www.militaar.net

Hämmastust tekitab, kuidas tagaluuke toestav hoovamajandus on lahendatud. Küllaltki ruumipriiskav, eriti arvestades et poolroomikus oli üpris kitsas. Kas on ikka proportsioonis?

no see ongi C versiooni omapära. suht idiootlik lahendus küll. õnneks said sakslased sellest ise ka aru ja järgmine D versioon sai juba normaalse, sirge taguotsa.

aga aeg on läinud edasi. sellest tuleb nüüd üks võikaid päevi näinud masin:











läheb edasi...

Oh sa raisk, kus see elukas on abrassiivse töötluse üle elanud.
Säherdune viimistlus on omaette kunsttükk. Iseasi kas selline nägemus ka kõige reaalsem on, aga effektne igatahes.
Igal juhul tõotab tulla järjekordne meistriteos.

No see riistapuu on tõesti raskeid aegu näinud (võis siis hoopis eriti julma ja südametut mudelisti), värvist on tükati vaid räbalad järel.
Aga tundub et mudel on korralikult "sisse soolatud", siis sellega seonduvalt ka üks küsimus: mis laki peale tõmbad - ega ometi akrüüli?

Urmas.

Iseasi kas selline nägemus ka kõige reaalsem on, aga effektne igatahes.

aja jooksul on selgunud see, et igasugused järgnevad manipulatsioonid, ehk pesu ja tolmutamine peidavad olulise osa sellest soolaseiklusest ära. nii et iseenesest peaks tulema suht reaalne lugu. seda enam, et tegmist saab olema Tuneesias kakelnud masinaga ning seal teadupärast anti kogu raha eest ja nii et tare haises...

a mis puutub värvidesse, siis kõik on akrüül. krunt on vallejo, kollane on vallejo. sool sai juukselakiga sinna istutatud. nüüd tulevad vallejo lakid ka selga ja sinna vahele mahub üks õlivärvipesu ka.

Kui lakk tuleb samuti akrüül, siis peaks ettevaatlik olema: kuna sellise laki koostises võib olla rohkem või vähem vett, siis viimane reageerib soolaga, andes tulemuseks pahatihti tugevalt piimjad laigud. Nii et eelnevalt võiksid mõne "soolase" proovitüki teha ja katsetada.

Noneh. mudel nr. 25. Sd.Kfz. 251/2 "Stuka zu Fuss". 10. tankidiviis, Tuneesia 1943. mudel AFV-Club-ilt. iseenesest arvestatav kvaliteet, aga koostejuhend oli ikka p*rsest. mõnda pilti pidi tükk aega vaatama, et aru saada, mis kuhu. seda enam, et korduvalt olid detalide numbrid valesti esitatud ning pidi ise loogikat jälgima. värvitud siis Vallejo akrüülidega, detailid ModelMasteri-Humbroli-Revelli emailidega. kulutamine oli soolaga ning õnneks fossiili prognoositud hoiatus ei toiminud. st midagi kurja ei juhtunud lakkimise käigus. eks ma muidugi lähtusin vanast mudelistitarkusest ka, et ÕHUKESED KIHID ainult ja nii mitu korda. taaskord pean kiitma Vallejo akrüüllakke, mis kuivavad pmtselt kümnekonna minuti jooksul. igaks petteks lasin erinevatel lakikihtidel tunni jagu kuivada. igatahes oluliselt rentaablim ajakasutus, kui oodata päevadekaupa alküüdlaki kuivamist ja siis ka väriseda, et kas tärpentinipesu ajab mullitama või mitte. dekaalid õnnestus suht normaalselt seekord selga saada, kuid kahjuks auto registreerimisnumbrid olid nii kehva kvaliteediga, et lagunesid juba vees ligunedes ära. seega jäid need panemata, millest on ka pisut kahju. kuna tegemist on kõrbes kolanud masinaga, siis tõttöelda võttis natuke kukalt kratsima, et mis kuradi karva pesu siis teha. seega sai tehtud mitu korda: esimene kollane pesu ja teine siis selline pruunikam, raw Umber oli vist. viimase akordina lasin veermiku üle erinevat liivatooni pigmentidega.

pildid siis siin:

Järjekordne kordumatu meistriteos, ja veel poolroomik. Siin on igale vaatajale arusaadav tõsiasi et see masin on päris suurt rappimist kannatanud ja tulisemas rindelõigus võidelnud.

