonidel kõrbes või mägedes oli muidugi lihtne- labidaga väike auk maasse ja kõik. Aga erinevates patrullbaasides eri aegadel oli väga erinevaid tingimusi. Mingite EstCoyde ajal olid välipeldikute all kogumispaakideks selleks kohandatud kütusevaadid. Kui need täis said, siis tuli kogu kraam ära põletada. Seda tegevust on mingis ameeriklaste filmis näidatud, vist Lahesõja-teemalises. EstCoyde ülemad määrasid tavaliselt s..tapõletajateks need mehed, kes olid mingi käkiga hakkama saanud, see oli siis nagu karistustoimkond. Mehed sageli ei suutnud seda haisu ja roppust välja kannatada ja oksendasid sinna juurde.

Üks eestlane, kes oli väiksema grupi koosseisus meedikuna komandeeritud mingisse väiksemasse ameeriklaste laagrisse, rääkis, et seal oli lihtsalt üks hästi sügav auk nagu mingi kraater ja kõik käisid selle serval kükitamas. Hais sealses kuumuses oli olnud muljetavaldav.

Mingi hetk ilmusid üksuste varustusse niinimetatud "s.takotid" (vt lisatud pilti). Tegemist on ka tsiviilis liikuvate matkajatele mõeldud kilest ja hõbepaberist kottidega, mida on mugav panna näiteks servapidi välipeldiku kasti ja prill-laua vahele kinni, nii et kott jääb alla rippuma ja püüab kõik langeva kinni. Pärast asjatoimetust saab selle nii pakkida, et jääb esteetiline hõbepaberist kotike ja sisu ei paista välja. Brittide vastutusalades kasutati selliseid kotte laialdaselt ning laagrites olid täiesti klassikalised puidust välipeldikud, lihtsalt ilma suure auguta peldiku all. Kui laagri alal leidus vanu kohalikke hooneid, siis vahel sisustati peldik mõnda väiksemasse tuppa- kast prill-lauaga ja mingisugune madal sein ümber. Kotid koguti ühte kohta kas mõnda suurde auku või kasti ja neid põletati regulaarselt. Üks kutt rääkis, et mingis laagris saanud spetsiaalsed kotid otsa ja ülemate käsul kasutati mõnda aega samal otstarbel läbipaistvaid valgeid kilekotte. Mehed siis voorisid peldikutest prügipõletusaugu juurde, läbipaistev kotike fekaalidega näpus.
Kotte jagati vahel ka kohaliku armee ja politsei meestele ning üritati õpetada neid kasutama, aga nood loopisid kotid igale poole laiali või kinkisid lastele mängimiseks, ning käisid laagri ümbruses kükitamas edasi.

Kergema häda jaoks olid igal pool laagrites "kusetorud"- nurga all maasse kaevatud paarikümnesentimeerise avaga torud, kuhu lihtsalt sisse kuseti. Kui mõni liiga palju haisema hakkas, aeti see täis ning rajati uus. Naiskaitseväelastele oli tavaliselt rajatud kuskile varjulisse kohta oma nurgake, auk maas ja seinad ümber.

kalleb kirjutas:no eriline jepp oli siis kui pidid olema tunnimees liikuval rongil

(eseloni ees oli harilikult esimese platvormi peal tunnimees kes pidi mõnikord seal isegi kuni 10 tundi passima)

no siis tuli sihtida et märjaks ei saaks

Tuttav lugu Kapustin Jar-i sõites. 5 päeva üks ots.

kalleb kirjutas:

Pool aastat utšebkas "kotkana istumist".

1,5 aastat enne sõda ehitatud saksa kasarmus algsete korralike pottidega.
Juhtus seal aga selline naljakas lugu.
Patarei vana karm prapor rivistab kõik mehed üles. Püha viha täis - peldiku ühte potti tekkinud suur pragu. Karjub: U kovo-to giri vmesto jaits! - "kellelgi on sangpommid munade asemel.