Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Idufirmadega ongi vaja tegeleda, aga ma pigem nõustun fossiil-tööstuse esindaja Enn Veskimägi avaldusega (mida siin agaralt sitaga loobiti), et paraku pole seda nutimajandust makromajanduslikuls plaanis kuigivõrd näha (vähemalt mitte selles proportsioonis, kuipalju kära selle ümber tehakse).

Tänu endisele tublile peaminister Rõivasele ja rohkearvulisele nutitelefoni-usuga kõrgemate ametnike/poliitikute plejaadile on lihtsalt see "uus majandus" saanud igasugu soodustusi ja kajastust, samas traditsiooniline majandus, millel täna meil elu seisab, on saanud valdavalt kaikaid kodarasse (aktsiisidega tillitamine näiteks).

[nimetu]

et paraku pole seda nutimajandust makromajanduslikuls plaanis kuigivõrd näha

IT majandus saabki olla ainult toetav roll ülejäänud sektoritele. Ilma igasuguste serverite ja äppidetta on endiselt võimalik elada. Ilma transpordivahenditeta, elektrigeneraatorite ja veepuhastusjaamadeta on elu aga üsna keeruline. Eriti kui arvestada ühe suuremat linnastumist.

[Kriku]

Põhimõtteliselt muidugi IT roll on toetav, aga tänapäeval juhitakse suurt osa kõikvõimalikust tootmisest IT abil ning ilma selleta enam ei suudetaks ennast käigus hoida.

[Kapten Trumm]

IKT sektor peaks nagu teooria järgi olema kõva ekspordiartikkel, sest siin ei maksa vanade tööstusriikide eelised, mis traditsioonilise tööstuse puhul meie vastu töötavad.
Stiilis Playtech, Skype aga miks mitte ka Transferwise (viimane ka ju rohkem IT kui rahandus).

[Some]

Kui nüüd vaadata tähelepanelikult, siis meie edukad startupid registreerivad ennast hiljem teistesse riikidesse, hea kui arendus Eestisse jääb.

[Kapten Trumm]

Paljude startupide äriidee on müüa see äri sobival hetkel mõnele suurfirmale ning asutada uus. Sest 2 mehe firmal õnnestub harva kasvada piisavalt suureks, et oma ideed iseseisvalt rahaks muuta. See vajab harilikult kõvasti kapitali, sidemeid ja taolise asja kogumisega läheb kõvasti aega.

[teeline35]

Õnneks leidub veel eestis tööstust mis suudab raskemat tehnikat tõsisemalt ümber ehitama.
https://www.err.ee/866174/galerii-ja-vi ... -uus-vedur
Vajadusel äkki leidub võimekust vanemat soomustehnikat enda tarbeks moderniseerida.

[teeline35]

Est-For jätkab oma kolgatateed
https://www.err.ee/866477/est-for-on-ts ... eetrassiks
Veel üks projekt, mis võib rohelised tagajalgadele ajada
https://www.err.ee/866449/eesti-energia ... -oli-toota
Eesti Energia tahab vanad rehvid muuta tagasi õliks, millest nad minu teada osaliselt tehtud ongi.
https://www.err.ee/866476/usa-lubas-ees ... katsioonid
Tea kas EE Utah projekt hakkab ka viimaks toimima ja selle kritiseerijad peavad oma kriitika lõpuks suhu tagasi tõmbama?

[nimetu]

Põhimõtteliselt muidugi IT roll on toetav, aga tänapäeval juhitakse suurt osa kõikvõimalikust tootmisest IT abil ning ilma selleta enam ei suudetaks ennast käigus hoida.

Tuleks vahet teha, kas tööstus toetub IT või elektroonika peale. Mina väidan, et ilma IT abita suudetakse endiselt tootmist ennast käigus hoida, kuigi masstootmise efektiivsus võib väiksem olla. Projekteerimise ja tootearendusega oleks asi keerulisem. Aga see selleks. Minu põhiline point on see, et IT roll on tootmises siiski üsna selgelt piiritletud. See värske vineeritehas Pärnus on ka väidetavalt digilahenduste musternäide, kuid tootmises istuvad ikkagi täiesti tavalised mehed pultide taga ja jälgivad ning juhivad asja.

[Kriku]

IT ja elektroonika vahetegu läheb minu jaoks liiga keeruliseks. Ma saan veel aru, mida sa mingi tööpinke täis tsehhi puhul mõtled, aga näiteks elektritootmise puhul ei saa enam üldse aru. Tööpinke täis tsehhi puhul on ka peale tootmise veel müük, logistika, raamatupidamine jms. tegevused, mis kõik elavad infosüsteemide otsas.

[Walter2]

Veel üks projekt, mis võib rohelised tagajalgadele ajada
https://www.err.ee/866449/eesti-energia ... -oli-toota
Eesti Energia tahab vanad rehvid muuta tagasi õliks, millest nad minu teada osaliselt tehtud ongi.

