sakslased >-< punaarmee

[zyndapp666]

aga mootorrataste kohapealt olid sakslased ikka VÄGA kaugel ees!

[EOD]

Tankidest. Kapten Trummiga nõus, et T-34 oli sõja alguse saksa tankidest soomuse, mootori ja teedeta maastikule sobiva käiguosa poolest üle. Siiski polnud tegemist omaloominguga. Kontseptsioon pärines Christielt. Väidetakse, et T-34 oli torsioonvedrustusega, erinevalt Christie silindrilistest vedrudest. Ei olnud, vedrustus oli lihtsalt korpuse sisse viidud. Torsioonvedrustust katsetati pärast sõda, kuid seeriamasinatel seda polnud. Esimestel prototüüpidel oli muuseas Liberty bensiinimootor. Christie tanki hainina oli veel sõjajärgsetel rasketankidel kasutusel. Vaieldamatult parem oli vene soomus, seda tänu Koola poolsaarel kaevandatavale niklile. Nikkel muudab soomuse sitkeks. Saksa soomus oli rabe ja mürsutabamus lõi sisepinnalt kilde lahti.
Neljamootorilised lennukid olid saksa firmadel välja töötatud, kuid Hitler keelas nende projektidega tegelemise. He-177 oligi kompomiss, kus propellereid oli kaks, aga mootoreid tegelikult neli (kaks paarismootorit). Igati mõistlikum oleks olnud toota lennukit neljamootorilisena. Poleks olnud mootorite ülekuumenemist ja ühe ülesütlemisel oleks kolm alles jäänud. Muuseas "motopiibli" autor Arseni Palu, kes lendas Il-2 instruktorina, rääkis mulle, et ka sel masinal oli maksimaalvõimsusel lennates kalduvus ülekuumenemisele. Radiaator paiknes mootori taga, radiaatorist läks vesi kõigepealt ühte silindriritta, sealt teise ja siis radiaatorisse tagasi. Suurel koormusel kuumenesid viimased silindrid üle. Seega sai täisvõimsusellennata väga lühikest aega.
Logistiliselt oli Saksa armee oma kirju relvastuse ja tehnikaga muidugi õudusunenägu. Olukorda püüti parandada sellega, et põhisuundadel oli kasutusel standardrelvastus, "nurgatagustesse" kohtadesse saadeti aga kõiksugu trofee-ja vananenud kraami. Näiteks Naissaare ümbruses kasutati prantsuse meremiine, mis olid Hollandi laevastikust trofeeks saadud.

[motofassist]

Nii kas teate veel üht huvitavat fakti?
Nimelt peale 1maailmasõda olid sakslastel head suhted venemaaga.Kuna nad ise ei tohtinud tanke ega värke toota ,eriti rasketanke siis käisid katsetused edasi venemaal.
Enne 2maailmasõja algust said insenerid napilt pagema kuid palju jooniseid ja tehnikat jäi maha.Nimelt venelased vehkisid ka nendelt vajalikke osasi ja võtteid maha.

Lihtsalt meeldetuletuseks.Et keegi ei arvaks siin ,et venelased mõtlesid endale tanki välja.

[uusmario]

Enne 2maailmasõja algust said insenerid napilt pagema kuid palju jooniseid ja tehnikat jäi maha.Nimelt venelased vehkisid ka nendelt vajalikke osasi ja võtteid maha.

Ja kust kohast siis sellised andmed.

[valdo]

Nii kas teate veel üht huvitavat fakti?
Nimelt peale 1maailmasõda olid sakslastel head suhted venemaaga.Kuna nad ise ei tohtinud tanke ega värke toota ,eriti rasketanke siis käisid katsetused edasi venemaal.
Enne 2maailmasõja algust said insenerid napilt pagema kuid palju jooniseid ja tehnikat jäi maha.Nimelt venelased vehkisid ka nendelt vajalikke osasi ja võtteid maha.

Lihtsalt meeldetuletuseks.Et keegi ei arvaks siin ,et venelased mõtlesid endale tanki välja.

Nii ei olnud.

Tõepoolest, Saksa sõjandusspetsid töötasid oma tehnikat välja ja katsetasid N.Liidus, kuid... see toimus PALJU enne Teise Ilmasõja algust ehk PALJU enne 1939. aastat.

