www.militaar.net

Arnold kirjutas:On ikka tahtmist! Väljas ahjupuude järel käimine oli juba nagu polaarekspeditsioon

Seda nimetatakse EKSTREEMMILITAARDETEKTORISMIKS

Kahjuks hetkel pilte anda siia pole aga pleksklaasist ja paljudest muudest headest materjalidest pusse nii suuremaid kui päris miniatuurseid mul vanaisa omal ajal tegi kümneid kui mitte sadu ja seda oma talus, nõukaajal ja ikka kindlatele inimestele mitte kaakidele. Küll mehel oli vilumust, tõelised pärlid tulid, lisaks alumiiniumist ja nahast puidu lisandiga tuped jne., täislaks igal juhul...Omalgi see pisik sealt maakodust suviti

Meister elas Türil ja sealt tuli palju muudki, vanadest jalgratastest said uued ja...

viiking kirjutas:Kahjuks hetkel pilte anda siia pole aga pleksklaasist ja paljudest muudest headest materjalidest pusse nii suuremaid kui päris miniatuurseid mul vanaisa omal ajal tegi kümneid kui mitte sadu ja seda oma talus, nõukaajal ja ikka kindlatele inimestele mitte kaakidele. Küll mehel oli vilumust, tõelised pärlid tulid, lisaks alumiiniumist ja nahast puidu lisandiga tuped jne., täislaks igal juhul...Omalgi see pisik sealt maakodust suviti

Meister elas Türil ja sealt tuli palju muudki, vanadest jalgratastest said uued ja...

On Sul teada, mis metallist valmistas andekas vanaisa nn.pusse?

nii sai siis lõpuks ka sipo uuesti kokku pandud vaja ainult veel vedelik sisse panna ja katsetada. http://ww.album.ee/node/22006087/50177633
http://ww.album.ee/node/22006089/50177633 äär on vähe kannatada saanud kuid pak õnneks terve. ja ehk on siin mõni tark kes ütleb mis firma oma seea sipo on http://ww.album.ee/node/22006095/50177633
on veel üks vidin millel selline märk sisse pressitud http://ww.album.ee/node/22006121/50177633 ja üks jubin millile see kuulus ehk keegi teab http://ww.album.ee/node/22006115/50177633 http://ww.album.ee/node/22006117/50177633
ja veel mõned leiud emajõelt http://ww.album.ee/node/22006117/50177633 http://ww.album.ee/node/22006101/50177633
ja ka mingi kasti hinged ehk kellegil neid vaja aga vahetaks kui huvi.http://ww.album.ee/node/22006107/50177633 ei ole happega veel puhastanud sai soodavees leotaud ainult.ja kui seal edasi vaadata siis lusikas mis vedeles hunniku mädanenud vene vindipadrunitega mudas.

Täpselt ei mäleta aga kui ise sepaametit tudeerisin siis meister soovitas kasutada vanu vedrulehti...

"Ah auto vedrulehte kasutate, ja veel koguni Studebakeri oma"- Isegi eesti kirjandusklassikasse on jõudnud auto vedrulehest pusside tegemine, teoseks siis "Üksi rändan" M.Traat.

Mõmps kirjutas:"Ah auto vedrulehte kasutate, ja veel koguni Studebakeri oma"- Isegi eesti kirjandusklassikasse on jõudnud auto vedrulehest pusside tegemine, teoseks siis "Üksi rändan" M.Traat.

Erilist vahet pole, kas Stude või Gaz, veoka omad on suht jama, mikropragusid täis, tunduvalt parem on veljevitsad, vähem tööd ka. Sõiduauto vedrulehest võid siis teha kui peale "käiamise" muid töötlusviise ei tunne.

