www.militaar.net

inimene inimeseks aga kui mõni loom peak üle minema loomal ju suht suva kus kohast ta läheb no täiskasvanud põder on ikka päris kolakas

ega põder ka loll pole. loomad tunnevad punkri asukoha ära.

Järelikult jääb vaenlasel üle ainult põder dresseerida ja nööriotsas hakata mööda metsi punkreid avastama. Või lased oma põdra metsa lahti ja kui punkri avastab siis kukub möirgama või haukuma kuis oskab.

Katuse tegemisest veel niipalju et; ruberoidi-kile vms. vetthülgava kattematerjali all peaks olema täislaudis, ja peal peaks olema nn. drenaazikiht.
Selleks sobib hästi kruus. Umbes 50mm. kiht ajab asja ilusti ära.

kui palgid laduda languse suunas,pole lauda vaja.ise olen kunagi kilet kasutanud aga ruberoid tundus paremana.kilega läks lagi rutem hallitama.metsast leidsin metsavendade punkri mis oli kaetud mingi presendiga ja present oli immutatud arvatavasti õliga.see present oli suht tugev veel aga puit oli mäda.ma arvan,et punkrile ei saa saatuslikuks mitte sademed vaid seestpoolt tulev niiskus.nii et ventilatsioon paika.

Kile unustage kohe ära, kui just ei taha hallitust ja seenekasvandust sisse saada, mis punkri kähku ära söövad Kõige mõistlikum on siin juba soovitatud kasetoht, selle hankimine on ka selline mõnus kehaliigutamine looduses.

Liigniiskus ei tekita mitte ainult punkri kiiret mädanemist, vaid seal on ka ööbida ebameeldiv, kuna köetud ruumis hakkab laes kondenseeruv vesi pähe tilkuma.

metssiga kirjutas:Kile unustage kohe ära, kui just ei taha hallitust ja seenekasvandust sisse saada, mis punkri kähku ära söövad Kõige mõistlikum on siin juba soovitatud kasetoht, selle hankimine on ka selline mõnus kehaliigutamine looduses.

kasetoht on muidugi hea materjal aga ma ei usu,et selle kogumisse mõistvalt suhtutakse.ka ei aita ilmselt väide,et kasel kasvab koor tagasi.tohuga on veel see jama,et jäävad augud.olen korjand tohtu pullude tarbeks ja märsse punund aga pole saand kuigi suuri tükke mis oleks ilma oksaaukudeta.võibolla oleks savi alternatiiviks muudele materjalidele.

Vanasti kasutati, kasetohtu ka vundamendi ja palkseina liitakohas, et hoida ära kivi kapillaartniiskuse (kivi imab pinnasest vett) sattumist puitu.
Kahjuks nagu elu näitab pole see olnud kuigi pikaaegse mõjuga - alumised palgid ikka mädad. Lisaks mingil põhjusel on tänapäeval kasetohust loobutud.
Kasetoht võiks olla siis hädaabinõuna kui muud materjali (tõrvapapp, kile vms) pole käepärast.

Mõned tähelepanekud veel. Rauast vs tellisest/kivist pliit/ahi.
Võimalusel teha siiski kivist ahi, kivi salvestab soojust ja
temperatuur oleks punkris ühtlasem, lisaks võib väheneda kütmise intervall.

Ventilatioon peab väikse ruumi puhul olema. Ventilatsiooni puhul tuleks jällegi pidada silmas paari asja. Teatavasti soe õhk väljub ülevalt aga kuskohast tuleb värsket õhku peale. Värsket õhku vajab ka ahju/pliidi kütmine (põlemine vajab hapnikku). Kas värske õhk tuleb läbi mingi konstruktsiooni (nt lagi või luugi pragu) või on kuskilt luugikõrvalt toodud sissetuleva õhu toru/kanal põranda lähedale, kui punker ehitada kilekotti siis peaks, kindlasti seissetuleva õhu peale mõtlema. Ventilatsioon peaks olema reguleeritav (pole probleem ,saab suvalise soki või paberiga hakkama), kuna ventilatsiooni vajadus võib varieeruda meeste arvust ja kliimast. Lisaks toimib osa ventilatsiooni ka läbi küttekorstna.

Tekkis ka küsimus, kuskohas ja kui palju hoida küttepuid? Mugav oleks soodsate ilmadega soetada mingi varu. Seda selleks et ei peaks ebasobiva ilmastikuga nt värske lumekate, jätma jälgi ja tekitama saagimise puulõhkumise müra.

Teiseks kuidas on lahendatud käimla probleem jällegi iga soru tekitab jälgi, või elab mõne päeva ka punkris ämbriga üle.