Vastavalt 1919 sõlmitud Versaille' rahulepingule oli Saksamaa relvastusele ja sõjatööstusele esitatud väga ranged piirangud, mistõttu koliti oma arendustegevus seda lahkelt lubavasse N.Liitu (muidugi salaja). Ainult et need keelud muutusidde facto tühiseks juba ca 1936.a. paiku, kui Hitleri juhitud Saksamaa ütles tasapisi kõikidest piirangutest lahti ning muuhulgas astus 1933 välja ka Rahvasteliidust. Alates sellest ajast ei olnud sakslastel enam mingit mõtet arendustööd N.Liidus teha ja seda ka ei tehtudki, sest oma riigi aladel olid neil juba faktiliselt vabad käed, sest Versaille' süsteem oli siis juba surnud.

Kui nüüd tehnika poole minna, siis me kõik teame, et idakampaania alguseks 1941 ei olnud Saksamaal MITTE AINSATKI kesk- ega rasketanki, N.Liidul oli aga nii T-34 kui ka KV. Kuidas sai N.Liit kopeerida sakslaste olematuid tanke? Kui keegi püüab vastu väita, et kopeeriti tulevaste tankide kavandeid ja jooniseid, siis ka see on väär. Nimelt kui võrrelda KV ja T-34 mootori ja jõuülekande asetust nt sakslaste hilisemate Tiigrite ja Pantritega, siis on tegu kardinaalselt erinevate tehniliste lahendustega.

Pigem on saanud N.Liidu WWII tankid saanud inspiratsiooni 1930ndate Christie tankist. Ja seda ka mitte koopiana, vaid edasiarendusena - Christie tanki koopiaks võib lugeda bensiinimootoriga kerg-kiirtanki BT-2 (millega plaaniti Euroopat vallutada), ei teisi. T-34 juures on kasutatud vaid mõningaid selle edasiarendatud tehnilisi lahendusi, ei muud. Loomulikult on nii KV kui ka T-34 N.Liidu konstruktorite töö - kelle töö siis veel?

[motofassist]

Keskkaalu tanke tehti ja katsetati venemaal!
Miks kuradi pärast sakslased venemaale kergetanke projekteerima lähevad kui seda juba endal kodus tehakse.

Kas venelased panid siis soomuse huupi paksema kui saksa kesktankil?
Oletasid ,et sakslastel on lahjem kesktank?

Need mudelid mis venemaale jäid võeti katsetuseks ,et luua parem tank saksa kesktankist.

[motofassist]

Huvitav FAKT ja tõsiasi. http://en.wikipedia.org/wiki/Panzer_III
See ei ole küll venemaal tehtud kuid üks taibu lahmib siin liiga palju sellest ,et sakslastel polnud ühtegi kesktanki.Idakampaania ajaks.
Tõsi rasketanki ei olnud!

[EOD]

Seda kindlasti väita ei saa, et vene relvastus tervenisti maha kopeeritud oli või maha jäi. Näiteks rakettrelvade osas oldi 1941. ees, Saksamaal polnud raskeid tanke ega ujuvtanke...
Tegelikult näitab see vaid N. Liidu agressiivseid kavatsusi. Tank KV-2 oma 152 mm haubitsaga oli mitte tank-tanki vastu võitlemiseks (kuigi varitsusest, healt positsioonilt oli ta saksa tankide surm), vaid fortifikatsioonide purustamiseks. Muuseas oma meeskonnad kartsid seda relva samuti, eelistades päästikunööri tõmmata, olles ise väljaspool masinat, nagu memuaaridest lugeda võib. Kerged ujuvtankid samuti puhtalt ründerelvad, eriti jõgede forsseerimiseks sobilikud. Rataskäiguosaga tankid, millistega Venemaa teedeta maastikul midagi peale pole hakata, kuid autobahnil võimaldavad kiiret edasiliikumist...
Ega tegelikult oma plaanidest suurt saladust ei tehtudki. Oli ju ametlik loosung: "Lööme vaenlast tema oma maal". Kui siis sakslane taipas ennetavalt rünnata, oli vesi ahjus. Kaitsetaktikat ega -strateegiat polnud ju läbi mängitud ja järgnes 1000 km korratut põgenemist.

[motofassist]

EI soovita kasutada sõna Saksamaal polnud.
Mis sa arvad mis tank see on? http://ww2photo.mimerswell.com/tanks/d/ ... /tauch.htm

[motofassist]

Vaadake viimast mudelit.
http://www.achtungpanzer.com/pz8.htm

Panzerkampfwagen III Ausf H(U) - Tauchfahig
(U-Panzer / Submersible Tank)
This U-Panzer belonged to the 18th Panzer Division's 18th Panzer Regiment. This photo was taken during the crossing of the River Bug at Patulin on 22nd June of 1941. During the preparation for invasion of England - Operation Seelöwe (Sealion), Panzer III and Panzer IV were converted into submersible tanks able to travel on the bottom of body of water at the depths of 6 to 15 meters. From June to October of 1940, 160 Panzer III Ausf F/G/H and 8 Panzerbefehlswagen III Ausf E along with 42 Panzer IV Ausf Ds were converted into U-Panzers / Tauchpanzers. After extensive tests and modifications U-Panzer were ready for action. Since Operation Sealion was never realized, Tauchpanzer IIIs and IVs were used during Operation Barbarossa (crossing river Bug at Patulin), in service with 3rd (6th Panzer Regiment) and 18th Panzer Division. It was also planned to use U-Panzers in never realized invasion on the island of Malta.

