www.militaar.net

wobbler kirjutas: Kodu-uurijad ja kohanimehuvilised leiavad, et vere-nime tähendus ongi veri ja et see on olnud seotud rauasulatusega: rauamaak oli ju punane.

Tegelikult täiesti põhjendatud seisukoht.

Vere - maakevee seos!

* Rauamaak e. hematiit on saanud endale arvatavasti nime samuti samadest seostest: hematikos - kreeka keeles verene
* Vene arheoloog, Boris Rõbakov, on käsitlenud punaka rauamaagi, maapinnal esineva raud(III)oksiidi ja punase värvuse mõisteid vanas vene keeles. Mõisted olid sünonüümid(!), vene ruda tähendas vanasti nii maaki kui ka verd!

No selliseid teooriaid võib ju vere tüvest aretada aga sealjuures ei tohi unustada:

et vere on rauamaagi sünonüüm ja ei kaota oma algset tähendust verena
et antud nimes on tegemist nimetava käändega veri
et rauamaagilaskme ei oma erinevalt verilaskmest mingit tähendust
et tegelikult pole mingit vahet, mis me siin targutame, sest keegi ei lähe seda lahingupaika otsima ja kui läheks ja leiakski siis kellelgi pole aega ega vahendeid seal teaduslikku tööd teha

lihtsalt minu tagasihoidlik arvamus.

Luciano kirjutas:No selliseid teooriaid võib ju vere tüvest aretada aga sealjuures ei tohi unustada:

et vere on rauamaagi sünonüüm ja ei kaota oma algset tähendust verena
et antud nimes on tegemist nimetava käändega veri
et rauamaagilaskme ei oma erinevalt verilaskmest mingit tähendust
et tegelikult pole mingit vahet, mis me siin targutame, sest keegi ei lähe seda lahingupaika otsima ja kui läheks ja leiakski siis kellelgi pole aega ega vahendeid seal teaduslikku tööd teha

lihtsalt minu tagasihoidlik arvamus.

Ka minu arvamus on tagasihoidlik Ega ma siin võtnudki sõna "Verilaske" kohanime teemal, pigem ikka selle va -vere lõpuga kohanimede mõistatuse osas, millele üks teine eelkõneleja osutas...

samas konstektis---Kas Kalevipoja,kui muinasjutu olevuse asemele poleks õigem nüüd püstitada sammas Lembitule ta maakonda,isegi saksi kroonikud austavad teda kui tugevat tegijat tollal.Madisepäeva lahing oli lõuna ja kesk eesti jaoks liiga otsustav.KA WATERLOO KAOTAS NAPOLEON,mis aga ei vähenda ta osatähtsust ajaloos.Ümera all oli Lembit võidumees,madisepäev oli strateegiline valearvestus.Kangemeelseks ja kangelaseks alatiseks,Austagem!Tal pidi olema autoriteet tolle aja mõistes,et liitis enamuse Sakalast.Kindlasti oli tal ka sõjaretkedelt kaasatoodud orje,keda küll sõja,või rüüsteretkedel ei kasutatud aga tegija pidi olema.Legendide järgi viidi ta järelpõlv alles liivi sõja paiku Venemaale asumisele,mitte hukkamisele,mingi autoriteet säilis järelikult nagu aadlike suhtes.Seletagu keegi targem mulle sedagi.Austusega tulevase LEMBITU mälestusmärgi toetaja.Ain

Igas maakonnas peaks olema üks mälestusmärk muistsele vabadusõitlusele. Nii nagu meid omalajal pioneerina veeti pühade puhul mööda punamälestusmärke ja koonduslaagrite sambaid, peaks nüüd noortele teatud päevadel oma ajalugu meenutama. Et see häbi ja võltsuhkus ükskorda asneduks väärika mõistmisega kust me pärit olema.

Hea, et osadel linnamägedel vähemalt need raudplaadidki on. Aga neid vist palju ei ole?

Luciano kirjutas:Hea, et osadel linnamägedel vähemalt need raudplaadidki on. Aga neid vist palju ei ole?

Jah, paraku enamik nendest "raudplaatidest" kõrvaldati okupatsiooniperioodi jooksul. Õnneks on siiski vähemalt mingi osa nendest meieajani säilinud: nt. Muuksi, Otepää, Merja etc. Tegemist on tegelikult omamoodi imega, kuna metallivarastel vaevalt mingeid põhimõtteid või südametunnistust kui sellist eksisteerib

Aga selline rõõmusõnum on teile teatada:

24. aprillil kell 18.00 toimus TÜ ajaloo muuseumi valges saalis Evald Tõnissoni raamatu "Eesti muinaslinnad" esitlus. Tegemist on autori õpilaste poolt välja antud, paraku lõpetmata jäänud käsikirjaga. Raamatu esimene, E. Tõnissoni kirjutatud osa annab ülevaate Eesti muinaslinnuste uurimisloost, tüpoloogiast, kaitseehitistest (vallid, väravakohad) ja linnustel olnud rajatistest (elamud, kaevud). Raamatu teise osa, mille koostamisel on lisaks põhiautorile osalenud ka teised arheoloogid, moodustab Eesti muinaslinnuste kataloog (131 linnust), kus igaühe kohta esitatakse lühitutvustus.

Nii et kõigil huvilistel on võimalik endale soetada Muinasaja Teaduse sarjas ilmunud raamat, milles antakse tegelikult esimest korda vähegi põhjalikum ülevaade Eestist teadaolevatest maalinnadest. Meie ainus ja viimane taoline suurem üllitis "Muistse Eesti linnused" pärineb juba aastast 1939. Selles, 1936-1938. a. uurimistulemuste põhjal koostatud koguteoses on lähemalt lahti kirjutatud üksnes kuue maalinna lugu. Rääkimata siis 1923. aasta Erik Laiu teosest: Eesti muinaslinnad, milles oli siiski esitatud tolle aja kohta põhjalik linnuste loetelu...

