Diktüoneemakilda kaevandamine

[kalvis]

Kogu selle kaevandamise juures ongi keskkonnaküsimused kõige olulisemad. Kaevandada saab kahte moodi - igasugused mürgid ümberringi (nagu varem fosforiiti - ja just diktoneemakild oligi põhisaastaja) ja ka ilma mürkideta - vaid üks suur auk ja tulevane tehismägi. Kumb variant tuleb sõltub palju kohalikust riigi keskkonna ministeeriumist. N:arengumaades just nõrk keskkonnahoiu teadlikuse tõttu ongi saastega kaevandamine esikohal ja arenenud maades mitte.
Tartu tselluloositehas oli ilmekas näide kus aktivistid suutsid valitsuse suhteliselt leebe keskkonnamõjuga tehase rajamise osas ära hirmutada.
Transport on selle kaevanduse juures sekundaarne küsimus.

[Kapten Trumm]

Valitsust ei hirmutatud ära mitte saastega, vaid valitsus haistis enda ebapopulaarsele (tööstuse) poolele positsioneerimist valijate poolt ja distantseeris end kiiruga kogu üritusest. Sama protsessi võime praegu näha ka tuumajaama teemal. Ja riigimetsa raiemahtude teemal.

Lihtsalt facebooki miitingute jõud on suur ja iga mõtlev poliitik üritab endale seal mitte negatiivset kuvandit teha.

Asja downside on aga selles, et sedasi me jääme ilma kõikidest olulistest tööstusprojektidest, mida igal pool aetakse ikkagi valitsuse egiidi all. Ka see diktüoneemakilda kaevandamine on samaväärne nagu puidurafineerimine või raiemahud, iga poliitik üritab selle tule paistel end soojendada ning Eesti pikemaajalised huvid lastakse allavett - ja facebookis röökivad nimby-aktivistid on piisavalt lollid, et sellest mitte aru saada.

[Kapten Trumm]

Teema juurde tagasi tulles, siis rikastamise poole pealt tuleb ka keskkonnahoid mängu. Vaadates põlevkivitööstust, siis suurimad reostuse allikad tulevad just põlevkivi töötlemisel, kaevandamine ise suhtelist nohu loodusele, eriti veel allmaakaevandamine. Kas see ka graptoliitargilliidi puhul samamoodi oleks muidugi ei tea.

Ei ole see allmaakaevandamine ka sugugi nohu. Kuna seal piirkonnas on maaelanikke vähevõitu, seepärast on ka vähe kisa.
Kaevandamisega (eriti sügaval) kaasneb
1. kasutatavate põhjaveehorisontide veekadu - vettjuhtivatest kihtidest hakkab vesi jooksma peamiselt kaevandustesse ja kaevudest kaob vesi
2. kaevandusvete jõudmine veekogudesse ja nende fenoolireostus
3. maapinna vajumine (nt Ahtmes pole vist ühtegi maja, kus pole suuremaid vajumispragusid, linn asub kaevanduse peal)

Võibolla neid asju õnnestub vältida siis, kui leiutatakse mingi kaevanduskäikude taastäitmise tehnoloogia, mis võimaldab täita käigud samakõva materjaliga kui maapind käikude ümber - see peaks siis vähendama põhjavee depressiooni ja maapinna vajumist.

Mingi Kevadtormi käigus sai seda Ida-Virut "avastatud" ja imestatud, kuidas saab maapind sedasi õli järgi haiseda või miks igas kraavis on mingi õlist sinine vesi, et isegi pesta ennast ei kõlba.

[Qwerty226]

Teema juurde tagasi tulles, siis rikastamise poole pealt tuleb ka keskkonnahoid mängu. Vaadates põlevkivitööstust, siis suurimad reostuse allikad tulevad just põlevkivi töötlemisel, kaevandamine ise suhtelist nohu loodusele, eriti veel allmaakaevandamine. Kas see ka graptoliitargilliidi puhul samamoodi oleks muidugi ei tea.