[A4]

tõnis.SS, Saksa ja Vene ujuvtankidel oli tegelikult suur vahe, mis seisnes selles, et Saksa ujuvtankid ületasid veekogusid mööda nende põhja sõite, kasutades veepinnalt õhu saamiseks snorkelit.

Vene ujuvtankid T-37, T-38 ja T-40 ületasid veekogusid aga nende pinnal sõites, liikudes edasi sõukruvi abil.

Venelaste lahendus on sakslaste omast tudnuvalt ohutum ja osaliselt ka lihtsam. Mis saab Saksa tankiga näiteks siis, kui jõepõhjas kerkib tanki ette mingi takistus?

Pealegi piiras mööda põhja sõitmine järsult veekogude arvu, mida tankiga ületada sai. Saksa tankid said ületada kuni 15 meetri sügavusi jõgesid. Aga Venemaal oli suur osa jõgedest tunduvalt sügavamad. Seda, kuidas sakslased mööda La Manche'i kanali põhja tankidega Inglismaale kavatsesid põrutada, ei suuda mina küll hösti ette kujutada.

Mis puudutab seda, et Pzkpf III oli keskmine tank, siis see on sakslaste endi definitsioon, siis see on sakslaste enda definitsioon ning enamus teisi riike liigitas nii kerged tankid kergetankide hulka. 1943. aastal relvastusse võetud Panther kaalus 46 tonni, ehk kaks korda rohkem, kui Pzkpf III. Sellest hoolimata nimetasid sakslased ka seda masinat keskmiseks tankiks, kuigi sama raske venelaste KV-1 oli kindlalt rasketank.

[motofassist]

See on jah huvitav ,et igal maal enda massiteooria.
See muidugi muutus tihti kuna võrreldi enda tanke vaenlase omaga.

Kui nüüd vaadata ujuvtankide kaalu ja relvastust.
Siis oli üldse huvitav ,et sakslased selle nii sügaval sõitma said.
Aga see kanali ületamise asi oli nii,et selle sügavused ja vormid olid sakslaste poolt välja uuritud.Olid isegi kaardid kuid ma ei suuda neid hetkel leida.

[A4]

Midagi erakordset selles mööda põhja sõidus muidugi ei ole, kõik sõjajärgsed Vene tankid alates T-55-st olid selleks samuti võimelised. Vee peal suutsid aga sõita kõik kergemad masinad, alates luuretankist PT-76 lõeptades BMP-seeria jalaväe lahingumasinatega.

Mis puudutab Vene sõjaaegseid ujuvtanke, siis tuleb muidugi mainida, et T-37 ja T-38 puhul oli tegelikult tegemist ülikergete tankettidega, millel oli õhuke soomus ja nõrk relvastus. Teisalt toodeti neid kokku üle 4000 ehk rohkem, kui oli terves Saksa armees 1941. aasta suvel tavalisi tanke.

[EOD]

Ujuval tankil on veekogu forsseerimisel snorkeliga tanki ees suured eelised. Nimelt saab samaaegselt veekogu ületamisega hoida vastaskallast tule all ja toetada parvedega/paatidega veekogu ületavat jalaväge. Masin ise on suuremalt osalt vee all, seega tule eest kaitstud. Välja paistab vaid torn ja korpuse ülaosa.
Siis veel navigeerimise probleem. Magnetkompass tanki teraskestas ei toimi. Gürokompass aitab, kui on võimalik veekogu otse ületada. Kui aga põhjas on takistused, võib kergesti kõrvale kalduda. Veest välja ronimisel on "silmad" pori ja veekasve täis ning vaatlemine/sihtimine raskendatud. Samas vastasele on snorkli liikumise järgi veepinnal näha, kust ohtu oodata ning ta saab kaitsevahendid valmis panna.

[hugo1]

Kas neil Vene ujuvtankidel mitte töökindlusega probleeme ei olnud.
Mäletan, et kusagilt kunagi loetud umbes nii, et 10 tükki läks üle jõe ja vastaskaldale jõudis neist 6 või 7.
Lekkisid kõvasti ja nägemisraadiusega olevat suured probleemid olnud.
Oskab keegi täpsustada või ümber lükata