www.militaar.net

eelpool olevaid linke uurides jäi mulje, et isegi pihkva oblastis on mingid päris suured "maardlad" ei ole küll kuulnud et seal mingeid suuremaid lahinguid olnud oleks.

No kui muud ei ole kuulnud, siis Velikije Luki ehk ütleb midagi? Ja teisi lahingupaiku ka külluses.

olen ka ise kogemata sattunud kontide otsa, kuid olen jätnud haua puutumata ja korda seadnud. Sõrves on hakanud viimastel aastatel käima värdjad hauarüüstajatest venelased, kes spets otsivadki haudu kontide tagasipanemise asemel löövad need laiali..Vot see ajab küll sita keema!!!

Kusjuures käivad jah venelased. Ühe pundi nö. nimetus on "Vironia".

jah mina olen ka näinud Vironia kodulehel, et nemad seal tuhnimas käivad

Eile kui me Sõrvest ära tulime oli tulnud seltskond eesti keelt kõnelevaid noormehi, kes olid kuulnud, et Säärel on kahuripatareid.Nad ei tulnud ajaloohuvist, vaid vaskkesti korjama, et rikkaks saada.
Esiteks pole ma Säärelt ühtegi vaskkesta leidnud.Kas I ms aegsetel Rannakaitsekahuritel üldse kestad olidki?Teiseks, kui ma peaksin mõne venna neid positsioone sonkimas leidma, tuleb tal ilmselt väga kiiresti liduda, sest piirivalvekoerad on meie lisatoidul.Seni, kuni Zereli nr 43 patareid pole ametlikult muinsuskaitse all, on sealsed kindlustised Saaremaa Muinsukaitse Seltsi kaitse all.Lisaks on tegu eramaaga.Kaks kahurialust on piirivalve maal.Vaadake ette seltsimehed aareteotsijad.

See poisikeste mullas pinna sondeerimine on kökimöki selle kõrval mida omal ajal tegid "rahuarmastava" NSVL võimud.Kuue-seitsmekümnendatel algas totaalne marodöörlus ja bandiititsemine(kasutame russide nende endi sõnu).Nimelt oli "suur ja võimas ning ennekõike rahuarmastav" Punamaa hädas ehitusmaterjalidega.Mindi segi niikaugele,et hakati haudu rüüstama.Spetsiaalsed mehed vaatsid hauakivid üle ja markeerisid vajaminevad rasvakriidiga.Seejärel aeti masin kohale ja tehti surnuaia plast puhtaks.Vot niimoodi nägi välja "rahuarmastava ja õilsa" Venemaa austus surnute vastu.

Pealesõja ajal rüüstatud Tartu Raadi surnuaia saksa osa (taastati võimaluste piires seoses TRÜ aastapäevaga üliõpilaste jõududega 80-ndate alguses, kuna osutus, et märkimisväärne osa omaaegseid kuulsaid Tartu teadusemehi olla just sinna maetud olnud) hauaplaatidest on näiteks laotud Valga raudteejaama põrand ning sama ehitusmaterjali (hauaplaadid, kabelite kivid jne.) on kasutatud veel paljude tolle aja stalinlike uusehitiste kvaliteetosiste valmistamiseks.
Arvan, ja tõenäoliselt õigustatult, et tegu polnud toona mitte ehitusmaterjali puuduse, vaid pigem ideoloogilist laadi puudega (seda küll meie tänapäevast arusaama väljendades) ja selle sovetlikult ratsionaalse rakendusega.

tõnuv kirjutas:Eile kui me Sõrvest ära tulime oli tulnud seltskond eesti keelt kõnelevaid noormehi, kes olid kuulnud, et Säärel on kahuripatareid.Nad ei tulnud ajaloohuvist, vaid vaskkesti korjama, et rikkaks saada.
Esiteks pole ma Säärelt ühtegi vaskkesta leidnud.Kas I ms aegsetel Rannakaitsekahuritel üldse kestad olidki?Teiseks, kui ma peaksin mõne venna neid positsioone sonkimas leidma, tuleb tal ilmselt väga kiiresti liduda, sest piirivalvekoerad on meie lisatoidul.Seni, kuni Zereli nr 43 patareid pole ametlikult muinsuskaitse all, on sealsed kindlustised Saaremaa Muinsukaitse Seltsi kaitse all.Lisaks on tegu eramaaga.Kaks kahurialust on piirivalve maal.Vaadake ette seltsimehed aareteotsijad.

Vaskkestad olid ainult väiksematel kahuritel kaliibriga kuni 120 mm.Suurematel oli laeng ja mürsk eraldi ja laeng oli riidest kotis või papist kestas.Niipalju kui mina tean oli Sõrves 1.maailmasõja ajal patarei kaliibriga 305 mm ja sellel kestad puudusid.Samuti ei ole kestasid 2.maailmasõja aegsel 180 mm tornpatareil nn.Stebeli patareil.

See sakslaste surnute viimse rahupaikade rüüstamine on veel kuidagi mõistetav(rõhutan sõna kuidagi).Aga baltisakslaste ja muude toonaste aristokraatide(kusjuures olid nende hauad ja hauaplaadid nii ilusad et ainult imesta) hauakivide kasutamine ehitusmaterjalina on totaalne nõmedus.Polnud mingisugust ideoloogilist vabandust sellise teo õigustamiseks.Aga mis puutub saksa soldatite haudadesse,siis jah,need aeti peale sõda kõik laiali ,laibad kaevati maa seest välja ja aeti ühishaudadesse.

Canet´ 6" meresuurtükk peaks olema suurim unitaarpadrunit kasutav relv, mis kunagi Eestis olnud. Tea, kas suuremaid üldse ongi.

kangelaspioneer kirjutas:Canet´ 6" meresuurtükk peaks olema suurim unitaarpadrunit kasutav relv, mis kunagi Eestis olnud. Tea, kas suuremaid üldse ongi.

sõrve ajalootoas on ka mingi 200mm vask kest.

soadf kirjutas:

kangelaspioneer kirjutas:Canet´ 6" meresuurtükk peaks olema suurim unitaarpadrunit kasutav relv, mis kunagi Eestis olnud. Tea, kas suuremaid üldse ongi.

sõrve ajalootoas on ka mingi 200mm vask kest.

Tavaliselt ongi unitaarpadrunil kest suurem kui mürsk(põhja läbimõõt,teises otsas olev ava peaks vastama mürsu läbimõõdule).Canet oli jah unitaarpadrunuga aga katsu seda kahurit laadida kui mürsu kaal on 49kg ja lisaks veel kesta ja laengu kaal.Nendel kahuritel mingei laadimisseadmeid polnud kahur laeti käsitsi.

Olen näinud fotot,kus Sõrves Rahuste küla poisid on päris piraka rannakaitse kahuri ümber ja kaks poissi tõstavad mürsku mis on koos hülsiga(oma80-90 cm pikk),laadimismehanismi juurde.Asi toimub peale esimest Sõrve sõda 1941 aastal

Mathias Lutz kirjutas:Olen näinud fotot,kus Sõrves Rahuste küla poisid on päris piraka rannakaitse kahuri ümber ja kaks poissi tõstavad mürsku mis on koos hülsiga(oma80-90 cm pikk),laadimismehanismi juurde.Asi toimub peale esimest Sõrve sõda 1941 aastal

Minu teada Sõrves polnud selliseid statsionaarseid rannakaitsekahureid mis oleks olnud laetavad unitaarpadruniga,180 mm tornpatarei ei olnud seda kindlasti ja samuti 130 mm patarei.Kõige lähem koht kus selliseid kahureid võis olla on Abruka kus oli 100 mm patarei.