Ei ole see allmaakaevandamine ka sugugi nohu. Kuna seal piirkonnas on maaelanikke vähevõitu, seepärast on ka vähe kisa.
Kaevandamisega (eriti sügaval) kaasneb
1. kasutatavate põhjaveehorisontide veekadu - vettjuhtivatest kihtidest hakkab vesi jooksma peamiselt kaevandustesse ja kaevudest kaob vesi
2. kaevandusvete jõudmine veekogudesse ja nende fenoolireostus
3. maapinna vajumine (nt Ahtmes pole vist ühtegi maja, kus pole suuremaid vajumispragusid, linn asub kaevanduse peal)

Võibolla neid asju õnnestub vältida siis, kui leiutatakse mingi kaevanduskäikude taastäitmise tehnoloogia, mis võimaldab täita käigud samakõva materjaliga kui maapind käikude ümber - see peaks siis vähendama põhjavee depressiooni ja maapinna vajumist.

Mingi Kevadtormi käigus sai seda Ida-Virut "avastatud" ja imestatud, kuidas saab maapind sedasi õli järgi haiseda või miks igas kraavis on mingi õlist sinine vesi, et isegi pesta ennast ei kõlba.

Jah on, ja mida sügavamal on kaevandamine, seda vähem keskkonnamõju on.
1. Põjaveel on loodusele väike mõju (kõige mustem tsenaarium on, et märgalast saab mets). Panen siia Goolge mapsi lingi (http://tiny.cc/l5wvvz) Tartu-Jõhvi maantee osast mis läheb üle Estonia kaevanduse. Antud lõigul on siis terves ulatuses maa alt tühjaks kaevandatud. Tee streetview lahti ja vaata, ilusad metsad/põllud igalpool (väike stiil näide, jubedalt rikutud maast http://tiny.cc/t6xvvz).
2. Kaevandusvesi ongi see sama põhjavesi, mida need maaelanikud enne joogiveeks kasutasid... Kuidas ta järsku maaalt välja pumbates mürgiseks muutub on küll põnev. Fenooli reostus on just põlevkivi töötlemisest, mitte kaevandamisest tekkinud, nagu ka kõik "õlised" kraavid jne. Kunagi visati õhku idee teha kaevandusveest mineraalvett (https://erikpuura.wordpress.com/2010/09 ... vandusest/)
3. Kuusel ja karul pole vahet, kui maapind meeter alla poole vajub. Ja see Ahtme kommentaar on lihtsalt vale, Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa, mitte linn, ja panen siia pildi kus on näha kuidas Ahtme on ümbritsetud kaevandustest, mitte ei ole nende peal. Ehk ma ei tea kuhu see linn sul vajub.

[Kapten Trumm]

2. Kaevandusvesi ongi see sama põhjavesi, mida need maaelanikud enne joogiveeks kasutasid... Kuidas ta järsku maaalt välja pumbates mürgiseks muutub on küll põnev. Fenooli reostus on just põlevkivi töötlemisest, mitte kaevandamisest tekkinud, nagu ka kõik "õlised" kraavid jne. Kunagi visati õhku idee teha kaevandusveest mineraalvett

Kaevandusvesi sisaldab fenoole, eriti palju on neid kevadperioodil. Võimalik, et see tuleb hoopis tootmisjääkide ladustamisest maapeal, kust pinnaveega see põhjavette satub. Tõsi, lisaks ka mineraalsooolasid, aga taolist mineraalvett mina parem ei jooks.

Kohtla-Järvel majad vajuvad, täitsa fakt kohe.
https://www.err.ee/1140814/kohtla-jarve ... probleemid
https://pohjarannik.postimees.ee/658319 ... -kaevandus

[Kilo Tango]

Nüüd siis miski uuring (ma ei tea, kui värske või mitte), mis näitab, et uraani kaevandamiseks on parim piirkond hoopis kusagil Nõva ja Haapsalu vahelises piirkonnas. Seal on uraani varud keskmise tasemega maardlate alumises servas.

https://novaator.err.ee/1138181/uuringu ... aani-varud



Uraani maardlad jagatakse kolme kategooriasse:
1. Kõrge uraani sisaldusega (>1%)
2. Keskmise uraani sisaldusega (0,1-1%)
3. Madala sisaldusega (alates 0,01%)

Viimast peetakse veel ääri-veeri majanduslikult tasuvaks. Nii, et kui seal Nõva kandis kopp maasse lüüa, siis peaks õnnestuma raha teenida küll.