Kui ma nüüd ei eksi, siis kas mitte Suure-Jaanis ei ole Lembitu ausammast? Muistse vabadusvõitluse koha pealt on see piinlik asi küll, et mälestuse jäädvustamine on väga kesine olnud. Samas vajaks mõtlemist taas - kuidas seda väärikalt teha? Nii, et ei juhtuks - tahtsime kõige paremini, aga välja tuli.... Kas meil õiget muistse vabadusvõitluse kaartigi on, mida noortele ja vanadele tutvustada ja mille järgi saaks koostada matkakavasid? Või korralikku raamatut , mis seda aega ja sündmusi käsitleks? Netu, ütles setu....

Kaldun arvama, et meie vanema ajaloo populariseerimine peaks algama millestki kõigile kättesaadavast, võibolla isegi natuke pealesurutust.
(siis reklaamimasinavärgi kaudu)
Jah - loomulikult pean silmas filmi.
Siis analoogiliselt nagu "Nimed Marmortahvlil".

Ei ole vaja midagi väga pompöösset ja kallist, võibolla isegi mitte väga tõsist.
Lihtsalt seiklusfilmi, nagu omaaegsed "Viimne reliikvia" või "Verekivi"
- kuid siiski sellist mis tugineks reaalsetele ajaloolistele sündmustele.

Henryk Sienkiewitcz kirjutas Poola ajaloo suureks romaanitriloogia kaudu. Meil selles mastaabis kirjanik, kes ajaloolist temaatikat viljeleks, paraku puudub. Kross muidugist välja arvata. Aga muistne vabadusvõitlus? Tänaste Eesti kirjanike kätte seda teemat anda on sama, mis seale siidisärk selga panna. Nemad näevad rohkem vaeva oma naba ülistamise ja pohmelli kirjeldamisega.

Jah või siis muidugi ka kirjandusteos...
Kuigi mulle tundub, et tänapäeva noored vaevalt enam viitsivad raamatuid lugeda...

Sammaste - mälestusmärkidega peaks aga ehk vähe hoogu - need suht kallid ja mis peaasi väheatraktiivsed.
Ega tänapäeva kalli bensiiniga saja või rohkema kilomeetri taha, keegi peale tõsise asjaarmastaja mõnda väikest kivikest keegi kaema lähe.

Täna, kaks aastat tagasi käisin üksi Soontagana maalinnas ja sain tohutu emotsionaalse "laksu". Täna 2 nädalat tagasi käisin üksi Padise kloosterkindluses, mingit "laksu" ei saanud, kõik oli võõras.
Usun, et kohtadel on oma mõju inimestele ja mingi geenimälu tiksub ka kuiskil, või on see ikkagi info, mis meid mõjutab. Teadmised oma sugupuust, oma rahva ajaloost..............kõik see endast läbi lasta ja tunnetada erinevates kohtades. Kosutav on lugeda siinset seltskonda.

See raamatu uudis on küll hea! Siiani kirun ennast, et Raamatukoist "Muistse Eesti linnused" kunagi ostmata jäi (2000.-).

Suure-Jaanis on kirikaia kõrval tõesti Lembitu aga ta näeb kangesti naljakas ja interntsionaalne välja. Aga mille mälestuseks see seal on? Muistse vabadusvõitluse või lihtsalt vabadusvõitluse?

See raamat on ju olemas. Enn Kippeli "Meelis". Tsuhhid võitlevad oma muistse vabaduse eest, vennalikud venelased omakasupüüdmatult abks.

Luciano kirjutas:See raamatu uudis on küll hea! Siiani kirun ennast, et Raamatukoist "Muistse Eesti linnused" kunagi ostmata jäi (2000.-).

Suure-Jaanis on kirikaia kõrval tõesti Lembitu aga ta näeb kangesti naljakas ja interntsionaalne välja. Aga mille mälestuseks see seal on? Muistse vabadusvõitluse või lihtsalt vabadusvõitluse?

See on ju vapsidele (kui nüüd mälu hullusti ei peta, siis on sellel kiri "eestimaa, su mehemeel, pole mitte surnud veel!").
Tegelikult aga öeldi püstitamise ajal, et see mälestusmärk seob ühte muistse vabadusvõitluse ja võidu Vabadussõjas

See mälestusmärk pandi üles 1926. a.
http://register.muinas.ee/pdetail01.asp ... o_id=24857
http://www.vol.ee/index.php?page=175

Liik: Mälestise kirjeldus
Mälestussamba autor on kujur Amandus Adamson. Mälestussammas kujutab endast nelinurkset tõusvat kivitreppi, mille keskele on asetatud sarkofaagikujuline postament. Kivitrepi igas nurgas on graniidist väljaraiutud kerad. Samba esiküljel on tekst:"Lembit/ + 1217/ 1918-1920" Paremal küljel on sisseraiutud tekst:"EESTIMAA, SU MEHEMEEL,/POLE MITTE SURNUD VEEL!" vasakul küljel on tekst " NENDE MURE MULJUTUSED,/NENDE PIINA PIGISTUSED,/ KOSTKU MEILE KUSTUMATA!" ja tagaküljel on tekst:"EESTI/ VABADUSE EEST VÕITLEJAILE,/ KANGELASTELE,/ SUURE-JAANI KIHELKOND" Samba pronksfiguur kujutab endast surmavalt haavatud Lembitut, kelle tõstetud käsi mõõgaga kutsub võitlusele.