Sissetuleva õhu toru võiks tuua maa alt. Siis on sissetulev õhk ka külmaga üle nulli - hoiab kõvasti kütet kokku. Ja suvel on meeldivalt jahe.
Väljatõmbe jaoks on teine toru kõrgemal - sealt väljub soojenenud õhk.
Soojem õhk teatavasti tõuseb ülespoole. Sellist ventilatsiooni kasutatakse ka maakeldrite puhul.

Jaanus2 kirjutas:Sissetuleva õhu toru võiks tuua maa alt. Siis on sissetulev õhk ka külmaga üle nulli - hoiab kõvasti kütet kokku. Ja suvel on meeldivalt jahe.

Õige tähelepanek, kasutada ära maasoojust, selline metsavenna maasoojuspump
Eks kompromiss ole kuskil ehitamise lihtsuse ja ressursimahukuse juures.

Kahjuks nagu elu näitab pole see olnud kuigi pikaaegse mõjuga - alumised palgid ikka mädad. Lisaks mingil põhjusel on tänapäeval kasetohust loobutud.

Millest sellised väited? Kasetoht on üsna vähelevinud XIX saj. lõpul ja XX alguskümnenditel, kui suurem osa (just linnades) puitasumitest ehitati. Üsna tavaline on, et alumine palk on "istutatud" vundamendile lubisegu peale, osaliselt sisse. Mis pakkus siiski mõnetist kaitset, sest lubimört "hingab" ja kuival ajal liigniiskus kadus. Loomulikult ei piisa sellest juhul, kui tänavakatet tõsteti nõukogude ajal (ja kohati veel praegugi) sedavõrd, et minimaalselt lubatud 40 cm kõrgusega vundamendist võis ainult unistada - esimese palgini asfaldi sees oleva hoone kõdunemises kasetohtu süüdistada, mida seal kasutatudki pole!?
Mõisahoonete ja kirikute juures kohtab kasetohu isolatsioonimaterjalina küll. Eelmisel sajandil laialt kasutatud ruberoid kaotab oma toime loetud aastakümnetega, kasetohust isolatsiooni leidsime Vastseliina piiskopilinnuse kirdetornist - enamuse ajast välistingimustes olnud materjal ei ilmutanud poole tuhande aasta järel erilisi märke "väsimisest".
Kasetohtu kasutavad tänapäeval kaks restaureerimisfirmat (need on siis firmad, kes restaureerivad, mitte ei oma ainult tegevusluba, millega sitta kokku keerata), aga materjal ostetakse vist sisse, sest meil ei leia sellises mõõdus, hulgal ja kvaliteediga materjali kui vaja läheb.
Punkrist läks jutt kaugele, aga ei saanud märkimata jätta - sorry!

Ei vaidle vastu, oma jutu moraaliks pidasin seda, et teadmine, et kasetohtu saab teatud otstarveteks kasutada on tore,aga tänapäeval on laialt levinud palju paremaid materjale. Ja kui on valida tõrvapapp, kile või mõni koormakate siis ei tasuks kohe esimese asjana minna kaskesid koorima

See mu kasetohu kivi-palgi näide polegi eriti hea. See, et 80-150 aastat tagasi ehitatud majal on alumine palk läbi ja seal kasutatud kasetoht oma otstabe minetanud, siis ega me vist punkrit päris sajaks aastaks ei ehita, kui 10 aastat see punker enamvähem konditsioonis vastu peaks siis on juba hästi tehtud.

On vist üsna selge, et suuremas koguses, suurte paanidena kasetohtu ei leia lihtsalt. Sünteetilised materjalid on kehvad samal põhjusel nagu sünteetilised rõivad. Üks tänapäevane asi kõlbaks küll ja see vajaminev jupp ei maksa kah üle mõistuse. Mõtlen soklite isoleerimiseks mõeldud plastkatet, millel sellised reljeefsed "mummud", mille vahel õhk saab liikuda. Piisava ülekatte puhul saab ääred jätta sambla alla, kust punkrist tõusev soojem õhk saab koos niiskusega väljuda.

poes on müüa veel tsementi.see sokli isolatsioon siis peno 10mm ja betoon.siseviimistlus maitse järgi ja kindlasti elektriküte.punkri võib ehitada ka vanasse majja.saab kasutada olemasolevat korstent,mis siis toimib ka väljuva ventilatsioonina ja äkki on ka elekter lähedal.kindlasti lihtsam peita talvel jälgi.see vetsu asi on ka lahendatav kilekottide abiga.ja kindlasti ümbrus mineerida,sobib ka lihtsalt kelluke punkris mis siis annab märku lähenevast vaenlasest.