Emajõgi, kuhu viid oma veed?
Jussile, pussile, mõmpsile, põkale!

vanasti sai head väitsad saekaatri saeteradest ja suurematest rull laagrisitest .kuid seda tegi juba sepp kes vormis sellest ilusa asjakese valmis,aga mul üks tuttav valmistab praegu pusse soome küll nülgimiseks kui ka muuks otstarbeks höövli teradest.ja läigivad ilusti

vaat see emajõgi vist on nii suur et vesi jõuab kõikjale .kuigi jah teema võiks ju muu pealkirjaga hakata siis leiab keegi paremini üles väitsa teema.

aga mind rohkem huvitab ikkagi kas keegi siia ka miskit lisada oskab
nii sai siis lõpuks ka sipo uuesti kokku pandud vaja ainult veel vedelik sisse panna ja katsetada. http://ww.album.ee/node/22006087/50177633
http://ww.album.ee/node/22006089/50177633 äär on vähe kannatada saanud kuid pak õnneks terve. ja ehk on siin mõni tark kes ütleb mis firma oma seea sipo on http://ww.album.ee/node/22006095/50177633
on veel üks vidin millel selline märk sisse pressitud http://ww.album.ee/node/22006121/50177633 ja üks jubin millile see kuulus ehk keegi teab http://ww.album.ee/node/22006115/50177633 http://ww.album.ee/node/22006117/50177633
ja veel mõned leiud emajõelt http://ww.album.ee/node/22006117/50177633 http://ww.album.ee/node/22006101/50177633
ja ka mingi kasti hinged ehk kellegil neid vaja aga vahetaks kui huvi. http://ww.album.ee/node/22006107/50177633 ei ole happega veel puhastanud sai soodavees leotaud ainult.ja kui seal edasi vaadata siis lusikas mis vedeles hunniku mädanenud vene vindipadrunitega mudas.

T-62 kirjutas: Erilist vahet pole, kas Stude või Gaz, veoka omad on suht jama, mikropragusid täis, tunduvalt parem on veljevitsad, vähem tööd ka. Sõiduauto vedrulehest võid siis teha kui peale "käiamise" muid töötlusviise ei tunne.

Inglismaal olevat üks terariistu valmistav firma ostnud ära vana, lammutamisele mineva terassilla, et saada toormaterjali. Mõte selles, et rooste "sööb" rauda, jättes süsiniku puutumata. Seega küllastub terase pindmine kiht roostetamise käigus süsinikuga. Põhimõtteliselt sarnane tsementiitimisega - seest on metall pehme, pealt kõva. Ei murdu ega kulu.
Sarnaselt pidavat valmistatama Kaukaasia kindžalle - toorik pannakse 7 aastaks maa sees roostetama ja siis tehakse lõpuni.

Seda maa sisse panemist kasutasid ka kodumaised sepad. Oma isa juttudest meenub, et kirves maetud aastaks maha. Vimasel juhul küll hilisemat sepistamist ei toimunud. Üldse osati vanasti tööd ja materjali hinnata, kui hoolega otsin, ehk leian kirve, millele uus tera külge keedetud. Kirves oli siis nii kulunud, et silm sai uue tera.

T-62 kirjutas:Seda maa sisse panemist kasutasid ka kodumaised sepad. Oma isa juttudest meenub, et kirves maetud aastaks maha. Vimasel juhul küll hilisemat sepistamist ei toimunud. Üldse osati vanasti tööd ja materjali hinnata, kui hoolega otsin, ehk leian kirve, millele uus tera külge keedetud. Kirves oli siis nii kulunud, et silm sai uue tera.

Huvitav jah see terariistade maasse kaevamise vajadus.Meenub ka noorusest juhus.Siis ju niideti heina aktiivselt käsivikatiga.Külamehed enne vikati varreotsa seadistamist proovisivad vikati heli, s.t ühe käega hoiti vikatit rippasendis ja siis tavaliselt haamriga tehti mõned kerged löögid vikati pihta, seejuures tähelepanelikult kuulates, millist heli kuuldus.Ja tihti võeti otsus vastu, et see vikat tuleb maa sisse panna ja kiruti seda vene värki.Aga sellest Rootsi terasest asjad olevad ikka kõige paremad olnud.

Tekkis etnoloogiline huvi selle maassematmise vastu. Keegi midagi täpsemat ka teab? Mida siis edasi tehti? OK, raud ühineb hapnikuga (rooste), süsinik ei ühine. Kuidas üleliigsest raudoksiidist vabaneti, nii et pinnakihi süsinikusisaldus tõusis?