Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

[kaugeltuuriv]

Selline oskamatu küsimus inimeselt,kes ei ole inseneriharidusega.Oletame,et see oli laev,kes ankrut lohistas.Kas selline lohistamine jätaks ka märgid merepõhja?Nagu ei tahaks uskuda,et ankrut lohistati kolm,neli meetrit.
Sama kehtib ka plahvatuse kohta,kas see võib õnnetuse kohas jätta ka mingi jälje?
Kolmas küsimus oleks laevapaberitega foorumlastele,kes kaptenisillal tüüri juures olnud.Selline ankru otsas istumine ja edasi liikumine(oletame,et tormi ja tuule mõjul) on trasside juures üldse lubatud tegevus?Teine küsimus on aga ankrust,minu rumal pea ütleb,et ankru haakumine toru taha ei tohiks kaptenisillal jääda tähelepanekuta.Kas eksin,või on laeva mass nii suur,et see ei paneks ankru haakumist mingi asja külge momendiks isegi tähele?

[eeru]

Laeva pidurdamiseks mööda merepõhja. Loodetakse-usutakse esmalt ikka ankruketi pikkusele ja mitte ankrule.

[URR]

Selline oskamatu küsimus inimeselt,kes ei ole inseneriharidusega.Oletame,et see oli laev,kes ankrut lohistas.Kas selline lohistamine jätaks ka märgid merepõhja?Nagu ei tahaks uskuda,et ankrut lohistati kolm,neli meetrit.
Sama kehtib ka plahvatuse kohta,kas see võib õnnetuse kohas jätta ka mingi jälje?
Kolmas küsimus oleks laevapaberitega foorumlastele,kes kaptenisillal tüüri juures olnud.Selline ankru otsas istumine ja edasi liikumine(oletame,et tormi ja tuule mõjul) on trasside juures üldse lubatud tegevus?Teine küsimus on aga ankrust,minu rumal pea ütleb,et ankru haakumine toru taha ei tohiks kaptenisillal jääda tähelepanekuta.Kas eksin,või on laeva mass nii suur,et see ei paneks ankru haakumist mingi asja külge momendiks isegi tähele?

1-2. Sõltub põhjast. Seal peaks muda olema, st “märgid” pűhitakse varsti ära, eriti kui on tormised ilmad, nagu nűűd. 3-4 meetrit lohiseda pole mingi ime.
3. Ei ole.
2. Märgata on seda, kas ankur lohiseb või peab. (Õige märkus eerult: laeva ei hoia paigal mitte ankur, vaid ankrukett, ankru asi on korraks haakuda, et kett saaks korrlikult välja joosta.)

[ruger]

Ka Eesti-Rootsi vaheline sideühendus sai viga. See muidugi ei mõjuta veel oluliselt Eesti sideühendusi. Neid on 10+, kust neid ümber välismaale suunatakse. Aga jälgida antud arenguid tuleb ikka.

Rootsi ja Eesti vaheline sidekaabel sai kahjustada umbes samal ajal kui leidis aset Balticconnectori rike, teatas Rootsi kaitseminister Pål Jonson teisipäeval Stockholmis toimunud pressikonverentsil.

Rikke koht ei asu Rootsi territoriaalvetes. Jonson ütles ka, et kaabel pole pöördumatult kahjustatud ning seda on võimalik endiselt kasutada.

Rootsi tsiviilkaitse minister Carl-Oscar Bohlin ütles pressikonverentsil, et Rootsi võimud teevad koostööd Eesti ja Soomega seoses kaabli rikkega.

8. oktoobri öösel hakkas merepõhjas lekkima Eesti ja Soome vaheline gaasitoru Balticconnector. Samas oli kahjustada saanud ka sidekaabel. Kui Soome vetes asuva gaasitoru lõhkumist uurib Soome, siis Eesti vetes toimunud kaabli kahjustamist uurivad Eesti võimud. Soome keskkriminaalpolitsei on esialgu öelnud, et Soomet ja Eestit ühendav gaasitoru sai kannatada ilmselt mehaanilise kahjustuse tõttu ning tõenäoliselt ei olnud tegemist plahvatusega.

https://www.err.ee/1609136015/rootsi-ka ... kahjustada

[Smith]

Ka Eesti-Rootsi vaheline sideühendus sai viga. See muidugi ei mõjuta veel oluliselt Eesti sideühendusi. Neid on 10+, kust neid ümber välismaale suunatakse. Aga jälgida antud arenguid tuleb ikka.