Vahest võiksid tööriistad veidi kasutatumad välja näha, rohkem viriseda ei oska, ja loomulikult ei tahagi..

Väga hästi. Mina tõstaksin esile puitraketisi masina külgedel, mis oma toonilt on väga reaalsed saanud.

Ning lootuses, et kriitika on edasiviiv jõud, siis:

-Märgiksin miinustena ära esirattad. neid võiks kas Von mansteini kunagise õpetuse järgi kuumas õlis veidi lõssi vajutada, või siis lihtsalt maapinnaga kokku puutuvat osa veidi lapikumaks viilida. mõne nurga alt paistab masina esiosa sulgkergelt õhus olevat.

- Teine asi, mis rattaid puudutab, on ehk kuivpintsli meetodil kummi esileulatuvamad osad mattmustaga kergelt üle käia. See muudab rehvid palju ilmekamaks.

- Ning ka otse-karbist laiusindikaatorid porilaudadel on pisut jässakad saanud. Nende varred oleks võinud sobivas paksuses traadiga asendada.

Kristjan

Ainult aplodeerin ja mitte üht piuksu rohkem.

Ühinen samuti täiesti vabatahtlikult äärmiselt positiivse hinnanguga ja nagu alati, saab meie mudelistide kantonit külastades suurepärase visuaalse esteetilise naudingu!
Üks täiesti muust maailmast ääremärkus: nagu ma seda masinat vaatasin, jäi mul pilk pingile unustatud bensukanistrile pidama.
Mul meenub alati, midagi sellist nähes vene kroonu ja seal tollal veel täiesti elus olnud "krokodillid", st BTR-152-d, mille roolis istudes teadsid, et istmeks on sisuliselt ca 100 liitrine bensupaak, muide, nagu masina komandörilgi...
Õnneks ei olnud seda paugutamise hirmugi mitte, aga kuna kroonu võeti mind ülikooli lõpu poole ja ma olin stipilisa tuletõrjes teeninud, siis tegi selline tagumendialune millegipärast närviliseks...

äi mul pilk pingile unustatud bensukanistrile pidama.

irw, ma ootasin, et kuna keegi selle kanistri ära mainib. eks oleks jah lauslollus kohe-kohe külgedelt tuld pilduva masina istmele kütusekanister sättida. aga... ma kohe spetsjomm otsisin selle kanku välja: fotod ei suuda edasi anda, kuid küljele on juba sisse pressitud "Wasser", "20 L", "Wechrmacht". et seega pigem kõrbes vägagi vajalik ning absoluutselt tuleohutu vedelik.

Kuid tänan heade sõnade eest ning hea meel on tõdeda, et ka muidu vaikivad vaatlejad on oma arvamuse välja öelnud.

Enamus veekankudel oli valge rist peale maalitud, ilmselt just sellel põhjusel et juht infarkti ei saaks...... või siis selleks et teist kiiresti ära tunda.

Masin on muidugi vägev, see soola abi tehtud kulumine näeb päris ehe välja.

Minu arust on rehvid liiga kerega ühte karva. Natuke hallikamaks ja super !

Eks seal kõrbes pikemalt ringi paarutades oli varsti kõik ühte värvi - nii mehed kui ka masinad. Aga esiotsa raskust võiks küll tiba rohkem esile tuua - kui mitte sellel, siis kindlasti mõnel järgmisel masinal.
Mulle meeldisid väga veidi erinevates suundades vaatavad esilaternad. Tavaliselt kipuvad mudelid olema liiga korrektsed - kõik on täpselt joone peal, 100% komplektsuses ja tehaseinstruktsiooni järgi. Kui aga vaadata ajaloolisi fotosid, siis 99 juhul sajast näeb piltidelt hoopis teistsugust olukorda.

No minu arvates päris kobe tulemus ja kui nüüd hoolega külgvaadet jälgida, siis peaks tegelikult püüdma rehkendada, et kui palju need kuus raketipurakat ka kaaluvad - ehk keegi viitsib otsida? Ja kui kaal tuleb mehine, siis peaks esirataste "lössis" oleku nõudmine hakkama pisitasa kaduma, kuna suurem koormus tagaosas üritab esiotsa õhku tõstma hakata...

Aga eelnenud laki jutu kohta veel - teadjamad tegelased hoiatasid, et selline piimjas välimus ei pidavat kohe ilmumagi, et nagu mingi aja pärast alles.