5. leht 11-st
Postitatud: 10 Juun, 2007 22:55
Postitas martinoke
Offroader kirjutas:Väidetavalt pole stebeli patarei kunagi pauku teinud. Seda rääkis minu vana vanaema, kes sealt mõni km eemal elas. Kohale ei olevat jõudnud kahuri lukud. Juhtimistorni periskoop (vabandust, kui asjal teine nimi) olevat aga kohale tulnud. Vanaisa olevat selle korpuse pärast sealt ära vedanud ja see on siiamaani alles. Iseasi, kas ka õige asi. Lähiajal proovin pilti teha. Patareis all on käinud mul isa, kui see kuivaks pumbati. Mingitest laipadest ei olevat seal juttugi olnud. All olid vaid ülisiledad seinad. Samas oli seda all lõhatud ja osades kohtades paistis sileda krhvi alt võrk. Põhjas pidavat olema ka soomusplaadi vms asja tükk, mis väljatõstes või lammutades? olevat sisse kukkunud.
Eelnev jutt ei pruugi muidugi tõsi olla, aga seda ma olen kuulnud.
olen kaa kuulnud et lukud ei jõudnud kohale
Postitatud: 11 Juun, 2007 21:18
Postitas paharet
Link Vladivastokki 180 mm patarei kaugusmõõtjale.
http://photofile.ru/users/vdc2005/26507 ... nImageLink
Kas Stebeli patareis ei olnud midagi analoogset
Postitatud: 06 Sept, 2007 21:17
Postitas habe
käisin ka seal all,kui tühjaks pumbati,terve nädala käisin,kui töölt vabaks sain.aga esimesel päeval rahvast oli murdu.saabusin,kui pumpamine oli lõppenud(komandopunkt).sain jutule selle Krasnodari grupi juhiga,kes teostas seda tööd.tema tuligi mulle giidiks esimesel päeval.kõigepealt käisin kahurikompleksis.ta seletsa mulle asjade olemust.filtriruum,medpunkt,ringkoridorid,püssirohukelder jne.ühel päeval mõõtsin pojaga,kes oli siis 10-nen,lae paksust.ta lasi mulle mõõdulindi alla.õhušahtist.selle koha peal oli lae paksus 2,1 m.narid olid senas,tumbotskad seisid koridorides.püüdsin ühte nari magamisasendisse panna.õnnestus,kuigi düüblid seinas hakkasid liikuma.kapide uksed olid üles tursunud,ei tahtnud avaneda.ise olid aga heas korras ja küllaltki hea töö oli.kindlasti eesti armee omad,ma arvan.püssirohukeldris olid riiulid,musta värviga kaetud,maas vedelesid penalid,plekist.oleks võinud kaasa võtta.aga siis suures õhinas un unes kõik see.3 päeval vist oli kelder juba veega täidetut.sinna enam ei saanud.poeg ja tütar käisid minuga korda 3-4 seal all.
Postitatud: 11 Sept, 2007 21:46
Postitas sarwik
käisin ise peale peale pumpamist seal, saadi tühjaks ülemised 2 korrust ühetegi rinnalapsega naist ega muud koomikut sinna ligi ei lastud valvasid vene sõdalased. Narisid ei olnud vaid betoonist valatud asemed ja laskemoon otsa ei saanud vaid seda vedeles igalpool ja ise sai käidud tuttvuste kaudu sees nii et ...
Postitatud: 18 Sept, 2007 9:33
Postitas Horst
Postitatud: 18 Sept, 2007 12:15
Postitas sworbe
Horst kirjutas:
Kas keegi oskab lähemalt rääkida Stebeli komandokeskusest eemale jäävast neljakordsest tulejuhtimiskeskusest (kohalik nimetus "tondiloss") ja sügavamal metsas olevast kahurialusest ja punkrist? Kasutati ka sõja ajal?
See siis peale sõda kusagil 50-ndatel ehitatud ja kui mälu ei peta siis 130mm torud olid. Täpsemat infot saab J.Melkonovi raamatust kus ka kaart olemas peale sõda asunud patareidest. (Batarei Moonzunda).
Postitatud: 19 Sept, 2007 9:21
Postitas Horst
Seda ma kahtlustasin, et hilisemast ajast. Maja korralikult ehitatud, sest ka sellises seisukorras aastakümneid seisnuna veel heas korras (kui tahtlik lõhkumine välja jätta).
Postitatud: 02 Okt, 2007 21:14
Postitas nod476
need mis on kunagi tyhjaks pumbatud seal on päris hea nähtavus aga mis pole tyhjaks pumbatud seal meetrine kiht hõljuvat pruuni massi... ferrum
Postitatud: 12 Sept, 2010 0:16
Postitas vax
Postitatud: 12 Sept, 2010 7:53
Postitas Castellum
sworbe kirjutas:Horst kirjutas:
Kas keegi oskab lähemalt rääkida Stebeli komandokeskusest eemale jäävast neljakordsest tulejuhtimiskeskusest (kohalik nimetus "tondiloss") ja sügavamal metsas olevast kahurialusest ja punkrist? Kasutati ka sõja ajal?