Uurisin veel selle Eesti diktüoneemakilda ehk uuemas keelas graptoliit-argiliitsavi kohta. Selgub, et selle sees arvatakse olevat peidus ~15 miljardit barrelit naftat: https://en.wikipedia.org/wiki/Graptolitic_argillite

Kas seda ka kuidagi kätte saab (näiteks frakkimisega) ja mis pärast frakkimist piirkonna loodusest ja põhjaveest järgi jääb on eraldi küsimus.

[Kapten Trumm]

Siiski tänapäeval eelistatakse kõrge sisaldusega maardlaid ja isegi vägivaldne NSVL, kes võis lihtsalt inimesed sunnitöö korras midagi tegema panna, avastas peagi, et Sillamäe omast on rentaablimaid kohti.

Aga eks toonased teadmised olid nagu olid - põlevkivikaevandamise tõttu olid Ida-Viru geoloogia kohta paremad andmed. Seal Nõva ja Haapsalu vahel kaevandatakse paaris kohas ainult kruusa. Küse võib olla ka selles, et maapinna kihid põhjarannikul on tugevasti kaldus lõuna suunas ja põhjarannikult 60 km lõuna poole võib tähendada seda, et vastav kiht on ka 200 m võrra sügavamal koos kõigi kaasnevate probleemidega.

[Qwerty226]

Kaevandusvesi sisaldab fenoole, eriti palju on neid kevadperioodil. Võimalik, et see tuleb hoopis tootmisjääkide ladustamisest maapeal, kust pinnaveega see põhjavette satub. Tõsi, lisaks ka mineraalsooolasid, aga taolist mineraalvett mina parem ei jooks.

Fenoolid tulevad põlevkivi töötlemisest. Kaevandusvesi on põhjavesi, mis lihtsalt kaevandusest välja pumbatakse, et seal töötata saaks (ala nagu metsakuivandus).

https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/e ... d-pinnast/

14 hektari suuruse fenoolisoo puhastamise algas veebruari alguses ja sügiseks sai ala suures osas ohutustatud. Kohtla-Järve poolkoksimäest väljanõrgunud fenoolidega reostunud ala puhastamiseks rajati kraavide süsteem. “Kraavidega juhitakse puhas vesi fenoolisoost mööda Varbe peakraavi ja edasi Kohtla jõkke,” selgitas Jaaksoo. “Tuleval aastal rajame pumpla ja survetorustiku, mille abil pumbatakse reostunud vesi fenoolisoost poolkoksiprügila nõrgveekraavi ja sealt puhastusseadmetesse.”

https://et.wikipedia.org/wiki/Purtse_j%C3%B5gi

Varem oli Purtse Eesti üks tähtsamaid lõhe kudejõgesid, kuid kui 1930-ndatel hakati Kiviõlis tootma põlevkiviõli, mille tootmise käigus tekkinud reovesi suunati Purtse jõkke, said siinsed kalavarud kannatada. Jõe reostamist jätkati Saksa okupatsiooni ja Nõukogude ajal Kohtla-Järve ja Kiviõli õlitööstuste toodete ja jäätmetega (põlevkivitööstuse reovesi on iseloomuliku intensiivse värvusega ja ebameeldiva lõhnaga vedelik, millel on suur hapendumus ning spetsiifiliste ainete, näiteks fenoolid, õlid, ammoniaak, bensopüreen, reortsiin jt, sisaldus).

Mu pointi pigem võtab kõige paremini kokku see, et enamus Estonia kaevnadusveest läheb Rannapungerja jõkke ja erinevalt Purtse jõest see välja surnud ei ole.

