Kriku kirjutas:Mulle on jätkuvalt segane, mis aastatel seda üldse peeti ja kas ka maapiirkondades.
http://www.ra.ee/vau/index.php/page/art ... x?menuId=4
Töötasin Hooneregistri (HR) süsteemis (Tehnilise Inventariseerimise Büroos ehk TIB) 90-ndate keskel kuni HR likvideerimiseni.
Hooneregistri toimikud võivad sisaldada materjale/dokumente ka enne 1990/1991 aastat, kuid see on pigem erand kui reegel.
Põhiline dokumentide tootmine algas ENSV lõppedes ja EV algusega.
https://estlex.ee/?id=77&aktid=4917&fd=1&grupp=7&leht=2
1994a moodustatud hooneregistrid võtsid üle TIB arhiivide materjalid + midagi võis laekuda ka kolhoosidest-sovhoosidest, majavalitsustest, RSN Täitevkomiteedest, ENSV Riiklikust Ehituskomiteest.... vbl nipet-näpet veel kusagilt.
Rajoonikeskustepõhised TIB-id tegutsesid 1945-1994.
TIB-ide tegevus käis põhiliselt linnades, alevikes ja alevites (tiheasustusaladel, kus oli rohkem ehitisi ja teostati igasuguseid planeerimisi).
Hajaasustuses vähem. Peamiselt ainult siis, kui mingil põhjusel oli vaja majapidamine arvele võtta ja ära inventariseerida. Aga neid juhtumeid oli kuni 80-ndate lõpuni-90-ndate alguseni suht vähe. Põhiline (massiline) ülesmõõdistamine ja plaanistamine läks lahti 90-ndate alguses. Eks see oli maakonniti ka veidi erinev.
Hooneregistri materjalid võttis omakorda 2003a üle EHR. Enne seda teostasid Hooneregistrid materjalide digiteerimist (lõid EHR-ile elektroonilise andmebaasi alusbaasi).
Kuna tööd oli palju ja lõpus läks rabelemiseks, et kogu töö valmis jõuda (2004 1.-seks jaanuariks pidid kõik HR toimikud olema digitaliseeritud), siis nii mõnigi dokument, aastaarv, nimi jne võis toona elektroonilisest andmebaasist ka välja jääda, kuna ei omanud tol hetkel erilist tähtsust loodava EHR-i olemust silmas pidades. Pabertoimikud aga anti üle Rahvusarhiivile (piirkonniti jagati need RA erinevatesse osakondadesse).
* Hoonete ja ehitiste inventariseerimisel märgiti alati ära ka hoonete/ehitiste/rajatiste ehitusaasta. Üldjuhul saadi see mõnest pädevast dokumendist. Paljudel juhtudel aga selliseid dokumente ei olnud. Siis pandi umbkaudne ehitusaasta (või periood nt. a`la "70-ndatel" vms) kas tunnistajate/elanike ütluste ja/või inventariseerimistehniku hinnangu järgi (kaaludes kogu olemasolevat infot kompleksselt ja tehes sellest loogilisi järeldusi). Kui pandi umbes, siis nii oli ka kirjas (nt. "ehitusaasta: ca 1971" või "ehitusaasta: 1970-ndate teine pool" või "ehitusaasta teadmata, tõenäoline ehitsperiood 1922-1936" vms).
** Ei puutu teemasse, aga nii info jagamise eesmärgil kui juba pajatamiseks läks: Teine asi, mis "umbestäpselt" tavaliselt kirja pandi, oli kaevude sügavus ehk, et vanadest inventariseerimisdokumentidest pole mõtet otsida nt puurkaevu täpset sügavust. Kui kaevu pass oli olemas, siis läks kirja täpne ja õige number. Kui ei olnud, siis jällegi "tuletati" see tõenäosusteooria järgi.