Kuskilt on kõrvu jäänud, et sidekaableid on üheksa, millest seitse on meres. Sellisel juhul oleks pea veerand neie välisühendustest rivist väljas. Ma loodan, et ma eksin.

[kaugeltuuriv]

Selle Rootsi-Eesti sidekaabliga proovitakse minu arust reaktsioone,gaasitoru reaktsioon jäi minu hinnangul nõrgaks.Mingi mula ankrust,kuigi norrakate andurid registreerisid midagi hoopis suuremat.
Seega,kui nüüd asja suure kella külge ei panda,nagu näiteks NATO konsultatsioonid ja surve EU Komisjonile,et asja arutada,siis proovivad venelased järgmiseks midagi suuremat.
Küll aga on tähenduslik see,et Rootsi poolt hakkab asjaga tegelema vist tsiviilkaitse,kui seda ministri ametinimetust lugeda.

[kaur3]

VM kantsler räägib mõistlikku juttu.

"Kõigepealt me tuvastame selle, kes on süüdi ja siis on loomulikult kaks varianti, ta tegi seda kogemata või ta tegi seda meelega. Kui ta tegi seda meelega, siis on omakorda kaks varianti, kas tal endal juhtus midagi peas, ta otsustas ootamatult lõhkuma hakata asju, mis pole tema omad või tegi ta seda kellegi korraldusel. Selle pildi me välja selgitame ja vastavalt siis ka reageerime," lubas kantsler.

https://www.err.ee/1609134191/vseviov-b ... ad-selgeks

Enne kui ei ole tuvastatud süüdlane ja motiivid, siis võime ennast siin asjatult käima tõmmata. Akf-d leiavad foorumist ka pikad teemad, mis allpool olevatele keissidele pühendatud.

Rootsi allveelaeva jaht, mis osutus poirikkeks https://www.themoscowtimes.com/2019/10/ ... rts-a67766

Soome GRU salabaas, mis oli rahapesu jaoks vaikne saar https://yle.fi/a/3-12411087

[lamba-ants]

Kuskilt on kõrvu jäänud, et sidekaableid on üheksa, millest seitse on meres. Sellisel juhul oleks pea veerand neie välisühendustest rivist väljas. Ma loodan, et ma eksin.

Tegelikult pole side mõttes rivist väljas midagi. Eesti-Rootsi kaablis oli läbilaskevõime langus, mis on tänaseks taastatud. Eesti-Soome viga saanud kaabel on varukaabel ja ei mõjutanud kuidagi side toimimist, jupp aega mõeldi, millal täpselt ta üldse viga sai.
Korraga võiks katki minna 4-5 kaablit ja side toimiks ikka, võibollla mõne kohaga natuke aeglasemalt ainult.

[Viiskümmend]

Sidekaablite lõhkumine on samuti kübersõda, sellise tegevuse ainukeseks eesmärgiks ongi ju kübertaristu häirimine.

[wolfgang]

Kas keegi võiks ära seletada, kuidas moodi ei ole suure laeva asukohta võimalik, sekundi pealt, paari meetri täpsusega tagantjärgi tuvastada. Juba mingi paarkend aastat on avalikes allikates jutustatud, kuidas me jube head pilti toodame NATO tarvis. Olemata selle ala mees, on siiski silma jäänud valge-oranžid tornid, randades, mille otsas keerleb üks jurakas. Selle suurust arvestades, peaks see üsna normaalset pilti tootma. Ka on nende omavaheline kaugus selline et Soome laht peaks küll nagu peo peal olema. Ilmselt on seis sama või isegi heam sommidel. On mõnel künal transponder sees, väljas, külje peal või otsas, ei tohiks selle nägemist mingitki moodi segada.
Okei. Radar ei tuvasta. A äkki võrdleks siis radari ja kasvõi Marinetrafficu tasuta versiooni(kui raha ei ole) pilti ja kui vastuolu siis saadaks mingi oma aluse vaatama, et mis krõll see seal hulbib.
Nüüd, kui on teada täpne moment, kui surve langes siis kerib pildi samasse ajahetke ja vaatab, mis akademik või admiral seal ujus sel hetkel ja see on. A ikka käib mingi "Nuputa" mängimine ja oletamine. Ei jäta tõsist muljet.

[Peeter]

Eile oli ETV-s algusega kell 20.00 saade Impulss. Seal ühes lõigus ütles mereväelane, et olgu tal (kahtlasel objektil) poi sees või mitte, meie jaoks on ta ikka ilusti nähtav ja meie mereväelase või meie liitlase terav silm tal peal, ja me läheme vaatama mida ta siin asjatab. Et transponder on kõigest vaid üks ja väike osa sellest meie infost, transpondri info on lihtsalt see, mida see alus ise tahab meile öelda.