Kohtla-Järvel majad vajuvad, täitsa fakt kohe.
https://www.err.ee/1140814/kohtla-jarve ... probleemid
https://pohjarannik.postimees.ee/658319 ... -kaevandus

Ja artiklis on ka faktile põhjus välja toodud...

Kortermajade rajooni elamud ehitati vana kaevanduse alale eksperimentaalkorras.

[kalvis]

Minister juba suutiski eile välja öelda, et varsti jõutakse reaalse fosforiidi kaevandamise faasi. Vaikselt Riigi tasandil on ettevalmistused lõpusirgel.

[Qwerty226]

Minister juba suutiski eile välja öelda, et varsti jõutakse reaalse fosforiidi kaevandamise faasi. Vaikselt Riigi tasandil on ettevalmistused lõpusirgel.

"Kevadsuvel" hakkab kaevandamine pihta.
https://virumaateataja.postimees.ee/793 ... oove-votma

[Kriku]

Ei hakka:

Selleks võetakse 2024. aasta kevadsuvel Rakvere vallas Aru-Lõuna lubjakivikarjääris suurem kogus fosforiidiproove, et edasisi katsetusi oleks võimalik teha tööstuslikul skaalal.

Teemasse ei puutu.

[kalvis]

Võibolla mitte aga diktoneemakilt asub fosforiidikihi peal. Maardus oli ta jääkaine mis kuhja maetuna kas reostab või mitte siiamaani.

Seda pole küll otse öeldud aga väidetavalt tahetakse mõlemat kaevandada. Et fosforiit läheb fosforiidina ja diktoneemakilt siis Sillamäele... Võta sa nüüd kinni mida tahetakse.

[Kriku]

Üldiselt võikski moodsas maailmas kaevandada nii, et kõik, mis maapõuest välja tuleb, ka ära kasutatakse.

[kraal]

Ei hakka:

Selleks võetakse 2024. aasta kevadsuvel Rakvere vallas Aru-Lõuna lubjakivikarjääris suurem kogus fosforiidiproove, et edasisi katsetusi oleks võimalik teha tööstuslikul skaalal.

Teemasse ei puutu.

Eesti ajakirjandus pealkirjadega jälle omas hiilguses.

Kui kellegi pole aimu kuidas elu tegelikult käib siis püüaks valgustada.

Praegu on võetud puuraukudest proove ja neid siis laboris katseklaasides ja väikestes masinates testitud et teada saada mis oleks võimalikud lahendused vajalik aines sealt kätte saada. Selleks kulub materjali vast nii "paar ämbritäit"
Nüüd kui teadmised käes on vaja edasi liikuta. Selleks ei ole vaja enam mitte katsekaalsi ja uhmrit vaid miniatuurset võimalikku tehnoloogiat.
Selle võib ise valmis meisterdada (nt. nii tehti enne Enefit 280 õlitehase ehitus) või siia vaadata maailmas ringi mis tehnoloogiad olemas on ja vastavate tehnoloogiate omanikega koostööd teha. Enefitiga oli asi lihtne, maailma sellist ja isegi lihilähedast tehnoloogiat polnud ennem olemas. Selleks tehti Saksamaal vajalik seade valmis. Miks just seal ei tea aga kindlasti oli sellel mõjuvad põhjused.

Lähme nüüd edasi. Selleks, et nüüd neid erinevaid tehnoloogiaid hakata katsetama on juba vaja suuremas koguses tooret. Paarist ämbritäiest ei piisa. Selleks kulub ikkagi tonne või sisegi kümneid või sadu tonne materjali. Tehnoloogia väljatöötajatel on omad laborid (miniatuursed tehased) olemas, kus nad oma tehnoloogiat kogu aeg täiendavad jne. Selline labor võib olla täiesti ühe spordisaali suurune või väiksem või isegi suurem. See ettevõte saab tooraine kätte teeb tehnoloogias eeldatavad muudatused mis põhinevad eelnevalt laboris saadud tarkusele ning hakkab seda tooret siis oma masinavärgist läbi laskma. Samal ajal käib kogu aeg nalüüsimine, katsetamine, häälestamine, ümber ehitus jne jne. Selline protsess vajab hulga tooret. Kui neid erinevaid ettevõtteid erinevate tehnoloogiliste lahendustega on mitmeid siis vaja tooret jällegi palju rohkem. Kogu selle protsessi jooksul kogetakse pidevalt "tagasilööke" ja ka õnnestumisi.

