41. leht 97-st

Postitatud: 14 Nov, 2009 11:59
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Bodyguard kirjutas:Midagi selles raamatust?

Hans-Urlich Rudel
"Lahingupäevik"

Autoris, ning tekstis ei maksa kaheldagi, aga ehk on keegi lugenud.
Muljetab natukene?
Väga lahe oli lugida. Autor vahetu, suu peale kukkunud ka ei ole ja poliitkorrektsusega end ei vaeva... Huvitavad kirjeldused jutuajamistest füüreriga ja palju muud. Et kuidas üks nooruk 30te teise poole Saksamaal lenduriks sai, siis kuidas sõjaväelenduriks sai, siis kuidas ründelenduriks sai, siis kuidas ässaks sai - väga huvitav.
Ja kogu aeg Idarinde olud, Venemaa ja sõjaaja trööstitus... Raamatu lõpus head puändid, kuidas amid nigu hagijad sõjakangelaselt aumärke küll avalikult riisuma, küll magamise ajal ära varastama - no ehe vargabande! Ja siis veel mõned ami-poolidiootidest ülekuulajad oma lolli tekstiga ründelendurit natsiks kuulutamas ja koonduslaagreid talle pähe määrimas - no süüdimatud :wall:

Võta kindlasti ära - ehe ja lahe lugemine :P :P :P

Postitatud: 14 Nov, 2009 17:20
Postitas Würger 190G
Ja kuidas tõlke kvaliteet? On toimetaja, tõlkija komentaare?

Postitatud: 14 Nov, 2009 17:45
Postitas kanakukk

Postitatud: 14 Nov, 2009 19:35
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Würger 190G kirjutas:Ja kuidas tõlke kvaliteet? On toimetaja, tõlkija komentaare?
Tõlke kvaliteet on muiiidugi persesta... Ise ma arvan, tõlkis keegi tubli vanainimene, kes a) ei valda sõjalisi termineid üldse ja b) kelle eesti k. sõjaliste terminite tundmise tase jäi 30-tesse :lol:

Aga, kamraadid, asi pole ju selles fucking tõlkes - nautige RUDEL-it :twisted: :twisted: :twisted:

Postitatud: 18 Nov, 2009 16:56
Postitas Bodyguard
Sirvisin eile õhtul juba seda, tõlge on tõesti ulme.
Esmapilgul meeldiski just autori lihtne ja jooksev viis, mittemingit paindlikult ühekoha peal tammumist.

Postitatud: 05 Dets, 2009 15:37
Postitas andrus
vene keeles pimedast keskajast:

Liivimaa kroonika vene keeles:
Генрих Латвийский. Хроника Ливонии.
http://www.ozon.ru/context/detail/id/4839770/

Д. Г. Хрусталев: Северные крестоносцы. Русь в борьбе за сферы влияния в Восточной Прибалтике XII-XIII вв. 2 köidet.
http://www.ozon.ru/context/detail/id/4839569/

Е. А. Рыбина: Новгород и Ганза.
http://www.ozon.ru/context/detail/id/4570199/

ise olen selle perioodi koha pealt võhik, äkki keegi oskab kiita/laita neid raamatuid?

täiendus 11.01.2011.a.:
Hrustaljevi raamatu esimese trüki kohta pisut infot:
http://eurasiabooks.ru/index.php/books- ... ff-t2.html
http://eurasiabooks.ru/index.php/books- ... ff-t2.html
ja teise trüki kohta:
http://eurasiabooks.ru/index.php/publik ... 55-58.html

Postitatud: 07 Dets, 2009 13:10
Postitas oleeg
Ühe sõduri mälestused.
„Löö ja ära rapsi!” – seda juhtmõtet ei väsinud kindral Guderian ikka ja jälle kordamast oma tankipoistele, oma ohvitseridele ning oma hiilgava teenistuskäigu lõpul ka oma sõjaväelistele võimukandjatele. See idee läbib lugejaid kaasa kiskudes ka tema raamatut, ehkki „Hoogne Heinz” on ise teadlikult hoidunud sensatsioonikast serveeringust ning efektitsemisest. Ent just seetõttu on tema töö rohkete dramaatiliste lõikude mõju seda suurem. Miks tülikas taktik sõja vältel kolmel korral ametist tagandati, saab tema meenutusi lugedes igaühele mõistetavaks. Sõltumatus, paberimäärimist vaenav talendikus, raudne tahe ja külmavereline hulljulgus, mis alati mõne väljapääsu vabaks jättis, iseloomustavad seda kindralfeldmarssal Rommeli kõrval kõige tuttavamat Teise maailmasõja tankimeest. Saksa tankiväe looja polnud esimene, kes tajus selle kiire, liikuva relvaliigi võimalusi. Kuid ta oli esimene, kes neid võimalusi niivõrd järjekindlalt ja tulemuslikult ellu rakendas. Tema doktriinidest on ammuilma saanud kõikide maailma armeede ühisvara.
ISBN: 9985665449
Ilmumisaasta: 2009



Tegemist siis igati huvitavate mälestustega. Raamat näeb kaugelt hea välja, rohkem ei tahaks kirjutada :crying:

:crying:

Kahju, vaevalt keegi uut tõlget tegema hakkab.

terv
o

uus raamat

Postitatud: 07 Dets, 2009 13:22
Postitas istorik
Üks sõduri lugu ka, minu jaoks on selle kõige huvitavam osa vangilaagri mälestused Ida-Virumaalt:
Sõdur Preisimaalt. Kaitselahingud Ida-Preisimaal 1945. a ning sõjavangielu Eestis ja Venemaal
Rudi Mallas
http://www.phototour.ee

