www.militaar.net

Tervitused akf!

Ainukene asi, mis mulle miskitmoodi huvitav tundub, on see, et oma vastutusalas pole sellise pilguga küll ringi vaadanud, et mismoodi seal peaks kaitsetegevusega tegelema. KV's olin viimati aastakese 98/99, metsas elamist ja müttamist romantikaprisma kaudu väga ei näe(üle poole ajateenistuse sai metsas olla). Kõik see ca 200km kaugusel kodukohast. Ja siis see AK4... Märksa rohkem igatsen oma ARi ja B300.

Eks lahinguväljal näeme, kes 23ndal minemas.

Üks mu alluv käis ka. Suht positiivse mulje oli jätnud, orgunn (Tallinna maleva tehtud) oli olnud parem kui Viru patis 2008 paiku. Moekas varustus.
KVM-i ei olnud, pigem olevat graafik isegi pingeline olnud. Relvadeks AG3d.

Eile paigutati Rannu-Jõesuu silla Viljandi poolsele otsale draakonihambaid. Meeldivalt suured olid aga koht oli vale, seisev tank saaks silda otsesihtimisega tulistada.

an2 kirjutas: ↑24 Sept, 2023 16:58 Eile paigutati Rannu-Jõesuu silla Viljandi poolsele otsale draakonihambaid. Meeldivalt suured olid aga koht oli vale, seisev tank saaks silda otsesihtimisega tulistada.

Pakun, et eesmärk polnud silda kaitsta tankitule eest vaid takistada ülesõitu?

Graafikujärgselt võib sellest abi olla ainult Lõuna teatud meestele aga - võtke ise jalgade teipimiseks teipi (leukoplasti) kaasa! Kirde põhjal - kui plaastrit nurud siis saad padjakesega haavaplaastrit millest tutikate saabaste puhul muffigi kasu pole.

Vast oleks mõistlik kohe siis juba korralikud villased sokid kaasa võtta.

Järva maleva vastutusalas leiti küll hädalisele teip üsna kiirelt.

Kui leitakse, on hästi. Aga tõenäoliselt ei taha keegi olla olukorras kus ei leita

Saapad
On uued ja tekitavad probleeme. Üllatav, et üllatab aga olgu nii.
Villased sokid aitavad. Proovime sellest reservväelasi teavitada. Lõuna MKR on ju veel ees. Ja teavitati eelnevaidki.
Plaastrid jäid Krides vist hiljemaks, kuid lõpuks neid ikkagi anti.

Tõkestus.
Ma ei tea kust see jutt betoontõkete sisu kohta pärineb, kuid ei peaks sellist kuulukat levitama. Kirjutage siis privas ja kontrollime.
Kuid kõik need elemendid ei peagi "lõpuni" tõkestama. Nende ülesanne (mul hakkab jõud raugema segitamisest) on kujundada vastasest parem sihtmärk. Pioneeritank tõstab need eest väga kiiresti. Sahk lükkab minema. Kõrvalt mahuvad mööda. Mõnest suudavad üle sõita ja mõned suudavad katki sõita. Kuid iga kord loovad need tõkked mingi sihtmärgi olukorra TT-le, STV-le ja tegelikult ka lihtsalt käsitulirelvadele. Neid tõkkeid tuleb omakorda kombineerida TT miinide ja kaitselaengutega.
Iseasi muidugi, kuidas ussisõdalasi neid kasutama õpetatakse ja milleks ussisõdalased neid oma funktsioonides kasutada saavad. Luure ja diversiooniüksuste, sh sõiduautodel liikuvate peatamiseks ja aeglustamiseks on need piisavalt head.

manjabes kirjutas: ↑24 Sept, 2023 21:23 Graafikujärgselt võib sellest abi olla ainult Lõuna teatud meestele aga - võtke ise jalgade teipimiseks teipi (leukoplasti) kaasa! Kirde põhjal - kui plaastrit nurud siis saad padjakesega haavaplaastrit millest tutikate saabaste puhul muffigi kasu pole.

Pioneeriplatsilt sain mina kui RV mõlemat ja igale jaole sai vähemalt üks rull jagatud ning neid lõigatavaid haavaplaastreid ka.(Viru malev) positiivse külje pealt-peale kolmandat päeva ei vajanud keegi enam aktiivselt plaastreid. Kahju muidugi, et kõige intensiivsemal õppeperioodil tuli tegemist teha jalavaluga. Ja no see paukmoon mida tuli lindist eemaldada ning reguleerimata ak4 kompekad, mis harjutamise ajal tekitasid korraliku trotsi meeste poolt. Ikka nali, kui pead poole varitsuse pealt lask-lask-lask kuulma metsa alt, või üksiklaske ja laadimist. 30 kinnikiilunud kompeka regulliga sain lõpuks ikka käe veriseks. Viimase harjutuse tarbeks saabus aga korralik moon ja tõrkeid ei olnud.