See siis peale sõda kusagil 50-ndatel ehitatud ja kui mälu ei peta siis 130mm torud olid. Täpsemat infot saab J.Melkonovi raamatust kus ka kaart olemas peale sõda asunud patareidest. (Batarei Moonzunda).
Melkonovi järgi on pat nr 479, lahtised 4x180 mm. Ilmselt siis ka pat nr 343 (4x130 mm) jaoks, sest selle tulesektor jääb suurema patarei sektori sisse. Nn Stebeli patarei oli siis ainult õppepatarei, ilma relvastuseta (nr 360).
Ise arvan, et sellised ehitised olid ikka suuremate tükkide jaoks. Ainult 180-mm jaoks ei pidanud sellist kolossi ehitama, vt kasvõi II ms aegset nn Stebeli patarei tulejuhtimist.
Pakkuda on muidugi 1950. aastate Saarema 14-tolliste (356 mm) raudteekahurite tulejuhtimine, ilmselt siis kogu Sõrve poolsaare raudteelõikude oma: Lõu - Kargi, Lõu - Mõntu ja Mõntu - Tammuna. Siis läheks tulejuhtimisjaama ja suurtükkide suuruse suhe rohkem paika.
Muinasjutud!
Postitatud: 12 Sept, 2010 8:50
Postitas ivanorav
Stebeli patarei ühe suurtüki lukk on Moskva söjamuuseumis !
Ja see 45 km kaugusele tulistamine on teine muinasjutt, sest horisondi taha oli omal ajal väga raske tulistada !
Kuivasaarel on sama körge tulejuhtimise torn ja sihikuline kaugus on 33 km-t ja mürsu lennuaeg on 2 minutit.
Venelased vajasid arvutusteks kahte tulejuhtimistorni ja raudteid kasutati ka ladude-patarei vaheliseks
transpordiks ja raskete helgiheitjatega patrullimiseks
Laskekiirus 4-5 lasku minutis ei kannata üldse kommenteerimist!
Postitatud: 12 Sept, 2010 9:57
Postitas Castellum
Melkonovi järgi on pat nr 479, lahtised 4x180 mm
Vabandust, pat nr 470. Laskekaugus Melkonovi järgi kuni 36 km. Tal on parem kaart raamatus "Puški Kurlandskogo berega", kus selgub, et pat nr 343 (4x130 mm; laskekaugus 25,5 km) oli ikkagi pisut kaugemal ja kattuva tulesektoriga oli pat nr 87 (4x152 mm; laskekaugus 29,3 km).
Pat nr 315 (nn Stebeli pat) laskekaugus oli Melkonovi järgi 37 km.
Pat nr 43 (4x305 mm; tsaari-aegne Säärel) laskekaugus oli Melkonovi järgi 28 km.
Kuivasaarel on Enqvisti järgi erinevate 12-tolliste laskekaugus 36...42 km. Teoreetiline laskekiirus on 1 lask/min, praktiline 1 lask/ 2 min.
Postitatud: 12 Sept, 2010 13:02
Postitas ivanorav
Kasutati "kauget" rannikukaitset ja "lühikest" kaitset ja need olid tahtlikult omavahel kattuma pandud.
Lühikeste patareide ülesandeks olid kiirete torpeedokaatrite törjumine, sissetulekute väinade kaitse ja dessandi törjumine.
Sügavamal metsas olev alus vöib olla ka öhutörje kahurile kuuluda.
Postitatud: 12 Sept, 2010 21:33
Postitas Castellum
ivanorav kirjutas:Kasutati "kauget" rannikukaitset ja "lühikest" kaitset ja need olid tahtlikult omavahel kattuma pandud.
Lühikeste patareide ülesandeks olid kiirete torpeedokaatrite törjumine, sissetulekute väinade kaitse ja dessandi törjumine.
Sügavamal metsas olev alus vöib olla ka öhutörje kahurile kuuluda.
Ega Sa nüüd liiga suure kirvega ei raiu? Sa tahad ütelda, et 130-mm ja 152-mm on torpeedokaatrite ja dessantide vastu võitlemiseks? Juba tsaari-aegu olid venelastel vähemalt Peterburi merekaitses rannakaitseks 57-mm ja 75-mm kahurid. Sovetid nägid maksimaalselt 100-mm ette lähivõitluseks, suuremad kaliibrid olid ikka merekaitseks ehk siis laevade vastu võitlemiseks. Suurupis on vähemalt üks ja Pakri poolsaarel peaks mitu 45-mm patarei-alust alles olema, mis olid mõeldud rannakaitseks.
Ja metsas olev kahurialus on pildil 180-mm kahuri oma. Natuke liiga suur õhutõrjeks...
Postitatud: 17 Sept, 2010 10:05
Postitas ademox