Postitatud: 07 Dets, 2009 22:03
Postitas just plain mean
Meil on ikka kombeks alalõpmata kiruda ebaprofessionaalseid tõlkeid võõrkeeltest eesti keelde, millega kirjastused meid üleolevalt kostitavad. Ent nüüd ilmneb, et asi võib ka vastupidine olla. Ja täpselt sama hull. Ostsin rumala peaga uue uhkelt kakskeelsusele pretendeeriva naiskodukaitse naisohvitseri M.Jürjo avaldatud pildiraamatu EESTLANE - SÕDUR. ESTONIAN MAN - A SOLDIER. http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/ees ... ier/106888 Kui viimaks hakkasin ingliskeelseid pildiallkirju lugema, tõusid juuksed õudusest püsti. Sellist „jaitse-kamennaja daroga“ tüüpi teksti poleks küll oodata osanud. Kui ma varem olen kirunud bukvalismi võõrkeelest tehtud tõlgetes, siis alles nüüd sain aru, et see on ka teistpidi võimalik. Rääkimata sellest, et teatud kindlast juurdunud sõjandusterminoloogiast pole lugupeetud harrastuslingvist-filoloog mõhkugi kuulnud. Mida küll inglise keelt emakeelena rääkiv sõjaväelane sellest uudislektüürist võiks arvata? Kas ta saaks sellest ugrimugri trade-english'ist üldse aru?
Et jutt liiga detaili ei läheks, annan siinkohal mõned parimad pärlid:
Kui on tekstis käib jutt manöövritest, siis on see ka tõlgitud kui manoeuvre, mis tegelikult tähendab vägede liikumist (näiteks haardemanööver vms), selmet kasutada sõna õiget tõlkevastet EXERCISE. Niisama tuimalt on blindaaži vasteks blindage - mis päris kindlasti ei tähenda inglise keeles punkrit. Edasi läheb veel paremaks: Iga polgu või pataljoniülemon commander-in-chief., kaitseväe ülemjuhataja kohta kasutatakse koguni nimetust Commander-in-Chief of the Armies. Kuperjanovi partisanide väeosa nimetatakse guerilla groups, õppeväeosa nimetatakse exercising unit . Saksa tööteenistus (Reichsarbeitsdienst) on selle targa inimese arvautes public service jne jne.
Ja siia veel paar parimat pirni: Välja patarei nr 7 on inglise keeles - Välja Battery No 7!!!!! (no oleks võinud olla ikka Field Battery, eksole!!). Naersin seda nähes nii, et tilgad püksis!
See on vaid väike salat sellest tragikoomilisest tõlkest. Vähegi spetsiifilisemat sõjanduskeelt ma siinkohal üldse ei puudutanudki veel. Lõpetuseks - äärmuslik võhiklikkus käib, nagu ikka, käsikäes äärmusliku ambitsiooni ja enesekindlusega. This is so not funny!

Aga kes tahab naerda, võib selle endale hankida

Postitatud: 08 Dets, 2009 17:04
Postitas oleeg
Aitüma hoiatamast !

terv
o

Postitatud: 10 Dets, 2009 11:29
Postitas Pamu
Tõlkes on tõesti rumalusi, aga need on tõlkija, mitte autori tehtud. Eestikeelne tekst on OK.
Aga patarei ongi Välja (kohanimi), mitte välipatarei

Postitatud: 10 Dets, 2009 15:10
Postitas Reigo
Aga patarei ongi Välja (kohanimi), mitte välipatarei
Ei ole kohanimi, vaid just nimelt tänapäeva keelekasutuses "väli-" ehk field.

tiigrid poris

Postitatud: 18 Dets, 2009 11:59
Postitas istorik
Sirvin uut raamatut Otto Carius "Tiigrid poris" Grenader 2009.a. Kuna leidsin, et üheks sisuliseks toimetajaks on üks meie kaasfoorumlane siis julgen arvata, et raamat pakub igati meeltülendavat lugemisrõõmu. Ja mis põhiline selle raamatu puhul, et "kaua tehtud kaunikene"- lubati ju teost esimese hooga lausa Võidupühaks! Aga ega suvel polegi ju aega suurt lugeda ...

Postitatud: 19 Dets, 2009 1:15
Postitas andrus
nsvl-i allveelaevadest uus raamat autoritepaarilt Morozov/Kulagin:

М. Э. Морозов, К. Л. Кулагин: Первые подлодки СССР. "Декабристы" и "Ленинцы".

Käsitleb D ja L tüüpe. Varem on samadelt autoritelt samas seerias ilmunud Щ ja S tüüpide käsitlused.

Postitatud: 25 Dets, 2009 18:19
Postitas Bodyguard
Esmalt soovin häid jõule :wink:
Keegi oskab muljetada raamatu üle nagu: VANA MESIPUU SALADUS
autor:Jüri Kindel (2008)

Kavatsen kindlasti osta juba sellepärast et tegevus toimus minu koduvallas, esmapilgul paistab et minekut on olnud, ainult mõned kohad veel e-poodides müüvad seda, enamjaolt juba läbi müüdud.Kirjutajas ja jutus ei saa lihtsalt kahelda aga küsin et kas mõni foorumlane on teost sirvinud ja oskab midagi ehk pajatada?