Ääremärkusena teadmiseks, et tagasilöök teaduses ei ole midagi halba vaid see on teaduse arengu loomulik protsess. "Ebaõnnestumine" rikastab ka meid hulga uue teabega ja kogemustega, mis võib mujal hoopis teises lahenduses töötada jne.

Lõpuks kui on leitud sobilik tehnoloogia tooraine töötlemiseks hakatakse kalkuleerima palju selline asi maksab ja kas tasub üldse hakata tööstust rajama. Nüüd kui tulemus on positiivne tuleb muidugi leida ka vastavad investorid kes seda siin sooviksid rakendada. Kui riik arvab, et võiks küll kaevandada siis antakse investorile roheline tuli. Tema hakkab siis tegema igasugu keskonna alaseid uuringuid, planeeringuid jne jne ning hakatakse ka vastavat tehnoloogiat ja tööstust projekteerima. Kui kõik load kaevanduse ja tööstuse rajamiseks olemas hakatakse ka kogu seda asja rajama.
Peale seda kui kui kopp maasse lüüakse ja tehas käivitatakse avastatakse ikkagi, et miski ei tööta ja on vaja ümber teha. Selline olukord oli ka Enefit 280-ga. Laboris väikeses sakaalas töötas kõik hästi aga kui tehas käivitati ilmnes nii mõnigi probleem mis tuli ümber projekteerida ja ehitada. Näites ühel seadmel avaldus vibratsioon mis selle ära lõhkus aga seda väikeses skaalas ei avaldunud. Peale Enefit 280 valmimist on seda mitmeti ümber tehtud ja kindlasti tehakse veel. Kas siis optimeerimise või mingil muul põhjusel.
Kogu see ajaskaala on üpriski pikk. See kestab aastaid ennem kui hakkab lõpptoodangut tulema ja selle aja jooksul võib kõike juhtuda.
Võib juhtuda, et seda võimalikku kaevandust ja tööstust ei olegi vaja. Võib juhtuda, et on jällegi väga väga vaja.
Praegu ongi riigi eesmärk välja selgitada võimalik tehnoloogia. Kui see on olemas siis saab juba vajadusel edasi vaadata kas teha või mitte. Selle tehnoloogiani on ka veel omajagu minna.

PS! Haakub ka energeetika teemagaa aga investor võib ka öelda, et teil siin elektrit nõnda vähe ja see vähene ka kole kallis ja vot kaevanduse võin siia rajada aga tööstuse teen hoopis Rootsi. Nendel seal just alustas paar kolm tuumajaama tööd ning mitu veel tegemisel ja elekter hea hinnaga. Nüüd on riigi ehk siis meie otsustada kas selline valik sobib või mitte.
Ja kui tööstust ei tule jätkub õpetajate, päästjate, arstide jne kurtmised, et palk on väike ja kohalikud omavalitsused sulgeva koole ning pole ka raha, et pensione tõsta.

[kalvis]

Ja kui tööstust ei tule jätkub õpetajate, päästjate, arstide jne kurtmised, et palk on väike ja kohalikud omavalitsused sulgeva koole ning pole ka raha, et pensione tõsta.

LAV oli ühe suletud kaevanduse juures silt - "Kui pole kaevandusi siis pole ka leiba"
Seal külas nii oligi - vana kaevandus suleti ja kogu küla vireles näljas.
(sama ka eestis - kaevandust võib laiendada lisaks sõnaga tööstus)