Rehvide õlisisaldus on palju kõrgem kui põlevkivil millest juba õli pressitakse ning mille peale rohelised on üsna vait. Kummaline et metsa all ja hoiuplatsidel kõrguvad rehvihunnikud millest lahtisaamine on üks projekti prioriteete ei aja ka puukallistajaid ärevile. Teine asi kui projekti käivitumisel hakatakse Eestisse vanu rehve importima et protsessi käimas hoida - see oleks küll küsitava väärtusega tegevus.

[Kriku]

Hakkavadki importima:

Uus määrus ei aita vabaneda üksnes Raadi lennuväljal kõrguvatest rehvimägedest, see käib igal pool Eestis oma järge ootavate vanade rehvide kohta, mida on kokku oma 40 000 tonni.

Samuti on selle määruse põhjal võimalik Eestisse tuua põlevkiviõli tootmiseks nõuetele vastavaid rehve piiri tagant. «Eesti Energia õlitehase maksimaalne võime on käidelda 100 000 tonni rehve aastas,» märkis Kaupo Heinma. «Saaksime aastaga Eestis platsid puhtaks.»

https://tartu.postimees.ee/6421645/raad ... 1530278500

Minu jaoks pole vahet. Kui Eestisse tahetaks tehast, mis suudaks kasumlikult (ilma rohepesu jms trikkideta!) ümber töötada kasvõi kõik Euroopa rehvid, siis minu poolest andku aga minna. On vähe tooraineid, mille kogumise ja transpordiga kaasneks vähem igasugu probleeme kui vanade rehvidega (tõenäoliselt tuleks nad küll enne teelepanekut ära jahvatada, aga see selleks).

Minu poolest võiks Eestisse ka näiteks muu maailma tuumajäätmete hoidla rajada, kui selle eest korralikult makstaks. Jällegi, Eestist stabiilsema geoloogiaga paiku on maailmas vähe ja kõige suurem sellega seonduv oht on ennast raudteele aheldavad rohelised.

Meil oleks hädasti vaja mingit nišivõimekust, mille osas ülejäänud maailma jaoks põhitegija olla. Silmet on selline (ja väga tore), aga koormab keskkonda oluliselt rohkem kui kumbki ülal nimetatud projekt.

[Jaanus2]

Praegu ainult rehvidest kusagil veel kasumlikult õli toota ei osata, saab ainult koos põlevkiviga väikese koguse kaupa, põlevkivi aitab protsessi käigus hoida. Ehk Eesti rehvide ümbertöötlemise võimekus on määratud põlevkivist toodetava õli kogusega ja seda ei saa lõputult paisutada. Sellepärast ei ole karta, et siia piiramatult rehve hakatakse tooma ja rohelised võiksid rahulikud olla. Kui see rehvidekasutus käima läheb, on ometi midagi Eestile ja maailmale kasulikku tehtud.

[toomas tyrk]

Põhimõtteliselt muidugi IT roll on toetav, aga tänapäeval juhitakse suurt osa kõikvõimalikust tootmisest IT abil ning ilma selleta enam ei suudetaks ennast käigus hoida.

Tuleks vahet teha, kas tööstus toetub IT või elektroonika peale. Mina väidan, et ilma IT abita suudetakse endiselt tootmist ennast käigus hoida, kuigi masstootmise efektiivsus võib väiksem olla.

Mina aga väidan, et kaasaegses tootmises on IT ja tootmine nii integreeritud, et IT vea tõttu võib tootmine seiskuda.

Tehtud pole - nähtud küll

[nimetu]

Mina aga väidan, et kaasaegses tootmises on IT ja tootmine nii integreeritud, et IT vea tõttu võib tootmine seiskuda.

Seda ma täitsa usun. Point on lihtsalt selles, et ilma integreeritud IT lahendusteta saaks seda tootmist endiselt teha (ja paljudes kohtades ka tehakse). Probleem pole ju selles, et ilma IT-ta ei ole võimalik mingeid tootmisprotsesse enam täita, vaid selles, et see on nii tugevalt integreeritud, et võib tootmisseadmed rivist välja viia.

Tööpinke täis tsehhi puhul on ka peale tootmise veel müük, logistika, raamatupidamine jms. tegevused, mis kõik elavad infosüsteemide otsas.

Sellega olen igati nõus. Lihtsalt tootmine ise ei vaja tingimata IT-d. Ja tulles algse väite juurde, siis tootmine, tootearendus, turustamine jne toimis ka enne IT ajastut ja sellest lähtudes pole nutimajandus tingimata eluoluline ühiskonna jaoks (sidetehnikaga on seis keerulisem). Küll aga aitab IT paljusid asju oluliselt tõhusamalt teha, ning seetõttu on see nii tugevalt integreerunud meie tegevustesse, et elu ilma selleta tundub justkui võimatu. Tegelikult pole võimatu, lihtsalt tülikas. Seetõttu mängib see minu silmis pigem toetavat rolli.