5. leht 5-st
Postitatud: 13 Juul, 2008 9:04
Postitas Sollmann
"Kas Eesti okupeeriti 1940?"
Nõuka-ideoloogidega vaidlemiseks ülimalt keeruline teema.
Siinmail on poliitikud ja ajaloolased justkui igaüks omapäi ja põlveotsas seda juriidilist umbsõlme üritanud lahti harutada, sealmail tegutseb aga selle tarvis terve tööstusharu.
Igale meiepoolsele argumendile jagub vastasel ridamisi vastuväiteid.
Tuline kahju, et L.Meri omal ajal ei taibanud luua mõnd rahvusvah.komisjoni selle üliolulise teema käsitlemiseks - oleks praegu oluliselt kergem pol.vaidluses Medvedevi & co'ga
Postitatud: 13 Juul, 2008 9:36
Postitas araterI
Vaadates kuidas Vene pool argumenteerib, siis selle tööstusharu ülesehitus on omamoodi huvitav
- algatuseks on ametlik poliitilis-religioosne seisukoht, et ei olnud okupatsioon ja anneksioon vaid vabatahtlik vägede sisselaskmine (mis definitsioonijärgselt on ikkagi okupatsioon ainult et definitsioonijärgselt "sõbralik" okupatsioon) ja anneksiooni asemel tarvitatakse järjekindlalt juriidiliselt olematut terminit nagu liitmine, liitumine, vabatahtlik astumine jms
- teisalt toetab seda hulk süüdistusi, alates sellest, et eestlased on fašistide toetajad lõpetades siinsete venelaste "diskrimineerimisega"
- nende mõlema seisukoha toetuseks, alles viimasel ajal publitseerib ametlik võim (SVR) või publitseeritakse nende toetatud institutsioonide poolt igasugu üllitisi (hulk eestlasi natsluses süüdistavaid raamatuid, Djukovi üllitised jms)
- selle tagajärjel teevad riigiametnikud (Kossatšjev ja pojad) ja duumasaadikud oma haigeid avaldusi, kirjutavad ajakirjanikud igasugust jama ja kõige tagatipuks - laiad rahvahulgad korrutavad, heietavad, kaitsevad kosmomoliliku entusiasmiga neid seisukohti.
Igasugused komisjonid on iseenesest toredad. Eestis ainus tõsiselt võetav ettevõtmine oli tõesti kadunud Lennu loodud Jakobsoni komisjoni aruanne. Samas Valge Raamat ei kannata väga kriitikat kuna seal on ebatäpsusi, mis isegi keskpärastel propagandakotkastel ümber lükata pole keeruline.
Mis puudutab asja põhimõttelist poolt, siis mina ei näe küll, et mingi rahvusvaheline komisjon suhtumist väga palju muudaks. Kahtlustan, et sellise komisjoni puhul on kaks varianti - selleks, et kokku saada vähemalt töövõimeline üksus on tulemuseks see, et vene pool väidab, et nemad nonde Vene ajaloolaste ühismõtteid ei aktsepteeri, et oleks pidanud Djukovi ka ikka komisjoni võtma ja teine variant oleks see, et kui sinna sellised Djukovi taolised mankurdid võtta siis pole lootustki, et sealt mingi seisukoht välja tuleb või see tuleb nii ümar, et sellega pole midagi peale hakata.
Ainsa realistliku propagandistlikult kasutatava liigutusena oleks minna selle okupatsiooniteemaga Rahvusvahelisse Kohtusse. Riskine värk aga julge hundi rind on rasvane.
Samas, mis propparit puudutab, siis faktid pole ainus mida vaja. Vene propparist üle poole on isetekkeline emotsionaalselt laetud mütoloogia. Ja see on tunduvalt mõjusam kui mistahes fakt või loogika. Kahju on igal juhul sellest, et Eesti on täiesti käega löönud sellele klassikalisele goebbelslikule propparile. Mitte, et peaks sadu miljoneid kulutama Venele vene stiilis vastamisele aga kui meil ikkagi on mittekonventsionaalne sõda, kus käib propagandaagressioon, siis peaks mitte sellest mööda vaatama vaid sellele mõistlikkuse piires vastama. Praegu on seis see, et Eesti on propagandaagressioonile vastamises ikka püsid täiesti maha lasknud, et oh mis meie siin ikka... Veel narrim oluokord kui soomustehnika, hävitajate või õhukaitse osas.
Kaitse-eelarve on miljardites aga teadlikult vastupropaganda peale kulutatakse palju kroone? Kui kasvõi 10-20 miljonit aastas kulutada infokogumise, uurimuste tellimise, tõlkimise, välmini avalduste koostamise jms koordineeritud tegevuse peale, siis selle rahuaegne mõjuefektiivus on kindlasti suurem kui ühel tankil.
Postitatud: 13 Juul, 2008 11:14
Postitas Sollmann
araterI kirjutas:... mina ei näe küll, et mingi rahvusvaheline komisjon suhtumist väga palju muudaks. Kahtlustan, et sellise komisjoni puhul on kaks varianti - selleks, et kokku saada vähemalt töövõimeline üksus on tulemuseks see, et vene pool väidab, et nemad nonde Vene ajaloolaste ühismõtteid ei aktsepteeri, et oleks pidanud Djukovi ka ikka komisjoni võtma ...
Väga palju vast mitte, aga vähemalt midagi millele saaks toetuda prop.sõjas.
Meie ajaloolasi nõukapool ei aktsepteeri ju a priori, välismaalaste, a la Jakobson, väiteid vähemalt kuulatakse ja arutatakse.
A.Djukov on kõige pesuehtsam brežneviaegne tšinovnik-ajaloolane, stiilis 'nõukaajal oli kõik hea v.a üksikud pisiasjad', kelletaolisi praegune Vm admin. massilises korras juurde toodab.
Ongi nad kõik tõsiusklikud nõukalased v lihtsalt kohusetundlikud käsutäitjad, ei tea, aga oma ülesannet - viia ellu našistlik-revanšistlikku poliitikat, täidavad igatahes perfetselt