Ei ole reguleerimata "kompekad", vaid konkreetsed kompensaatorid olid sobivad vaid brasiilia paukmoonale. Seda enam pole ja teiste tootjate paukmoona laeng on täpselt nii palju vähem, et relv ei jaksa ümber laadida.
Tule KLi, saad vähe asisemad mänguasjad ja ei pea tatimoonaga majandama

Jagatud moon oli briti oma. Varasemalt teada kehv kraam. Kindlasti polnud ka relvad korralikult konservandist puhtad aga see selleks.
Järva instruktorite seas oli 2 õppinud meedikut seega sai abi kiirelt tagatud. Lõigati päris rapitud jalgu nahast puhtaks.

Päris nii hulluks läheb asi tavaliselt siis kui 15km ja enam JÄRJEST maha tatsata. Reserviste tavaliselt sedasi ei piitsutata, kas Ussisõnad olid erand? Või oli siiski tegu reaalselt paari inimesega, kes said number liiga suured saapad ja formeerimisel suud lahti ei teinud? Tjah, eks oli vihmaseid päevi ka järjest.

Katkiseid jalgu oli ikka omajagu ja kõndida tuli samuti piisavalt nagu kergjalaväelasele kombeks.Saapad uued,inimeste jalad pole harjunud saapaid kandma,viimasest korrast palju möödas,kutselt ei loetud soovitust võtta kaasa sokke jne jne.Aga nagu näha peale kolmandat päeva juba asjad sujusid,intruktorid ja reservistid elasid sisse ja hakkasid palju probleeme juba ise lahendama ning küsima mitte ei jäänud käed rüppes ootama äkki keegi tuleb ja küsib kas saab olla abiks.
Nii suure ja esmakorde asja puhul paraku viskab ikka igast "vigureid" sisse ja kõik ei olegi esimesest minutist reaaalne ja plaanipärane.Päris olukorras on segadust veel rohkem.
Järgmine kord on juba kõik palju targemad ning oskavad asju paremini ettenäha ja lahendada.
Viriseda saab alati aga kas on ka põhjust.

10aastase kogemusega Revonia on Eestis tuntud maakeldrite, koobassaunade, aga ka maa-aluste majade valmistajana. Need on sarnase ehitusega, tarnitakse tellijale valmis viimistletud kujul ning paigaldusele kulub paar tundi.

Ukraina sõja mõjul hakkas Revonia üpris kiirelt kujundama pommivarjendeid. Peamiselt välisturule suunatud varjendid sarnanevad suuresti Mäekülas nähtud laskepesaga, ainult paigaldatakse sügavamale, seinad on paksemad ja rõhk kaitsel.

„Pommivarjendite tegemisest omandatud teadmistest sündiski meie värskeim toode – Ussisõnadel esmakordselt demonstreeritud mobiilne ja vastupidav laskepesa või staabimaja,“ rääkis Kivi.
Prototüübi kõik komponendid valmistati ja viimistleti Keila tehases. „Kui me tootmist jätkame, tulevad järgmisedki samasugused, ainult laskepesadele tehakse ka luugid ette,“ märkis turundusjuht.

Kaitseliidu Järva maleva pealiku kolonelleitnant Kuido Pettai sõnul sai Ussisõnade lahingplaani aluseks oletatava vastase ohuanalüüs ja sealt joonistusid välja võimalike ülesannete asukohad.

„Üheks oluliseks sõlmeks sai Tallinna–Tartu ja Pärnu–Rakvere teede ristumise maa-ala. Siit kujunes minu otsus, et sellel alal paneme üles betoonist kontroll-läbipääsupunktid, millist võimalust väga tihti ette ei tule,“ selgitas ta. „Koostöö kohalike ettevõtjate ja transpordiametiga võimaldas tagada kontrollpunktide kiire paigalduse ja liiklusohutuse.“

Planeerimisfaasi lõpus tuli päevakorrale ka ettepanek katsetada kontrollpunktis meeskonna kaitseks keldrist arendatud betoonpunkrit.

„Tagasi vaadates võin öelda, et otsus täiendavat betoonelementi katsetada oli üks parimaid otsuseid – reservväelaste tagasiside oli ülimalt positiivne. Lisaks kindralitele käisid seda uurimas juba kaitseväe lahingpioneerid,“ oli malevapealik rahul.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12023 ... rollpunkti