www.militaar.net

See, et viide Tõnissoni "Eesti muinaslinnade" raamatule on mõne teise teema all, on ju väga kena. Samas nägin, et viide oleks ka siin väga vajalik.

Üha enam inimesi otsib tänapäeval informatsiooni internetist ja kui sisestada otsimiseks "muinasaegsed linnused", siis nii neti kui google annavad esimese viite just siinsele leheküljele

Näiteks Kassinurme linnuse rekonstruktsioon on ilmselt üpris tõepärane ja selle kaitseehitused on kenasti ehitatud horisontaalselt paigutatud palkidest. Kindlasti ka seetõttu, et eelnevalt konsulteeriti arheoloog Ain Laviga.

Viikingiteküla linnust aga kiita küll kuidagi ei saa. See annab ju lastele ja koolinoortele vale ettekujutuse meie muinaslinnustest.
Eesti vanasõna ütleb, et "Üheksa kord mõõda ja üks kord lõika". Väga kahju, et enne ehitamist pole veidikenegi arheoloogiakirjandust vaadatud või siis mõne arheoloogiga konsulteeritud.

Üks lihtne reegel: Eesti kontekstis liitega "viiking" asjadest hoiab asjadest midagi teadev inimene eemale.

Kunagi ennemuistsel ajal, aastal 1999, sai isiklikult Evald Tônissoniga kohtutud ja linnuse püstitamisest räägitud. Idee oli (ja kahjuks on siiani vaid paberil), et miski muinsalinnuse asukoht lôpuks ometi otsast otsani läbi kaevata, ja selle pôhjal samasse kohta rekonstruktsioon teha.

Vanameistri arvamus oli, et muinaslinnused peavad säilitama oma neitsilikkuse - neid puutuda ei tohi.

Kas üldse jôuab kunagi sinnamaani, et môni neist ükskord läbi kaevatakse?

Arheoloogid ei taha eriti kaevata, sest kui on kaevatud, siis on muistis ka hävitatud. Kätte on saadud ainult see informatsioon, mis praegu võimalik, tulevikus saaks võibolla rohkem infot. Sellepärast piisaks ka, kui mõnest linnusest pool läbi kaevata - selle põhjal saab ka rekonstruksiooni teha, teise poole rekonstruksioon on siis oletatav, aga ei tohiks olla põhimõtteliselt mööda. Seni on kõigist kaevatud linnustest kaevatud ainult väikest osa, poolt minumeelest mitte ühestki. Või kaevati Lõhaveret?

Rôuge olevat läbi kaevatud jah, aga vist ainult linnuse ôu. Vallide kohta ei osata siiamaani öelda (oli seal puittara vôi mitte)...

Oluline olekski mõnel linnusel vall kuni puutumatu aluspõhjani pikema jupina lahti kaevata, et saada selgemat pilti ehitusetappidest ja -konstruktsioonidest. Ka dateerida saaks siis paremini, sest kindlasti on ehitajad midagi tööhoos ära kaotanud. See on suuremahuline töö ja raha on meil alati vähe, eriti arheoloogidel. Elavad suuresti päästekaevamistest (tellija maksab), linnusel seda loota pole.

Linnuseid aegajalt küll kaevatakse, aga ikka vallist sees- ja väljaspool, kus on lootust asustuskihti leida. Valli kaevamist, et saada täpsemat pilti linnuse ehituskonstruktsioonist, ei võta keegi ette. Palju mullatööd, üksikud eri aegadel kaotatud esemed - kallis ja ebahuvitav. Kas keegi on julgenud joonistada mõnest konkreetsest linnusest pildi (mitte kunstilise illustratsiooni!) mingil esiajaloo sajandil? Minu teada mitte. Me ei tea ka umbkaudselt, kuidas linnused välja nägid. Hendrikut lugedes tundub näiteks, et eestlaste linnustel olid mingid vallist kõrgemad ehitised, kus asusid kaitsjad. Tornid? Keegi ei tea täpsemalt.

Muinasaegsetest rajatistest, ka. linnused on teada tegelikult ainult põhjaplaanid ja nurgatappide variandid. Millised olid näiteks linnuse vallidele rajatud palktarade ülemine ots, või kui kõrged need olid ei saa ka kaevamiste abil teada. Võimalik, et infot võiks saada selle kohta, et kas katus oli tornidel peal, kuid vaevalt et seda, milline see katus oli.

Lõhaverest on kaevatud lahti üks sissekukkunud põlenud sein, ca 2,5 meetrit kõrge, aga selle kohta on öeldud, et ülemised palgid olid vist täielikult ära põlenud - seega võis seal üleval olla palke, või mida iganes aga võis ka mitte.

Lõhaverest on minu mäletamist järgi joonistatud pilt milline ta välja näha võis. Hetkel ei leidnud üles.