Wolfganag: ega skeem võis käia ka niimoodi, et vee alla aeti (ja vb ei tea millal juba) asjad juba varem jonksu, ja nüüd siis sobitati lõpptegevused tormi ajal sealt üle sõitja(te)ga. Ehk siis vee peal ja vee all võisid tegutseda erinevad isikud ja meile tahetakse näidata hoopis teist pilti toimunust.

[Smith]

Kuskilt on kõrvu jäänud, et sidekaableid on üheksa, millest seitse on meres. Sellisel juhul oleks pea veerand neie välisühendustest rivist väljas. Ma loodan, et ma eksin.

Tegelikult pole side mõttes rivist väljas midagi. Eesti-Rootsi kaablis oli läbilaskevõime langus, mis on tänaseks taastatud. Eesti-Soome viga saanud kaabel on varukaabel ja ei mõjutanud kuidagi side toimimist, jupp aega mõeldi, millal täpselt ta üldse viga sai.
Korraga võiks katki minna 4-5 kaablit ja side toimiks ikka, võibollla mõne kohaga natuke aeglasemalt ainult.

Selge, tänud valgustamast

[Lemet]

ankru haakumine toru taha ei tohiks kaptenisillal jääda tähelepanekuta.

Märksa suuremad asjad on kaptenisillalt märkamata jäänud...

[URR]

Kas keegi võiks ära seletada, kuidas moodi ei ole suure laeva asukohta võimalik, sekundi pealt, paari meetri täpsusega tagantjärgi tuvastada. Juba mingi paarkend aastat on avalikes allikates jutustatud, kuidas me jube head pilti toodame NATO tarvis. Olemata selle ala mees, on siiski silma jäänud valge-oranžid tornid, randades, mille otsas keerleb üks jurakas. Selle suurust arvestades, peaks see üsna normaalset pilti tootma. Ka on nende omavaheline kaugus selline et Soome laht peaks küll nagu peo peal olema. Ilmselt on seis sama või isegi heam sommidel. On mõnel künal transponder sees, väljas, külje peal või otsas, ei tohiks selle nägemist mingitki moodi segada.
Okei. Radar ei tuvasta. A äkki võrdleks siis radari ja kasvõi Marinetrafficu tasuta versiooni(kui raha ei ole) pilti ja kui vastuolu siis saadaks mingi oma aluse vaatama, et mis krõll see seal hulbib.
Nüüd, kui on teada täpne moment, kui surve langes siis kerib pildi samasse ajahetke ja vaatab, mis akademik või admiral seal ujus sel hetkel ja see on. A ikka käib mingi "Nuputa" mängimine ja oletamine. Ei jäta tõsist muljet.

1. Sest meri on suur ja laevu palju.
2. Radar “näeb” ainult oma silmapiirini.
3. Marinetraffic näitab AIS pilti, millel laev näitab, mida ise tahab.
4. Kes űtles, et ei tea, kes kus ja millal oli?
5. See, et me teame, kes kus oli, ei pruugi olla piisav tõend sűűdistuse esitamiseks.

[wolfgang]

Tänud URR ja Peeter!
URR, Soome laht on ivake väiksem, kui meri, kui me Elisa kaablist ja gaasitorust kirjutame. Mulle on jäänud mulje, et Soomel ja Eestil jooksevad radaripildid, korraliku ülekattega Soome lahe keskele kokku. Lisaks toetab seda ettekujutust empiiriline vaatlus, kus nii Tütarsaared, kui Suursaar kaldalt(mitte rannast) kenasti kätte paistavad, kui ilma on. Pilk kaardile ütleb, et see saar asub isegi kaugemal, kui keset Soome lahe, peaaegu kõige laiemat kohta.
Jah, laevu on palju ja AIS pilti jah. Kindlasti on mõni idu(ettevõte) valmis kirjutanud programmijupikese, võiks isegi robotiks või moodsalt AI-ks seda nimetada, mis võrdleks AIS ja radaripilti ja mittevastavuse puhul tuleks teavitus ja/või tuvastussõit. Üldse ei kahtle, et operaatoril on seda tööd keeruline, jätkusuutlikult, järjepidevalt teha. See on küll lõik, mida saab ja mõistlik on, automatiseerida.
4. no siis on hästi.
5. mnjah.