Kriku kirjutas: ↑12 Jaan, 2024 10:14
Ei hakka:
Selleks võetakse 2024. aasta kevadsuvel Rakvere vallas Aru-Lõuna lubjakivikarjääris suurem kogus fosforiidiproove, et edasisi katsetusi oleks võimalik teha tööstuslikul skaalal.
Teemasse ei puutu.
Eesti ajakirjandus pealkirjadega jälle omas hiilguses.
Kui kellegi pole aimu kuidas elu tegelikult käib siis püüaks valgustada.
Praegu on võetud puuraukudest proove ja neid siis laboris katseklaasides ja väikestes masinates testitud et teada saada mis oleks võimalikud lahendused vajalik aines sealt kätte saada. Selleks kulub materjali vast nii "paar ämbritäit"
Nüüd kui teadmised käes on vaja edasi liikuta. Selleks ei ole vaja enam mitte katsekaalsi ja uhmrit vaid miniatuurset võimalikku tehnoloogiat.
Selle võib ise valmis meisterdada (nt. nii tehti enne Enefit 280 õlitehase ehitus) või siia vaadata maailmas ringi mis tehnoloogiad olemas on ja vastavate tehnoloogiate omanikega koostööd teha. Enefitiga oli asi lihtne, maailma sellist ja isegi lihilähedast tehnoloogiat polnud ennem olemas. Selleks tehti Saksamaal vajalik seade valmis. Miks just seal ei tea aga kindlasti oli sellel mõjuvad põhjused.
Lähme nüüd edasi. Selleks, et nüüd neid erinevaid tehnoloogiaid hakata katsetama on juba vaja suuremas koguses tooret. Paarist ämbritäiest ei piisa. Selleks kulub ikkagi tonne või sisegi kümneid või sadu tonne materjali. Tehnoloogia väljatöötajatel on omad laborid (miniatuursed tehased) olemas, kus nad oma tehnoloogiat kogu aeg täiendavad jne. Selline labor võib olla täiesti ühe spordisaali suurune või väiksem või isegi suurem. See ettevõte saab tooraine kätte teeb tehnoloogias eeldatavad muudatused mis põhinevad eelnevalt laboris saadud tarkusele ning hakkab seda tooret siis oma masinavärgist läbi laskma. Samal ajal käib kogu aeg nalüüsimine, katsetamine, häälestamine, ümber ehitus jne jne. Selline protsess vajab hulga tooret. Kui neid erinevaid ettevõtteid erinevate tehnoloogiliste lahendustega on mitmeid siis vaja tooret jällegi palju rohkem. Kogu selle protsessi jooksul kogetakse pidevalt "tagasilööke" ja ka õnnestumisi.
Ääremärkusena teadmiseks, et tagasilöök teaduses ei ole midagi halba vaid see on teaduse arengu loomulik protsess. "Ebaõnnestumine" rikastab ka meid hulga uue teabega ja kogemustega, mis võib mujal hoopis teises lahenduses töötada jne.
Lõpuks kui on leitud sobilik tehnoloogia tooraine töötlemiseks hakatakse kalkuleerima palju selline asi maksab ja kas tasub üldse hakata tööstust rajama. Nüüd kui tulemus on positiivne tuleb muidugi leida ka vastavad investorid kes seda siin sooviksid rakendada. Kui riik arvab, et võiks küll kaevandada siis antakse investorile roheline tuli. Tema hakkab siis tegema igasugu keskonna alaseid uuringuid, planeeringuid jne jne ning hakatakse ka vastavat tehnoloogiat ja tööstust projekteerima. Kui kõik load kaevanduse ja tööstuse rajamiseks olemas hakatakse ka kogu seda asja rajama.
Peale seda kui kui kopp maasse lüüakse ja tehas käivitatakse avastatakse ikkagi, et miski ei tööta ja on vaja ümber teha. Selline olukord oli ka Enefit 280-ga. Laboris väikeses sakaalas töötas kõik hästi aga kui tehas käivitati ilmnes nii mõnigi probleem mis tuli ümber projekteerida ja ehitada. Näites ühel seadmel avaldus vibratsioon mis selle ära lõhkus aga seda väikeses skaalas ei avaldunud. Peale Enefit 280 valmimist on seda mitmeti ümber tehtud ja kindlasti tehakse veel. Kas siis optimeerimise või mingil muul põhjusel.
Kogu see ajaskaala on üpriski pikk. See kestab aastaid ennem kui hakkab lõpptoodangut tulema ja selle aja jooksul võib kõike juhtuda.
Võib juhtuda, et seda võimalikku kaevandust ja tööstust ei olegi vaja. Võib juhtuda, et on jällegi väga väga vaja.
Praegu ongi riigi eesmärk välja selgitada võimalik tehnoloogia. Kui see on olemas siis saab juba vajadusel edasi vaadata kas teha või mitte. Selle tehnoloogiani on ka veel omajagu minna.
PS! Haakub ka energeetika teemagaa aga investor võib ka öelda, et teil siin elektrit nõnda vähe ja see vähene ka kole kallis ja vot kaevanduse võin siia rajada aga tööstuse teen hoopis Rootsi. Nendel seal just alustas paar kolm tuumajaama tööd ning mitu veel tegemisel ja elekter hea hinnaga. Nüüd on riigi ehk siis meie otsustada kas selline valik sobib või mitte.
Ja kui tööstust ei tule jätkub õpetajate, päästjate, arstide jne kurtmised, et palk on väike ja kohalikud omavalitsused sulgeva koole ning pole ka raha, et pensione tõsta.
